Meelis valis turvahälli: meil on punast vaja

No kuna Meelis kirjutada ei viitsi, siis ma kirjutan tema eest, kuidas ta meile turvahälli valis. “Punane peab olema, et autoga sobiks!” oli tema nõudmine juba pool aastat tagasi, kui me silmanurgast turvahälle ainult piilusime.

Kui sa saad esimest korda lapsevanemaks, siis sul puudub igasugune aimdus, milliseid asju sa pead vankrit, turvahälli, voodit, vanni, mida iganes valides, järgima. Hea, kui on sinust targemaid, kes juba on lapsevanemad ja oskavad soovitada. Veelgi parem, kui saad tuttavaks NaguUus poe omanikega, kes teavad titemajandusest kõike ja mingit kräppi ilmselgelt ei soovita. Olen kuulnud teistelt rasedatelt või sünnitanutelt juba, et tihti juhtub seda, et poes soovitatakse kõige kallimat asja, mis pole aga kõige parem või turvalisem.

Ja, et nüüd pool blogilugejaskonda pikali ei kukuks, siis ilmselgelt see “peab olema punane” oli nali – kui ikka punast turvahälli poleks turvalist olnud, oleks sobinud ka kollane, lilla või sinine. Aga kuna punane on üsna populaarne värv, siis ilmselgelt saime me punase ja turvalise turvahälli oma beebile.

Ja isegi kui me oleksime valinud mingi punase kökatsi, mis poleks turvaline, siis NaguUus poleks seda ilmselt üldse müünud, ja veelvähem meile soovitanud,seega, mingit avariilist või mitteturvalist hälli meie valikus polnudki. Mina ei tea, kuidas inimesed julgevad turvahälli üldse kuskilt Buduaari turult või FB grupist osta – sa ei tea never ju selle tausta.

Lapsevanema ülesanne on kaitsta oma last igas olukorras nii palju, kui on tema võimuses. Kõik me usume enda oskustesse autot juhtides ning sellesse, et õnnetused ei juhtu meiega. Suure tõenäosusega ning loodetavasti ei juhtugi. Kuid kahjuks ei tea me iial kes meile teel vastu sõidab. Seetõttu ongi äärmiselt oluline tagada oma lapsele täielik kaitse autosõidul – just nii kirjeldab maanteeameti juhend “Lapse ohutu sõidutamine autos”.

Ja kui on veel keegi, kes ei tea, kuidas turvatooli valida, siis ma toon siin ära olulisemad punktid, mida näiteks meie vaatasime, uurisime ja meelde jätsime.

Lapse turvaiste ei tohiks olla vaid kohustuslik esemeke autos, vaid on hädavajalik, et kasutatav turvavarustus kaitseks Sinu last nii hästi kui võimalik.

Otsekokkupõrkes kiirusel 50 km/h lendab laps vastu seljatuge või esiklaasi samasuguse jõuga nagu viiendalt korruselt pea ees vastu maad kukkudes.

Last süles sõidutades ei ole tema oht viga saada sugugi väiksem:

kui laps istub turvavööga kinnitamata täiskasvanu süles, muljutakse ta kokkupõrkes täiskasvanu ja auto sisustuse vahele;

kui laps ja teda süles hoidev täiskasvanu on kinnitatud ühe ja sama turvavööga, surutakse laps kokkupõrkes täiskasvanu ja turvavöö vahele;

kui laps istub turvavööga kinnitatud täiskasvanu süles, ei jõua viimane teda kokkupõrkes üldjuhul kinni hoida. Katsed on tõestanud, et täiskasvanud inimene ei suuda kinni hoida 8 kg kaaluvat last juba kiirusel 24 km/h toimunud kokkupõrkes.

Oluline on endale teadvustada, et laste turvavarustus ei ole mõeldud vaid seaduse täitmiseks ja rahatrahvist pääsemiseks, vaid sinu lapse elu päästmiseks!

Turvahällid on mõeldud kasutamiseks kuni lapse 10kg või 13kg täitumiseni.

Reeglina mahub laps turvahälli umbes esimese eluaasta lõpuni või veidi kauem.

Turvahälli tohib kasutada vaid seljaga sõidusuunas ning kindlasti ei tohi sõidutada last turvahällis juhi kõrvalistmel, kui on aktiveeritud auto esiturvapadi (airbag) – meil seda muret ilmselt ei tekigi, sest ISOfix* kinnitusega on beebs alati taga.

Laps ei tohiks olla järjest turvahällis üle kahe tunni.

Väikesed lapsed ei ole miniatuursed versioonid täiskasvanutest. Nende pead on ebaproportsionaalselt rasked (täiskasvanu puhul moodustab pea raskus 6% tema kogukaalust, imikutel on see lausa 25%), nende seljad ja selgrood on väljaarenemata ning puudub täiskasvanutele omane kiire reageerimisvõime.

Kokkupõrke korral viskub näoga sõidusuunas turvaistmes lapse pea järskult ettepoole, tulemuseks on suur tõuge peale ja kaelale. Samuti on suur vigastuste risk põrkamisel vastu esiistet või vastu auto sisustust.

Soovitame last sõidutada selg sõidusuunas paigaldatud turvaistmes nii kaua kui võimalik, eelistatavalt kuni neljanda eluaastani.

*ISOfix (International Standards Organisation FIX) süsteem võeti kasutusele aktiivsemalt alates 1990ndate lõpust. Alates 2007ndast aastast on ISOfix kinnitused kõigis Euroopa autodes, mis lisab nii turvalisust kui ka mugavust. Häll on kindlalt paigal ka avariiolukorras ning turvaistme paigaldamine on enamasti väga lihtne. ISOfix kinnitusega turvahälli alus on staatiliselt autoistmel ning turvahälli saab spetsiaalse kinnituste abil sinna peale asetada. Seega, ei ole vaja iga kord eraldi möllata nende rihmadega.

Meie kombosse kuulub siis Maxi Cosi Pebble turvahäll (75€), familyfix ehk siis isofix kinnitusega alus 99€, adapter vankriraamile (35€). Hetkel ei soetanud me eraldi raami (89€) turvahällile, seda näeme ilmselt paari kuu möödudes, kas meil on sellele reaalne vajadus või ei. Ma arvan, et pole mõtet kokku kuhjata neid asju. Kuna peamine pood, kus ma käin on Kristiine ja see on üsna lähedal, siis lähen sinna ilmselt vankriga ja kui ka turvahälliga poodi minek on, siis saame hälli panna ju poekärusse… Eks seda ole näha, kas meil on eraldi raami vaja või ei, ma praegu arvan, et pole, seda enam, et pole hea last üldse kaua seal turvahällis hoida :) Parem ostan kandelina :D