Juhtub sellel aastal aga hoopiski sedasi, et meie mune ei värvigi. Huvi pärast piilusin, et mis me eelmisel aastal tegime ja endalgi tore meenutada, et võtsime asja ikka eriti suurelt käsile.
Nüüd, kui ma seda postitust vaatasin, siis meenus jah, et issand, ilgem jebimine oli tegelikult. Kuigi tuleb tunnistada, et lõpptulemus oli ilus. Siin siis teile hoopiski meenutuseks postitus sellest, millised oli marimelli munadepühad aastal 2018:
marimelli kuldmunad
Minu jaoks on lihavõtted olnud kogu aeg suhteliselt rändom püha. Ma tean, värvitakse mune, süüakse pašat, aga mis päeval täpselt, seda ma ei tea. Seega, olemegi igal aastal meile sobival päeval neid värvinud. Ja pašat söönud, kui keegi on teinud. Ma ise vist polegi kunagi teinud. Tean, et ema tegi alati igal aastal.
Igal juhul tuli eile meile sõbranna külla, meil oli plaanis mune värvida, rakendasime tema kohe pilte tegema, seega on meil terve galerii teile ette näidata..
Juhul kui sa ka ei plaani mune värvida, siis leidsin arhiivist otsides veel ühe postituse, kus jagame paari retsepti, juhuks kui munade värvimisega liiale lähed:
Kaks retsepti kui sul on kodus palju mune
Rahvusvahelisel munapäeval (13. oktoobril) saabus mulle kulleriga pakk. Kui kuller helistas, naeris ise ka, “ma toon mune..” Ma olin mingi, ah, misasja, mis mune.. Kuniks need kohale jõudsid. Eggyplay munad. Ma polnud kuulnud ega näinud. Hakkasin kohe guugeldama..
Ilusaid pühi ja kohtume juba uuel nädalal
Meelis ja Mari-Leen ehk marimell
