Kuna lugejad tahavad rohkem meie tegemistest lugeda, siis võtan enda peale selle, et kirjutan meie igapäevatoimetustest ka. Kuidas siis möödus meie septembrikuu viimane nädalavahetus? Vägagi toimekalt kui aus olla. Tegelikult ei pidanud see üldse selliseks kujunema, aga noh, ometigi-ometigi.

Reedel olime mõlemad tööl ja mingeid plaane õhtuks polnudki. Teadsin ainult, et mul on laupäeval pildistamine ja Leenu tahtis kuskile laomüügile minna.

Reedel aga tekkis mõte, et lähme külla. Ja siis läks kõik kuidagi veerema. Haarasime esmalt ära meile tulnud pakid, näiteks saatis Votex meile uue voodipesu ja lapsed leidsid sellele kohe uue tegevuse.. „Tule, ma olen kummmmmiituuus“ karjus Hedon mööda rõdu joostes.

Kuna needsamad sõbrad läksid laupäeval reisile siis tuli kuidagi jutuks, et kes nende lemmiklooma söödab ja suur korter nüüd jääb tühjana seisma ja.. ega muud juttu polnudki, et aga tulge siis siia. Söötke looma ja tundke suurest korterist rõõmu.
Laupäeval me veel kolima ei hakanud, sest meil juba mingid plaanid olid. Leenu tahtis sinna Reima outletti minna, kus oli „kõik -50“.

Ma juba eos aimasin, et see on raudselt mingi pool petukas ja rahvast nagu murdu, aga ei ühtegi soodsat pakkumist. Nii ka oli. Õnneks rahvast oli vähem kui ma eeldasin, aga hindade osas ma loomulikult mööda ei pannud. Klassikaline oo, meil on suur soodusmüük ja oo, hinnad -50%. Tule ainult kohale ja võta ära. Aga tegelikkus nagu ikka – ainult mõned üksikud asjad olid sooduses ja valdavalt ikkagi täishinnaga. Aga no kuna sa juba olid sinna läinud ja end toast välja vedanud, siis ei jäta nagu ostmata kah. Seega ostis Leenu sealt Hedonile uued saapad ja mütsi ning see kõik läks kokku kõigest (irooniaga öeldud, eksole) 32 eurot. Nagu see on soodne või?

Uus müts ja saapad, jope on Paavlist 10€, dress: Mimi Disain

Kuna samal ajal toimus ka Buduaari turg, mis ei olnud sellest kohast kaugel, siis tegin ettepaneku, et lähme sinna ka. Äkki on lisaks tibide riietele ka miskit lastele või noh äkki on midagigi. Sinna me siiski ei läinud. Miks? Sest seal oli pilet. Ja noh, Leenu ka ei viitsinud, aga jah, okei see oli 2 eurot aga kuna meid oli kaks siis oleks see neli eurot olnud. Ma tegelikult ei saa aru, miks on sellisel üritusel pilet? Ma ei kujuta väga ette, et ma tahan Paavli Kaltsukasse minna riideid ostma ja siis ukse peal öeldakse, et selleks, et sa üldse sisse saaksid minna riideid vaatama, siis palun maksa. Okei, ma saan aru, et Saku Suurhall soovib renti ja ilmselgelt mitte vähe, aga selle rendiraha saab ju katta nende firmade käest küsitava rahaga. See kaks eurot on minu jaoks natukene ebaloogiline asi..

Läksime hoopis selle Reima outleti kõrval asuvasse autopoodi. Õigemini kasutatud autode poodi. Isegi ei mäleta enam, kas sellel või eelmisel nädalavahetusel toimus Motomess ja kui ma seda reklaami kuulsin, siis mõtlesin kohe, et ohh, väga lahe ja kindlasti läheks Hedoniga sinna, sest temale jubedalt meeldib vaadata sportautosid ja siis kõva häälega karjuda: „Vaata, issi, kõva autoooo.”

Aga jama oli selles, et see Motomess oli Tartus ja no sinna ma ju ometigi ei sõida. Seega tuli mõelda välja alternatiiv ja selleks sai kasutatud autode pood.

Ja teate, ei jäänud üldse alla Motomessile. Isegi parem kui aus olla. Inimesi ei olnud palju ja keegi ei tulnud sulle kohe külje alla ujuma ja hinnapakkumist tegema. Me reaalselt olime seal mingi pool tundi, sest no pidime ikka päris mitmes autos istuma ja neid proovima. Ei, me ei sõitnud, vaid niisama istusime ja unistasime. Sest noh, olgem ausad, me ei ostaks ju omale 60 000 euroga Range Roverit või 102 000 Bentley’t. Aga siiski leidis Leenu sealt omale ühe auto, mis talle meeldis. Aga see oli juba müüdud.

Selliseid kalleid autosid on tore vaadata, aga ma ei tea… ei ole nagu minu tassike teed. Jah, okei, raha ka ei ole, aga tihti mõtlen, et isegi kui oleks, siis kas ma ostaks 100 000 eurose auto? Või isegi kasutatuna, kui see maksaks 60 000. Selle eest saaks ju KAKS täisvarustuse ja lisadega Kia Sportage’i juba. Ma just reedel käisin korraks Kia salongis ja siis sealt jäi silma see uus Sportage, millel ilutses hinnasilt 29000 midagi.

