Meelis kirjutab: mõttetult mõnus sünnipäev




Kuigi ma algselt mõtlesin, et käin seal Rootsis ära ja ei tee pilti ega midagi, siis ometigi tegin nii pilte kui ka videosid, et äkki tead, hea blogis jagada. Videosid tuli küll ainult paar tükki, ehk siis vlog’i siit kokku ei saa. Aga kuna pilte tuli mõni rohkem, siis mõtlesin oma sünnipäeva reisi Rootsi ehk Stockholmi kruiisi teiega jagada.

Etteruttavalt olgu öeldud, et see oli suhteliselt igav.

Leenu andis selle kingituse mulle üle juba ammu-ammu. Ma isegi ei mäleta millal. Vist juunis. Kuigi algselt oli ta mulle ka Hedoni reisile kaasa planeerinud panna, otsustasin siiski üksinda minna. Jah, enda sünnipäeval olla ihuüksinda – ideaalne. No okei, mitte päris üksinda, sest laevas oli veel inimesi, aga lihtsalt omaette olla.

 




Tuba tundus paberi peal muidugi fäänsi ja eriti eksklusiivne aga tegelikkuses oli tegemist lihtsalt selle neljase kajutiga, kus nelja nari asemel oli üks voodi. Mitte suur voodi, vaid lihtsalt voodi. Kõik muu oli täpsemalt samasugune nagu tavalistel naridega tubadel.

Raha ma ka palju kaasa ei võtnud, sest teadsin, et osta ei ole ju midagi vaja. Pangakaart oli kaasas ja mõtlesin, et 50€ on küll ja veel. Suur oli minu üllatus kui ma avastasin seljakoti ühest salataskust veel 50 eurot. Plaanisin nagunii laeva tax-free poest midagi soetada ja esimesel õhtul ma sinna ka sammud seadsin. Ma tiksusin seal poes reaalselt mingi tund aega, sest no kuhu mul kiiret. Väljusin poest suure paki tortilla kõrpsudega, Freitag 0,5l Gin’iga ning 1L Hendricksoni gin’iga. Miks just need? Sest need olid sooduses. Hendrickson oli ilusas kinkekarbis ka, seega miks mitte seda riiulile kaunistuseks osta. Äkki teen aasta või kolme pärast lahti ka.

Kui juua ei oska – ära joo!

Mina ei ole eriline alkoholisõber. See tähendab, et ma joon harva või ei joo üldse. Sellel reisil, aga mõtlesin, et ostan selle 0,5L pudeli ja joon mitme päeva jooksul ära. Lisaks ostsin 1L veel koju kaasa. Üürike oli minu õnn, kui ma juba esimesel päeval oma joogiga sekeldusse sattusin.


Minu toakene asus kohe showbari läheduses. Piisas vaid trepist alla minekust ning olingi kohal. Tiksun mina siis oma kajutist võetud topsikuga kui juba lähene minule turvamees ning teatas: “Noormees tulge palun minguga kaasa.” Ma olin mingi – mida nüüd?

“Kas te meie laeva reeglitega olete tutvunud?”

Loen silti: Maalt kaasa ostetud… – “aga mul ei ole ju kaasa ostetud alkohol.”

“Palun lugege edasi.”

… ja laeva poest ostetud alkoholi tarbimine ei ole lubatud… “Aga mis me siis teeme?”

“Te kas lähete tagasi kajutisse või viskate joogi minema.”

Selleks hetkeks oli mul juba tuju rikutud, tõmbasin oma joogi sisse sealsamas ja siirdusin kajutisse. Nii palju siis minu joomingust. Olgu öeldud, et see jäi ka minu ainukeseks vägijoogi tarbimiseks. Hiljem sõin õuna. Järgmisel õhtul jõin küll toidu kõrvale poolteist klaasi veini.

Huvitav asjaolu, mis ma märkasin oli see, et Rootsi poolt tagasi tulles oli Grande Buffet palju parema valikuga kui Eestist minnes. Toit oli kuidagi teine ja palju paremaid palakesi pakuti. Näiteks marineeritud härjasüdant ning soola-seentega põdraliha.


Stockholmi jõudes ootas mind juba meie blogilugeja Sigrit, kes sellel päeval täitis ka autojuhi rolli. (Hahaha, ma juba kujutan ette inimesi, issand, läks kodust ära ja võõra naisega!) Esimesena siirdusime Outlet linnakusse, mis asub Barkaby’s. Poodide valik oli suur ja üllatuslikult olid ka hinnad päris head. Ikka kui oli silt, et miinus 70%, siis nii suur oli ka allahindlus. Lemmikuks osutus GANT’i pood, kus tõesti olid äärmiselt head hinnad ning ka hea tootevalik, kuid mida ei olnud oli minu suurus. Kõik olid kas XS või L. Proovisin küll suurt suurust, aga see oli ikka natukene liiga suur.

Loomulikult ei saanud ma jätta sisseastumata ka Leenu lemmikpoest.

Tuleb tunnistada, et Helsingis asuv Villeroy on parem, sest seal müüakse läbisegi kõiki hooaegu ja kollektsioone, kuid kuna ma tean, et minu kallis kaasa ihub hammast just jõuluteemalistele, siis sellel korral neid seal kahjuks ei olnud. Öeldi, et oktoobris tulevad. Ja niisama ostmise pärast ma ka midagi ei ostnud.

Kolasime päris palju poode läbi ning lõpetasime seal linnakus asuvas kohvikus. Pisut lõõgastust ning läksime edasi.




