Meelis kirjutab: säästuaasta – miks on puhver oluline?

Kui meil Leenuga vanasti oli üks kinnine konto ehk siis digikassa, mis maksetelt nagunii raha korjas ja Leenu sinna igast sissetulekust 30% kandis, et oleks mingi kindlustunne või puhver juhuks kui ma ei tea, külmik ütleb üles, autot vaja remontida, ravimeid osta vms, siis nüüd – säästuaastal on meil neid kaks.

Esiteks, kanname me ühele kontole kõikidest sissetulekutest 30% – jätkuvalt. Aga konkreetselt Leenu enda palga 30% kannab ta digikassasse ehk siis sinna puhvrisse, mida me võime aasta jooksul kasutada ettearvamatuteks kuludeks. Ala kui jääme haigeks, ei saa tööl käia, reisieelarvet sealt võtta vms. Ootamatusi tuleb alati elus ette.

Aasta lõpus oli meil suht keeruline seis, kõigepealt ütles üles gaasikatel, vahetult enne Berliini, siis Berliinis oleku ajal jäi meil WCpoti vesi jooksma, 15 kanti vett naksti arvel juures.. Ja siis näitas külmik vananemise märke ja.. kuigi me elame üürikas ja me ei pea neid omast taskust maksma, siis on ülimugav need asjad ise korda ajada ja hiljem omanikuga tasaarveldada. Meie ju elame, meie teame millal me oleme kodus, et asju vastu võtta, kohtuda, sättida.. Okei, see selleks.

Järgmine asi, milleks me plaanisime puhverkontot kasutada oli uus läpakas mulle. Mul on reaalselt see arvuti aastast 2012, mis on Aussist ostetud, mis oli juba toona mitte mingi kõige kõvem pill, et ma saaks Facebookis olla ja blogida, mul polnud suurt rohkem vaja. Kasutasimegi kahekesti seda. Tagasi tulles sai Leenu tööarvuti ja dekreeti minnes pidi ta sellest loobuma.

Igaljuhul millalgi paar aastat tagasi saadeti meile, no pigem Leenule, kingituseks äriklassi Dell ja.. no mine kui mugav, kiire.. Ja ta pidi pidevalt nägema kuidas ma selle vana rüperaaliga  maadlema pidin. Vahepeal ma lasin sinna mälu juurde panna, puhastada ja teha. Ja arvestades, et see on pärit aastast 2012, siis tehnika mõistes on siis ikka väga vana asi juba. Ükspäev olin ma lihtsalt nii närvis, sest see hangus iga minuti järel kinni ja reaalselt kui aken oleks lahti olnud, siis ma oleks selle otse prügikasti visanud. Aga järgmisel päeval ilmselt ka välja otsinud.

See oli see hetk, kui Leenu otsustas, et uus läpakas peab meie majja tulema. Mitte, et ma seda teadnud oleks.

Leenu selgitab olukorda

Kuna mingi paar kuud tagasi kirjutas mulle 1it.ee et kas ma oleksin nõus nende sooduskoodi jagama, siis esimese asjana pöördusingi  nende poole, et… tahaks uut arvutit, mis oleks 1. Dell, 2. kiirem kui vana, mis veaks korraga 17 netiakent, photoshoppi jne.

Kasutatud sülearvutid – 1it.ee lehel on tegemist äriklassi arvutitega mida suurfirmad rendivad ja kui rendiperiood läbi saab, siis läbivad arvutid korraliku hoolduse ja riistvara kontrolli ja peale pannakse arvutile uus Windows ja alles siis tulevad arvutid  müüki koos garantiiga. Seega, ei saa nagu midagi karta. Oleks üsna imelik, kui korralik arvuti lihtsalt seitsmendal kuul töötamast lakkaks :D

Igaljuhul sain neilt vastuse kiirelt. Valikus oli üsnagi palju läpakaid, ma ütlen ausalt, ega ma neist numbritest suurt ei hooma, hinna vahed oli vist 30-50€. Ütlesingi ausalt, et ega ma ei saa muhvigi aru ja pangu teele nende arvates parim. Sain kiirelt vastuse, milline oleks parim (kallim muidugi! :)), igaljuhul tegin tellimuse, valisin Smartposti saatmise ja tehtud.

Kuigi neil on kaks poodi ka, siis ma ise ei viitsinud liikuda ja tahtsin Meelisele üllatust teha, tellisin selle tema numbriga Smarti. Järgmisel lõunal sai ta SMSi ja küsis mult, et.. mis pakk see tuli. Ma mingi ma ei tea, mine järgi :D

Edasi juhtus see:

Ma tegelikult tegin Instagrami (@marimell.eu) terve seeria sellest “unpackingust” aga ei hakka siia toppima. Ehk siis minu jaoks oli üllatus see, et meie majja tuligi uus läpakas, aga minu teadmata. Pean tunnistama, et esialgu see pisut härisi mind, et mis mõttes sedasi minu seljataga tehakse mingeid tehnikaalaseid otsuseid. Tavaliselt ma ikka kaalun asju mitu päeva kui mitte nädalat, enne kui otsuse langetan. Aga ei! Nätaki, ja uus arvuti olemas.

Kui ma olin suutnud kõik kraami vanast arvutist uude tõsta ning reaalselt kasutama hakata siis wow – nii mõnus. Eriti see pehme klaviatuur. Ja mis veel mõnusam. See on nüüd väiksem. Ja kuna Von Baeri nahast seljakott leidis omaniku Leenu näol, mille mina sujuvalt siiski endale omastasin (talle nagunii meeldis juba enne minu oma rohkem), sest mulle jällegi meeldib see tema oma rohkem, siis mahub see ka sinna kotti kenasti sisse. Ja ruumi jääb ülegi.

Aga kokkuvõtvalt, ülikiire ja profesionaalne teenindus, ütles Leenu. Uue läpaka jaoks meil kindlalt ei oleks säästuaastal raha olnud. Antud läpakal on kuus kuud garantiid ka. Muideks minu lemmik leheks, mis tahes e-poes on loomulikult allahindlus või siis soodusnurgake.

Kellel veel läpakat vaja on, siis.. marimelli koodiga saab 10€ alla 1it.ee tellimustelt. Jah, see pole teab mis palju, aga samas, pole need kasutatud läpakad ka nii kallid. Abiks ikka.

#KINGITUS

Samal teemal

1 Comment

Comments are closed.