Meelis kirjutab: mida kinkida tegevjuhile?
Inimesed vahetavad tihti töökohti ja mõnel pool on tavaks, et lahkumise puhul tehakse ka väike kingitus. Kes vaatab asja naljaga, kes aga tõsiselt. Tihti näen Instagramis ja ka Facebookis, et enamasti minnakse nii öelda nalja tegema. See kõik on väga okei, aga vahest tuleb olla ka tõsine.
Oleneb muidugi ka sellest, kui tore või väärtuslik oli see inimene, kes lahkub. Hiljuti nägin just pealt, kuidas üks osakonna juhataja viimasel päeval tuli, alluvad tõid lilli ja soovisid head pensionipõlve. “Ja ongi sinu viimane päev, noh, ütleme, et pisaraid ma just ei vala, aga ilusat puhkamist ikkagi.” Oi, kui aus, ja valus see oli.
Kõigest eelnevast hoolimata on siiski igas ettevõttes inimesi, kelle lahkudes ollakse kurvad, nende toetus sulle, nende panus sinu ellu ja võimaluste andmine panevad sind tahtma teda ka tunnustada.
Ma pean ausalt tunnistama, et kuigi ma olen suhteliselt loominguline inimene, siis jookseb ka minul vahest “juhe” kokku ja ideid ei tule ega tule. Nii oli ka sellel korral, kui oli vaja otsustada, et mida võiks ametist lahkuvale tegevjuhile kinkida. Mul tuli sekundi pealt kohe üks idee mille ma ka välja käisin, kuid see laideti teiste töötajate poolt kohe maha. Nimelt mõtlesin, et miks mitte kinkida väike nädalavahetuse lõõgastuspakett mõnes Eesti hotellis. Selliseid pakett on igasuguseid ja mõeldud nii paaridele kui ka üksikutele inimestele. Kuid kuna see laideti maha, siis jäi tegemata.
Samas jäi nagu kripeldama, et kui teie kampa ei tule, teen ise. Mure oli ainult selles, et kuigi ma selle spa-idee välja käisin, polnud see nagu see. Ma tahan tavaliselt inimestele kinkida midagi, mis minu silmis neid kõnetaks. Või siis oleks naljakas, või äärmiselt praktiline.
Appi tuli google ehk ma lihtsalt otsisin ideid, et äkki tuleb sealt mõni killukene kingituse osas, mida edasi arendada, kuid ei. Igast lollust tuli välja ja no ainukene mis enamvähem kõnetas oli pastakas/sulepea, aga see maksis üle 300 euro ja no see ei olnud ka “see”.
Ja siis lõi pirn põlema!
Ühel päeval härra tegevjuhiga kohtudes, lõi pirn põlema ja ma teadsin täpselt, mida talle kinkida. Portfell! Teile võib hetkel tunduda, et portfell ei ole just teab mis noortepärane ja pigem võib-olla vanematele suunatud, kuid see portfell, mis minu pähe vupsas on nii universaalne, et sobib nii vanadele kui noortele.
Mul ei jäänudki muud üle kui seada sammud VonBaer poodi ning sobiv portfell välja valida. Õigemini teadsin ma juba peast millist ma sealt kingituseks soovin, kuid no nii igaks juhuks läksin kohale. Selgus, et lisaks sellele, mis mulle meeldis, on neil juba uusi juurde tulnud. Kas need meeldisid mulle rohkem? Nii ja naa, kuigi pigem jaa. Üks oli veel väga ilus ja praktiline ning ilusa disainiga, kuid värvus oli ainult must. Minul oli aga kindel soov pruuni saada. Seega valisin välja just selle, mis tegelikult minu peas oli mõlkunud.
Siiski tuleb öelda, et kõikidele inimestele portfell ei sobi, seega ei tasu kohe poodi seda ostma minna. Näiteks mina olen üks nendest. Ma vähemalt arvan, et mulle see ei sobi. Ma olen selline praktiline inimene ja kasutan hetkel üldsegi nahast seljakotti nii portfelli, arvutikoti, kaamerakoti ja poekotina. Ehk siis üks kott, aga sobib paljudeks asjadeks.
Kuna VonBaer pakub ka graveerimise teenust, siis meeldis neile väga mu idee, mida ma graveerida tahtsin…
See tsitaat sobib ju vaatamiseks ning “tarbimiseks” mis tahes kohas ja ajahetkel. Lisaks kõnetas see ka seda inimest kellele portfell läks. Vähemalt minu arvates. Ja äkki on see inpiratsiooniks ka mõnele teisele inimesele, kes seda näeb ja loeb. Lisaks sellele tsitaadile lasin graveerida ka veel ühe praktilisema ning miks mitte ka eluliselt olulise asja. Nimelt juhuks kui portfell peaks kaotsi minema.
