Meelis kirjutab: peet ja bling ehk meie nädalavahetus

Eelmise nädalavahetuse postitus venis nii pikaks, et paljud teist seda siiski väga lugeda ei viitsinud. Sellel nädalal mõtlesin, et tavai, püüan vähem kirjutada ja rohkem pilte näidata. Seoses sellega aga mõtlesingi, et ma siis teen ka rohkem pilte kui tavapäraselt.

Juhtus aga see, et kui ma tavaliselt teen nädalavahetusel 20-30 pilti, siis sellel korral tuli neid 90. Ma lihtsalt ei suuda ennast vaos hoida, eksole. Olgu see siis jutt või piltide tegemine – alati läheb lappama.

Nädalavahetus algas meil sel nädalal juba tegelikult kolmapäevast, sest just siis jäi Hedon haigusega koju. Ei olnud midagi hullu, aga köhis ja no ei vii meie sellist last lasteaeda. Seega jätsime koju, mis loomulikult lõi kõik meie senised plaanid segi. Mitmeid kohtumisi tuli tühistada ning ka Leenu pidi mõningaid asju ringi mängima. Neljapäeval õnnestus meil siiski minna üritusele, kuhu arvasime, et ei jõua.

Loodusvägi pidas sünnipäeva ja korraldas usinamatele kokkajatele uue hooaja alguse puhul põneva õhtu, sai juttu ajada ning koos kokata. Anni Arro köögis oli erinevatele lauanurkadele jäetud retseptid ja toorained. Meie sattusime kuidagi mingi tordi juurde. Seisime seal nagu kaks lolli ja saime aru, et ei-ei-ei, see ei ole meie teema.

Keerasin ringi ning liikusin järgmise koha juurde. Ja sealt leidsime endale täiega sobiliku asja. Peedi carpaccio. Kuna me oleme lõhe carpacciot teinud, siis tundus kerge. Oli ka kerge. Aga maitse. Oi, kui hea, ise ka ei uskunud. Siinkohal muidugi peab mainima seda, et Leenu ei püsinud retseptis ja muutis seda vastavalt oma nägemisele, seda just koguste osas mis marinaadi/kastmesse läksid. Sellest hoolimata oli lõpptulemus nii hea.

Käes oli reede ja täpselt sama toimekas kui kõik teised reeded. Alustasime kohtumisega ühes loovagentuuris, kus tegime juttu uuest kampaaniast ning meie osast selles. Muideks see oli Hedoni esimene koosolek, kus ta käis. Ta oli esiteks enda üle nii uhke ning loomulikult ei suutnud ta ka ise ennast pärast koosolekut ära kiita.

Kiire amps ja siis läks Leenu Decus kliinikusse kuhugi laserisse. Blogijate seas vist pop koht, sest ka Porgand oli samal ajal seal.

Üks iluteenus tehtud oli aeg liikuda järgmise juurde. Selleks ei olnud aga midagi väga erilist, vaid klassikaline hambavalgendus. Väga tihti me seda ei tee, aga kui teeme siis käime ainult Heleni Ilustuudios. Muideks sooduskood “marimell” annab hambavalgenduses soodukat ka.

Reede õhtul saabus ka üks litterkostüüm, mida Leenu mõtles MyHits Awardsil kanda, aga see talle väga ei meeldinud, seega mõtlesin, et proovin ise. Ja no kas ma nägin hea välja või jaa!

Siis mõtlesin, et kurat, tahaks midagi magusat. Seega käärisin käed üles ning valmistasin kiirelt väikeseid õuna muffineid.

#MyHitsAwards

Leenu läks hommikul esimese asjana juuksurisse, meie tiksusime kodus ja mängisime, üllatus-üllatus, uue Lego Duplo rongiga ja panime puslesid kokku.

Samal ajal oli aga sees väike värin, sest me olime jätkuvalt Leenu kleidi ootel, see alles oli õmbleja näppude vahel. Mitte et me oleks seda muidugi enne selga pannud, aga lihtsalt hea kui oleks olemas olnud. Õnneks ei pidanud kaua piinlema, sest tuli kõne, et kleit on valmis ja minge järgi. Vurasime siis Leenu juuksuri juurde (Kalamaja Kaunitar). Eneselegi ootamatult istusin juuksuritooli ka mina. Ning ega siis ka Hedon ilma jäänud. Eren on superlahe, saab kõigiga kohe jutule ja Hedonil polnud mingit probleemi seal mõnuleda.