Seega, kas kaks Kiat või üks Porsche? Ma vist võtaks ikkagi Kia, sest noh, ma saan neid ju kaks. Äkki siis ei ostaks, kui mul oleks arvel Eurojackpoti võit? Mis teie teeksite? Kui teil oleks palju raha, kas üks kallis auto või kaks odavamat autot?
Autosalongis käidud ja erinevates autodes istutud, siis mõtlesime, et tavai, ühed sõbrad elavad siin lähedal, kes samuti kohe lennujaama lähevad, et sajame neile sisse. Mõeldud-tehtud. Ega me seal kaua aega ei olnud, aga korraks ikka sai külas käidud.

Kuna Hedontšil on nüüd oma fotokas, siis seda naljalt maha ei jäeta ja kui võimalus on, siis pildistab kõike ja kõiki. Mingi hetk külas olles taipasingi, et kurat, liiga vaikne on. Ja kui on vaikus, siis on mingi jama. Aga ei olnudki. Mida siis Hedon vaikselt magamistoa voodis tegi?

Selfisid. Teda vaadates kuidagi meenus selline platvorm nagu rate.ee. Paningi siis marimelli FB gruppi pildi üles, et kellel veel rate oli ja mis teie kasutajanimed olid. Endal huvitav lugeda ja vaadata, mis nimesid kasutati. Loomulikult leidus seal siis üks inimene, kes arvas, et ma nende nimedega ei tea mida tahan teha ja noh, sain kergelt öeldes pahandada. Aga mis veel välja toodi ja mis mul üldse enam meeles polnud. Kõige kohutavam asi, mida sa kellelegi võisid teha, oli talle rate’s pildile ÜHE panemine. Vot see oli ikka alatu ja õel tegu. Käsi püsti, kes sellist aega mäletab.

Pakkisime siis härra selfitaja kokku ja tagasi koju. Kiire söök, väike tudu ja juba tuligi meile külla naabripoiss. Leenul tuli mingi isu ise pitsat teha. Nii nad siis Hedoniga seal rullisid ja hakkisid ja tegid. Lisaks oli meil Frozeni tort, mille me olime poest kaasa haaranud.

See tort tegelikult väärib natukene lahtikirjutamist, sest sellist torti pole ma veel oma elus söönud. Eeldad kohe kuidagi automaatselt, et issand tort ja kohupiim ja siis see pilt peal ja noh, magus mis magus. Aga tutkit. Kas nüüd läks kellelgi midagi kuskil valesti ja unustati suhkur lisada või see oligi nii plaanitud, aga see tort ei olnud magus.

Noh, see oli nagu natukene magus või pigem magusamoodi, aga kindlasti mitte magus. Minu jaoks maitsetu asi, aga lastele ideaalne. Tihti on kusjuures mingid kohukesed ikka kõvasti magusamad. Seega kiitus koogi eest, kes iganes selle peale tuli, et teha mingi tordilaadne asi, mida on ilus vaadata, aga millel pole väga maitset. Laste sünnipäevadeks ideaalne. Neil pole vahet, mis seal sees on, peaasi et Olafi saab ära süüa.

Pühapäeva hommikul seevastu pakkisime oma kodinad kokku ja tulime „oma uude koju“. Kuigi noh, ega pole vahet kus me magame. Hedon lasteaias, Leen tööl, ma tööl kas siin või kontoris. Suures plaanis kohtume nädala sees ikka vaid õhtusöögiks ja magamiseks. Lisaks saan ma nüüd teha õhtul mingeid kohtumisi meie kodus, sest Leen ja Hedon saavad kolmetoalises lustida. Ahjaa, meil on nüüd ju ka lemmikloom. Mitte päris meil, aga nädalaks kui kahe kodu vahel pendeldame. Nimelt kilpkonn.

Ma jään teile vastuse võlgu, et mis kilpkonn see on või kui vana ta on ja mis nimi on jne. Ei tea ja ei küsinud ka. Keskendusime ainult toitmisele ja siis mingile soojenduslambile. Minu jaoks on veidikene üllatav, et talle nii vähe süüa peab andma. Mingi kaks korda nädalas. Nagu hallooooo, loom tahab süüa. Äkki tal on täiega kõht tühi. Iga kord kui ma akvaariumi juurde lähen siis ta kohe vaatab mind ja ma nagu näeks ta silmadest, kuidas ta palub, et ole hea ja anna süüa. Seega kui keegi meie lugejatest on kokku puutunud kilkonna eest hoolitsemisega, võib vabalt siin kommenteerida, et mis me selle loomakesega tegema peame. Kui tihti akvaariumist välja võib võtta, millal süüa anda, kas ta hammustab, kas anda söögiks graanulit või salatilehte…?

Ja jälle ma vaatan, et issand, kui pikalt ma võin kirjutada meie nädalavahetusest, mis tagantjärgi ei olnudki nüüd nii tempokas või kiire, aga samas ka sellist kohapeal passimist ja tiksumist ei olnud, mis mulle muidugi meeldib.

Kommentaarium on avatud ja kordan siinkohal ka küsimused, millele võite vastata: mis su rate.ee kasutaja oli? Kas ostaksid endale 60 000 euro eest ühe kasutataud auto või kaks tutikat autot? Kas 32 eurot saabaste ja mütsi eest on soodne või mitte (arvestades, et tegemist oli soodusmüügilt soetatud asjadega)? Mis me selle kilpkonnaga peale hakkame? Kuidas toita, kuidas mängida, kas mängida jne?