Nädala kokkuvõte ehk Veganlaps läks liha peale hulluks
Mul on tunne, et mu aju lihtsalt ei tööta nende kuumade ilmadega. Ma olen iga päev mõelnud, peaks blogima, muidu juhtub nii palju asju, mida tahaks teiega jagada ja siis juba tulevad uued asjad peale ja.. Aga no ei suuda. Mu aju justkui puhkaks kui nii palav väljas on. Pole harjunud sellise ilmaga.
Põhiline on muidugi see, et kui oleks jahe, siis halaks, et issand, mis suvi see on. Nüüd on 30+ iga päev ja halad, issand, nii kuum suvi, ja veel Eestis. Ei ole see eestlane ikka kunagi rahul. Aga noh, 22 esmaspäeva pärast on juba jõulud ja loodetavasti ilus valge lumi ja paar külmakraadi, mis lund hoiaks, aga nina peast ei näpistaks. Mõni juba valmistub, kes Instat jälgib, see teab. Facebookis on nüüd Meelisel oma leht ka – Telli Jõuluvana Tallinnas!
Lisaks tahame Hedonit suvel lasteaeda viia maksimaalselt vähe, alguses plaanisime üldse mitte viia, aga kui mõlemal vanemal on töökohustused, siis.. läheb keeruliseks. Tahame ka võimalikult palju aega koos veeta, seega on lihtsam ta üks-kaks korda nädalas lasteada viia, et tööasjad ära teha ja ülejäänud nädal natuke lebomalt võtta ja rannas olles meilidele vastata või öösel, kui ilm natukenegi jahedam ja sa koos lapsega magama ei jää, mõni asi veel ära teha. Aga ega ma siia halama ei tulnud.
Kõhuvalu asendus palavikuga
Ma olen väga palju kirju saanud seoses kõhuvalu teemaga, aitäh teile kõigile oma lugusid jagamast. Ma ei tahaks öelda, et on inspireeriv olnud, aga kõikidel lugudel on olnud erinev lõpptulemus, kuigi algus on olnud nagu mul – valu maksa juures.
Minu kõhuvalu lugu võttis aga väga huvitavad pöörded. Pärast EMOs käiku (loe siit) kadus kõhuvalu paari tunniga, aga tekkis palavik. Kui ma sealt EMOst välja astusin, oli kõht ikka selline nats imelik. Mõtlesin, et ju see poolteisttundi tilkunud valuvaigisti pole lihtsalt veel mõjuma hakanud. Jõudsin koju ja tegin nagu arst käskis – võta oma NoSpa leht lõpuni, 2xpäevas ja kui paremaks ei lähe, tule tagasi.
No kohe järgmisel päeval tervitas mind palavik. Selline rõve 38,4-38,6, mis nagu on ja ei ole, aga on piisavalt pask, et midagi teha ei taha ja kuskile minna ei viitsi ja ainult magaks.
Mul käis üks hommik sõbranna külas, õues oli 27kraadi, ma istusin fliis ümber ja lõdisesin oma palaviku külmavärinatest.
Tavaline mina, õues miljon kraadi sooja, ma ikka fliisi all :D
Krõhvisin siis konkreetselt vahelduva eduga NoSpad ja paratsetamooli ja.. Palavik läks alla ja oli täitsa hea olla, siis jälle tuli tagasi… Reedel oli juba täitsa inimese tunne peal. Palavikku polnud. Õhtupoolikul vaatan, et laual on NoSpa karp, kaks tabletti alles.. Mõtlen, et ah, võtan need ära, muidu jäävad lampi seisma… Tund hiljem oli mul jälle palavik.
Ehk siis, ma olen jumala kindel, et NoSpa tekitas mulle palavikku. Nii kui ma neid enam ei võtnud, polnud palavikku ega midagi. Või jumal teab, kahe asja kokkusattumus vms, vahet pole. Hetkel tunnen end hästi. Kõht ei valuta. Palavikku pole.
Paavli Kaltsukas üllatas ikka totaalselt
Võitsin millalgi juulis Paavli Kaltsuka mängu, kus võis võita 200€ krediiti. Tuli lisada pilt ja koguda pildile võimalikult palju laike. Õnneks on mul marimelli grupis nii toredad inimesed koos, kes mulle oma hääle kinkisid ja ma võidu ära napsasingi.
Kui ma seal küsisin, et mis me osta võiks või mida selle krediidiga teha, et saaks hea postituse, pakuti, et me võiks osta mingid mätšivad riided, et kas on võimalik kaltsukast leida. Keegi pakkus, et ostaksin beebiriideid ja teeksin marimelli beebipaki…
Mõtlesin siis ükspäev, et juba võidust piisavalt möödas, et lähen toon oma kinkekaardid ära ja vaatan ühtlasi ka beebiasju, sest seal oli just -30% kõik, et panen mingi beebikombo kokku. Ostan paki mähkmeid ja nipet-näpet juurde ja annan pealkauba veel enda Hedonist jäänud mähkmekoti, mis seisab, aga on jumala korralik. Kusjuures see pole klassikaline mähkmekott, vaid Reservedist skooritud ülihea suur ja mugav kott kuhu oli hea ta asju pakkida. Kõik mahtus alati ära.
Kui Paavlisse sõitsime, arutasime veel Meelisega, et huvitav, kuidas need kinkekaardid lahendatud on, et… Ma ei osta ju never korraga 200€ eest sealt. Tavaliselt mul arve 10€ vms, sest seal nii soodne ja.. mul omad kiiksud, et üle 5€ ei maksa kleidi eest jne.
No igaljuhul mõtlesime, mis me mõtlesime, et kas on 20sed kaardid või hoopis äkki viiesed.. Sain oma ümbriku kätte, tunnen, et jube paks ja selline tummine.. Mõtlesin veel, et haa, ongi palju kinkekaid.. Teen siis lahti ja.. ÜLLATUS OLI MAKSIMAALNE!