Kui paljud meist ütlevad, et issand arvutis on mu “elu” ja enamikel (ringi reisivatel) inimestel see nii ka on. Ja kui juhtubki, et hajameelne inimene oma portfelli koos asjadega maha unstab, siis vähemalt on kohe kiirelt leitavad tema andmed, et see talle tagastada. Samas ei ole see nii nähtav, et silma riivaks, kuid piisavalt nähtav, et see kohe üles leida. Ma ei näinud mõtet seda kuhugi portfelli sisse graveerida, sest kui paljud ikka sisse vaatavad?
Leppisime kõik detailid kokku, et ette graveerime siis tsitaadi ning taha need andmed juhuks kui portfell ära peaks kaduma ning tulen õhtul järgi. Mõeldud-tehtud. Kuid jama läks lahti siis kui me terve perega õhtul kingitusele järele läksime.
Selles suhtes, et kingitusega oli kõik korras ja see ootas meid laual, aga probleemi oli pigem Leenus ja Hedonis. Samal ajal kui mina seal porftelli uudistasin, siis leidsid nemad mõlemad ka omale uusi kotte. Nagu neil veel vähe oleks.
“Ideaalne rannakas ju” kõlas Leenu suust. Minule meenutas see rohkem värsketele emadele sobivat mähkmekotti, kuid samas saab sinna ka ranna asju panna. Tööl käimiseks…. no nii ja naa. Vaatasin just kodukalt, et ametlikult on see must nahast käekott liigitatud arvutikottide alla. Seega sobib see ilmselt ka tööl käimiseks.
Ja ega ka Hedon kehvem poiss pole, sest pärast umbes viie sekundilist uudistamist teatas ta, et tema tahab endale seljakotti.
Tegelikult oli see väike nahast seljakott isegi päris ok suurusega, kuid rihmad olid lihtsalt lapse jaoks pikad. Proovisime küll lühemaks teha, kuid kuna see ei ole ikkagi lastele disainitud, siis jäi ta sellest sellel korral ilma. Ja Leenu mähkme/ranna/läpaka kott jäi ka poodi. Õnneks!
Muud polnudki kui pakkisime portfelli kenasti karpi, pael peale ning supsi kotti. Ma ei saaks ise enam rohkem rahul olla selle kingituse ning graveeringutega. Kuid kas rahul oli ka see kellele kingitus läks? Loomulikult oli. Okei, rõõmupisarat tema silmist just ei pursanud, kuid niipalju kui üks Eesti mees oma head meelt avalikult välja näitab, siis oli tal hea meel. Uus töö ja uus ilus nahast portfell – mis sa veel elult oskad tahta, eks.
Seega kui mõtlete, et mida kinkida ametist lahkuvale tegevjuhile või siis üleüldse mõnele tublile töötajale on minu soovituseks (graveeringuga) portfell või muu nahast kott. Neil on muideks kodukal lausa eraldi rubriik: Kingiideed & Kingitused Äripartnerile, Mehele, Naisele. Geniaalne idee või jaa!
Jagage mõtteid, mida kingitakse siis kui töölt lahkub tegevjuht, osakonna juhataja või spetsialist. Milliste kingitustega teie oma tublisid töötajaid ära olete saatnud? Või ei ole see tavaks? Oleneb muidugi mis positsioonil keegi töötab ja kui kiirelt inimesed teatud kohal vahetuvad. On selline kingituste tegemine lahkumise puhul üldse okei? Minu arust nagu on. Mida teie loodaks saada? Kas selline praktiline kott oleks teema?
Soovitan järgmine kord üle kontrollida, mida lasete graveerida asjadele, mille kellelegi teisele annate – ja muidugi kontrollige alati ka need graveeringud üle, mis enda asjadele teha lasete. In case found ei ole absoluutselt õige ja selle asemele sobiks If found või äärmisel juhul In case of finding. Ei midagi pahaga, aga minul oleks piinlik olla mingi tähtsam nina, kellel on portfell, kuhu peale on midagi valesti kirjutatud.
Tänan sind tähelepanu juhtimast! Eksimine teatavasti inimlik, tegijal juhtub. Aga teinekord hoolikam :)
Pean sind kahjuks kurvastama.
Jah, “if found” oleks tõesti parem.
Native speakeri sõnad: “In case found” – “Worse, still acceptable.”
Lahe kingitus!
See firma teeb ikka ilusaid asju!
Üks parematest koostöödest teil!