Olin korraliku kodanikuna Eestist kaasa toonud vorsti, juustu ja leiba ning otsustasime vahepeal need Sigriti juurde ära viia. Ärge kujutage ette, polnud mingit kiiret kähkukat või midagi :) Suunaga nende juurde jäi meile tee peale kommipood. Kaalukommi pood kui täpsem olla.

Lihtsalt infoks, et kuigi kiusatus oli suur, siis ei ostnud ma sealt poest mitte midagi.

Asjad viidud, oli järgmine peatuspunkt Mall of Scandinavia. See koht mulle meeldis. Ma sain aru, et see on suhteliselt uus koht ka. Seal oli esindatud nii kiirmoe kette kui ka pisut kalleimaid brände. Seega peaks see sobima nii nõudlikule kui ka vähem nõudlikule poodlejale.

Imelik on see, et kuigi see oli minu reis ja minu sünnipäev, siis käisin ma terve päeva ringi mõttega, et mida ma ostan Leenule ja Hedonile. Enda unustasin kuidagi ära. Ükskõik mis poodi ma vaatasin, siis esimene mõte läks naise ja lapse peale. Hedonile ma ka loomulikult midagi ostsin.

Seda brändi ma tean ja olen kursis, et tegemist on kergelt öeldes kallimate toodetega. Kuid kui poes ilutseb ikkagi silt -50%, siis peaks hinnad ju mõistlikud olema. Seega valisin lapsele välja lühikesed dressipüksid ning samasuguse mustriga kapuutsi ja lukuga pusa. See oleks kokku maksnud 70 eurot. Ja sealt on juba pool hinda maas. Ehk siis täishind oleks olnud 140 eur. Siiski otsustasin, et see komplekt jääb minust poodi. Ostsin hoopiski kaks paari ujukaid. Need läksid koos allahindlusega maksma 28 euri. Selle tehinguga jäin ma rahule. #sendiveeretaja

Kohe Molo poe lähedal oli ka Disney pood, mis on minu lemmik selles mõttes, et mulle meeldib seal käia ja vaadata. Taanist kunagi isegi ostsin midagi. Stocki poest leidsin ühe Ämblikmehe pusa, millest ma kohe ka pilti tegin ning Leenule saatsin, et kuule äkki lapsele?

Kodust tuli eitav vastus ning kuna ka hind ei olnud kahjuks kõige soodsam, siis jäi see minust poodi. Mingit muud pudi-padi ma ka ei viitsinud osta lihtsalt sellepärast, et see on sooduses.

Kolasin siis niisama ringi kui leidsin ühe täiesti suvalise nimega suvalise poe. Mõtlesin siis, et kiikan sisse ja kaen värki. Tegemist oli spordipoega, kus müüdi nii tundmatuid brände, kui ka klassikalist Adidast ja Reeboki. Väga suur spordipoiss ma pole ning tänaval dressides ei tiksu. Ometigi ma sealt poest ühe asjaga lahkusin.

Kes meie Instagrami jälgivad, siis nemad juba teavad millise ma valisin. Kes ei tea, siis enne kui sa Instasse tõttad, mõtle korraks millise kasuks ma otsustasin.

Lõpuks oligi kell nii kaugel, et ma pidin liikuma rongile, et sealt juba edasi sadamasse sõita. Aeg lihtsalt lendas ja toidupoodi ma ei jõudnudki minna. Ma tean, et sealt oleks Leenule kindlasti midagi head saanud. Näiteks sinises karbis Lätta võid. Pisut olid süümekad, aga mis teha – elu ongi vahest ebaõiglane.


Päev oli nii kiire ja tegemist täis, et mul isegi ei tulnud meelde, et mul sünnipäev on. Keegi mulle ju õnne ei soovinud, nett oli vahepeal väljas ja need kes õnnitlesid (kokku oli neid neli), tegid seda juba kas hommikul vara või siis kui kell kukkus 12 ehk algas uus päev. Sünnipäev kui selline tuli meelde alles siis kui rongis sõites ühte reklaami nägin. Sellel hetkel siis meenus, et ahjaaa, mul on ka ju täna sünnipäev. Ja sinna see mõte jäigi.

Laeva tagasi jõudes mõtlesin, et ma hästi korraks viskan voodisse pikali ja pisut puhkan. Lõppes see sellega, et ma magasin kena tunnikene. Shoppamine on ikka trenn ja koormus omaette. Siis polnudki muud, kui ärkasin, kolasin niisama laeval, vaatasin inimesi, käisin pesus, lugesin raamatut ning siirdusin õhtusöögile.

Nagu ma juba mainisin, siis Stockholm-Tallinn suunal oli toit kuidagi parem. Sõin ka mina head paremat, jõin klaasikese veini ja lihtsalt istusin seal Grande Buffet alas. Istusin, sõin, jõin ja olin omaette.

Diskole ei hakanud ma minema, sest eelmisel õhtul olin ma sammud sinna seadnud, aga kuna kell 00.20 oli seal umbes neli inimest, siis ei uskunud ma ka selle õhtu edukusse. Laevas oli päris palju lastega peresid ning Rootsi pensionäre ja nemad vaevalt jalga keerutama läksid. Enamik inimesi ikkagi veetis aega showbar’is.

Nii see sünnipäev siis mööduski. Oli suhteliselt mõttetu, sest midagi erilist ma ei teinud, aga samas mõnus, sest saingi olla rahus ja vaikuses ning üksinda.



2 Comments

  1. “Olin korraliku kodanikuna Eestist kaasa toonud vorsti, juustu ja leiba ning otsustasime vahepeal need Sigriti juurde ära viia. Ärge kujutage ette, polnud mingit kiiret kähkukat või midagi :)”

    Kes sellist asja mõtleks? dzhiis..selliseid asju kirjutatakse siis, kui on järelikult tehtud :D

Comments are closed.