Kõik pügatud, sügatud ja sätitud ning kiirelt vurasimegi Gowri salongi vanalinnas. Leenu proovis veel korraks kleiti selga, et siis vajadusel midagi muuta, kuid kõik istus väga ilusti ja hästi.

Tulime koju, tegime süüa. Ma olin hea abikaasana krevetid sulama võtnud, Loodusväe kinkekotist saime kookospiima ja täisterariisi ja Leenu keeras ühe TomYumi kokku. Etteruttavalt olud öeldud, et sellel õhtul me seda ei söönudki, sest juba oli ukse taga meikar.

Meigitud sai nii Leenu, mina ja ka Hedon. No tegelikult mitte nagu meigitud meigitud võid lihtsalt tehti talle kiisu nägu. Laps õnnelik ja muud polnudki vaja.

Muideks, Merily juures kehtib ka sooduskood “marimell.” Ehk siis kui Tallinnas pulma-, peo või muud meiki soovite, siis võtke ühendust Merilyga ning mainige sooduskoodi “marimell.”

Kell 17.30 tulid juba esimesed külalised. Meie aga avastasime, et issand, peame kell 18.00 juba uksest välja astuma ja me pole veel riideski. Õnneks käis see kõik väga kiirelt ja suurema seltskonnaga me uksest ka välja astusime, kõndisime 50 meetrit, sest just seal ootas meid LUX Limu valge limusiin. Teate kui hea valik see oli tegelikult. Esiteks mahtusid kõik inimesed sinna sisse, sai lahedaid pilte ja videosid teha ning isegi väikseid peatusi. Kogu seltskond mahtus sisse ning saabus ühel ajal Saku Suurhalli ette.

Ega sellest MyHits Awardsist mida väga rääkida polegi. Tähendab on küll, aga ma teen sellest ikkagi eraldi postituse. Leenu kirjutas juba ämbritest ja pärlitest, samuti sellest, et ta ei saanud aru, mis point sellel üldse on. Ma kirjutan siis rohkem sellest, mis oli kohapeal ja mis teles ehk korraldusliku poole pealt.

Meie teed Leenuga läksid pärast Saku Suurhalli üritust lahku ning tema läks kuhugi erapeole ja mina siirdusin ametlikule aftekale. Vahepeal käisin kodus, kus vahetasin riided ja käisin lapsega pissil, sest ta vaeseke oli nii ruttu magama jäänud, et lapsehoidja ei jõudnudki seda teha.

Aga aftekas oli tegelikult mitte midagi erilist. Täiesti tavaline klubiõhtu – gin toonik tõstis vererõhku, klubis polnud õhku… Rahvast oli, aga no pooled olid ju samad, kes Saku Suurhallis. Tiksusin seal vist mingi tunnikese ja sain aru, et mul ei ole seal mitte midagi teha ja no toredaks ma seda üritust ka ei viitsi juua. Veider oli see, et ühe “kuudi” juures siblis mingi räige hulk rahvast. Kõik nagu ootasid sealt mingit, ma ei tea mida, õnnistust. Hiljem selgus aga, et seal “kuudis” või boksis, kuidas keegi soovib nimetada, viibisid Alma ja Sigma. Ju siis oodati võimalust pilti teha.

Pühapäev möödus meil aga vaikselt ja no tõesti mitte midagi ei teinud. Üle pika aja üks laisk pühapäev. Oli see mõnus? Teate, see oli veider. No ja olgem ausad, eks see olemine oli ka suht…

Siiralt loodan, et see oli lühem lugemine, sest tegelikult võiks kirjutada pikalt ja laialt, aga kellel selleks aega jagub onju.

Lugege Leenu postitusi ka ja rääkige kaasa :)

Samal teemal

3 Comments

    1. No sinna peale ei sobinudki midagi. Aga päris paljalt ka nagu ei läinud.. Fotograafe ju nagunii polnud, või kaameraid.. Seega suht suva, mis mul sisenedes peal oli :D

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *