Nagu ikka tuli talv ootamatult ja sama ootamatult sai ka meie nädalavahetus otsa, mis seekord möödus Berliinis. Tegime Leenuga diili, et ma peatun põgusalt shoppamisel ja tema siis vist räägib hindadest ja muust elust-olust.

Tegelikult on neid teemasid veel, millest kirjutada, aga hetkel lihtsalt on ajaga natukene kitsas käes. Ma ei saa öelda, et see reis minig suure augu meie ajakavasse lõi, aga no siin on riburada erinevaid sündmusi olnud, mis kõik on seda “graafikut” pisut segi ajanud. Seega tuleb kõigest kirjutada järgemööda ja siis kui aega on.

Rääkisime ka just vist laupäeval Leenuga sellest, et kumba linna poodlemiseks eelistada: London või Berliin ? Ja minu kaaulukauss langeb kindlasti Saksamaa peale. Üks asi on kindlasti mugavus ja just selles mõttes, et Inglismaal pead ikka neid naelu pmber konverteerima ja mõtlema, et nii mis see nüüd eurodes läheks. Aga tihti seda siiski ei tee ja nii see eelarve kolmanda poega lõhki lähebki. Berliinis aga on eurod ja sellevõrra on kohe ju ka vähem arvutamist, mis teeb poodlemise mugavamaks ja ilmselt ka rahakoti sõbralikumaks. London on ka hea ja mulle väga meeldib, aga sinna läheks pigem midagi vaatama ja nautima, kui ainult shoppama.

Mugavus räägib taaskord Berliini kasuks ka siis kui sa oled ikka turist mis turist (nagu meie sellel korral) ja kuhugi ei tea või ei oska minna. Meie olime sellel korral äärmiselt mugavad. Korteri võtsime läbi AirBnb suhteliselt kesklinna lähedale. Vist oli kolme trammi peatuse kaugusel. Seega kui tuli tunne, et kurat ikka võiks minna veel midagi vaatama, siis istud trammile, sõidad 10-15 min ja oledki kohal. Ma tean, et see Alexanderplatz on nagu läbinisti turistikas ja kohalikud sinna ilmselt ei satugi, aga mina olin ka turist aga mina lihtsalt ei viitsinud kuhugi mujale minna. Alexander on nii hea koht lihtsalt, sest kõik asjad on mugavalt ühes kohas olemas. Pood nr 1 ei meeldi, lähed ja astud teise poodi, mis on 1min kaugusel. Tegelikkuses ei peaks isegi jopet selga panema, sest saaks liikuda ka nii, et õues viibid minimaalselt. Ülimugav mu meelest.

Me käisime küll ühes kaugemas Primarkis, aga tuli taaskord tõdeda seda, mida me oleme ammu märganud, aga siiski ignoreerime. Primarkil ja Primarkil on vahe sees. Ehk siis kaup on tihti erinev. Näiteks selles kaugemas Primarkis jäi mulle silma üks kampsun, mida aga minu suurust ei olnud. Mõtlesin, et ahh ma ei hakka seda siit võtma ja nagunii lähen linna ja siis seal raudselt on. Aga tutkit. Ei olnud seda “kollektsioonigi” kesklinnas. Samas oli kesklinnas palju muud kraami, mida seal kaugemal ei olnud. Kas tõesti tuuakse kogu “jääk” kesklinna kokku, et seal nagunii sellest lahti saab? Isegi kui seda tehakse, siis mind see ei huvita, sest ma skoorisin just sealt “jäägist” lahedaid asju.

Kus me ei käinud ja seda ka teadlikult, olidki sellised suured kaubanduskeskused nagu Alexa, Mall of Berlin, East Gate ja Potsdamer Platz Arcaden jne. Reaalselt olidki meie kolm peamist kohta: Primark, C&A ja TK Maxx. Kõik oma kohvrid saime punni just sealt soetatud kraamist. Ja kõik need poed olid “kodu” juures ja teineteise kõrval. Mugav, lihtsalt ülimugav.

Kesklinna suurimaks miinuseks on muidugi rahvamassid. Eriti loomulikult musta reede raames. Kuid kuna oli palju rahvast, siis liikus ka kaupa kordades kiiremini. Mis omakorda tähendas seda, et igapäev oli vähemalt 30% uut kraami. Seega tasuski iga päev kõikides poodides korra käia, sest uut kaupa toodi juurde. Kui mitmeid kordi ma leidsin jälle midagi uut, mida varem polnud näinud või juhtus ka seda, et eelmisel päeval oli hind 60 eurot, aga täna juba 40eurot, sest seda oli alles üks ja vaja ju kuidagi lahti saada. Minu jaoks ideaalne. Seega ei saa öelda, et palju rahvast on miinuseks, kuigi jah riideid ei saa minna proovima ja järjekorrad on pikad. Tuleb vaadata asja päikselisemat poolt.

View this post on Instagram

A post shared by marimell.eu | hinnatud sisuloojad (@marimell.eu)

Sellel korral olen ma aga iseenda üle väga väga uhke. Nimelt suutsin ma suhteliselt eelarves püsida. Okei ühes poes jah läks esimese raksuga üle 200 euro, aga järgmine kord olid need summad juba väiksemad. Kokku läkski mul vist mingi natukene üle 400 euro. Kuigi mul ei oleks probleemi kulutada paari tunniga ka 1400 eurot ning seda üldse mingis kallis firmapoes vaid ikka kiirmoe ketis.

Rääkides kallitest firmariietest, siis üheks selliseks, kus ma siiski käisin ja selle 200 laiaks lõin oli TK Maxx.

Tegemist siis poega, kus soodsalt müügil erinevate kallimate bärndide riideid aga kordades soodamalt. Näiteks ma sain 3 paar Michael Korsi sokke Londonist 10 euroga. Selle poega on nagu alati see, et lähen sisse ja mõtlen, et tavai ma nüüd ostan, aga siis kui ostmiseks läheb hakkan ikka jubedalt koonerdama. Sellel korral oli samamoodi. Vaatan, et Hilfigeri teksad mingi 40 eurot. Mõtlen, et jah Eestis oleks need ilmselt 100 eurot ja oleks ju soodne, peaks nagu võtma,aga ei panin tagasi. Ei olnud ikkagi nii soodne. Siis leidsin ühe Karl Lagerfeldi pintsaku. Materjal mõnus ja seljas oli ka ok. Tallina Kaubamajas maksaks selline 450 eurot, aga seal oli hinnaks 119 eurot. Tundub ju nagu hea diil? Aga ei jällegi jätsin selle võtmata, sest ei olnud ikkagi nii hea diil. Siis leidsin ühe John Richmondi kevadise mantli. Tavahind oli üle 700 euro. Nüüd aga hinnaks 99 eurot. Kaugelt paistis väga hea diil ju olevat. Kuna sellel mantlil oli siiski üks nööp puudu ja nagisse riputamise osa ka katki, siis mõtlesin, et jah see ei ole ikka see ja jätsin ka selle soetamata. Seega kui kellelgi võib mulje jääda, et ma raha ei loe ja lihtsalt ostan valimatult asju kokku, siis nii see siiski ei ole.

TKMaxx’i puhul on minu jaoks tihti üllatav ka see hinnastus. Vaatad, et mingi täiesti tundmatu bränd aga hind on suurem kui mõnel tuntud brändil. Näiteks oli seal üks pintsak firmalt X, mis maksis algselt 600 eurot. Ma polnud kuulnud ka sellest midagi. Ja ei olnud see materjal, õmblused ja disain või muster nüüd midagi nii erilist, et see oleks sellist raha väärt. Samas käisin ma suure kaarega mööda ka igasugustest Dolce Gabbandest, Versacest ja Armanidest. No ei ole tõmmet nende suunas. Pigem ikka Lagerfeld, Burberry, Polo jne. Kuigi minu lemmikuteks ongi täiesti tundmatud firmad. Ja neid saab tihti väga hea hinnaga ja kvaliteet samaväärne, kui mõne suure tegijaga. Okei jah vahest on küll ka ülehinnatud, aga selliseid pärleid tasub otsida.

Noh ja nii ma lõngi mingi paar sotti TK Maxx’is laiaks ja ülejäänu kulutasin Primarkis ja C&A’s ära, sest need on kordades soodsamad kohad. Kohati nii soodsad, et ma isegi ei viitsinud riideid proovid ja lihtsalt viskasin need korvi. Muidugi meenub mulle just, et Primarkist ma siiski 40 eurost pintsakut ei raatsinud osta. Tundus ikka jube kallis sellel hetkel. Vot oleks 20 olnud, siis jah. Muideks ma saingi 30 euroga ühe sinise sametist pintsaku. Oi see oli ilus. Ma vist ei raatsigi seda kanda.

Teate ma vist pean ka eraldi riietuse postituse tegema, sest hetkel ma tunnen, et ma olen lihtsalt midagi kirjutanud ja veelkord kirjutanud, aga samas tulemuseni ei olegi nagu jõudnud. Tulemus vaatab mulle kodus nurgas muidugi vastu, aga viisakas oleks seda ju ka teiega jagada. Ehk siis tuleb riided selga panna ja pildistama minna. Iseasi, kas kellelgi on muidugi üldse huvi sellise postituse vastu. Andke kommentaarides teada palun.

Nüüd aga tõttan ma kohe ühele kohtumisele, siis Von Baer’i poodi, sest Jõuluvana saab sealt uue rihma (graveeringuga kusjuures) ja ongi kell varsti nii palju, et tuleb lastele pakke minna jagama. Nimelt on mul täna siis esimene ametlik jõulupidu. Ja siit nüüd lähebki Jõuluvana tegemine lahti ja seda kuni 27 detsembrini. Siis pisike paus ja uued peod on juba jaanuaris, sest osad firmad on targad ja teevad oma osakonna ja kollektiiviga pidusid hoopis jaanuaris, sest siis on vist ka rendihinnad soodsamad. Hea idee igal juhul.

Teie aga andke teada, mida veel soovite poodlemisest teada ja kas tasuks teha piltidega positus, et mida ma ostsin.

Õnnelikud poodlejad teel koju!