Kammisime siis poe läbi, ma sain ühe pintsaku, mis maksis 4€ ja lasteosakond oli mu meelest nii tühi, et sealt polnud midagi võtta… Beebikombo jäi seega ära.
EBA x EBA meelelahutuslik kokteilikoolitus
Kolmapäeva õhtul toimus meelelahutuslik kokteilikoolitus blogijatele ehk kõik blogijad, kes tänavu EBAl võitsid, leidsid kinkekotist kutse üritusele. Minu väga suureks kurvastuseks, oli 18st võitjast kohal vaid kaks – st retseptisahtel oli esindatud kahemehetiimiga ja üks võitja oli oma auhinna edasi pärandanud õele. Kus kõik teised olid, ma ei tea. Kurb, et nad ei saanud mahti tulla. Teistpidi polnud hullu, sest teisi huvilisi oli piisavalt.
Kohale saabudes ootasid meid ees Triinude Toiduministeeriumi suupisted. Loomulikult polnud see „näen sellist asja esimest korda“ serveering, aga mulle nii hullult meeldib see „lauale katmine“. Napsasin pildi nende Facebookist, sest mul nii head ei õnnestunud kohapeal teha:
Mina nägin Triinusid üldse esimest korda vist kuskil ETV saates, kus nad rääkisid kuidas nad alustasid ja kuidas nad võtsid riske ja tegid oma koha ja.. Nüüd nad megapopid, hea kui löögile saab. Pakuvad nad nii cateringi, peokorraldust kui ruume kus pidu teha. Vaadake ise pilte siit :)
Igaljuhul kostitati meid väga hea kraamiga, tiramisust küpsetatud feta juustuni.
Saime tuttavaks, et kes kust on, kuidas koolitusele sattus. Kuulasime kokteilimaailma põhitõdesid ja hakkasime pihta. Kokku tegi Angelika kuus omanäolist kokteili, millest siis igaüks sai hiljem oma lemmikut veel korrata.
Tuult trotsides Käsmus
Ükspäev käisime Käsmus, lapsehoidja vanavanematel on seal ülimõnus koht kus niisama olla ja tšillida. Tegime grilli, jalutasime, poisid käisid ujumas.. Kui vahepeal Meelis ja Hedon lõunaund magasid, siis pärast neid läksin mina. Ma ütlen, see kuumus väsitab nii hullult lihtsalt ära. Ja sel päeval oli metsik tuul. Kui seal näitas termomeeter 24kraadi, siis Tallinnasse jõudes 28. Tuul tõmbas sooja täiega maha. Aga mõnus oli ikka.
Sealt edasi läksime veel mu sõbranna vanemate juurde, kus arvasime, et ootab ees neli inimest, aga ootas umbes 14. Hedoniga juhtus seal selline õnnelik õnnetus, et kui sõbranna mees ta sülle võttis, et lähme basseini, siis ta veits libises ja Hedon lõi oma nina vastu teda ära.. No arvata on, mis sellele järgnes. Kisa kisaks.
Ega see ei seganud golfi mängimast ja üldse poole ööni tšillimast. Suvi ju!
Ühtlasi saime seal tuttavaks ühe kutiga, kelle ema on tailanna, ta ise on Eestis sündinud ja väga hea golfimängija omas vanuserühmas, ma sain aru. Igal juhul on ta ema pärit Hua Hinist ja ma olen enam kui kindel, et järgmisel talvel just sinna me suuna võtamegi :) On keegi käinud? Kuidas ja mis seal täpselt meid ees ootaks?
Meile sattus külla veganlaps
Eile käisime mul tädi juures ja naabri laps tuli meie hoovi mängima. Kuna Meelis otsustas kuuma ilma kiuste grillile hoogu anda ja seal pannkooke küpsetada, siis esimest pannkooki maitstes tulid lapsed ka kohe jaole. Kui pannkook oli sisse puugitud, teadas see naabripoiss, et.. „Muidu kodus ma olen vegan!“ Me olime tädiga, wtf, just sõi muna ja piima pannkoogi sees. Appi, äkki ta põhjusega vegan, et on laktoositalumatus või jumal teab mis.
Küsin siis, et mis sa kodus sööd?
Veganvorsti!
Aga piima jood? Mandlipiima või..?
Ainult kookospiima! Ja tofu on maailma parim!
Ma poleks uskunudki, et üks selline lause „ma olen vegan“ nelja-aastaselt mulle sedasi mõjuda võib. Ma olen ju see aasta pohhuiist, kelle meelest last veganiks sundida on kohutav ja veganid on üldse üks imelik hunnik inimesi, eks. Aga ei, ma esiteks hakkasin sel samal sekundil mõtlema, mis alternatiive ma talle pakkuda saaks kui Hedon pannkooke, viinereid, kartulisalatit ja jumal teab mida siin sööma hakkab.. Kas ma saan teha kiirelt tatrapannkooke, kas meil on midagi värsket, või midagi kus poleks midagi loomset sees..
Ma oma tüübilt olen üldse see, et kui keegi ütleb, et ta midagi ei söö, siis kohe hakkan alternatiive otsima. Kasvõi kui keegi meile külla tuleb jne.
Igal juhul läksime küsisime kohe ta emalt, et issand, söötsime talle ühe pannkoogi sisse, kas kõik ikka okei.. Ema hakkas naerma ja ütles, et see et me kodus veganid oleme, ei tähenda, et ta ei või külas olles ise oma valikuid teha. Kui tahab pannkooki, las sööb.
Kuna pannkookidega läks veel aega ja ma olin just mõned viinerid vardasse lükanud, et lapsed kiirelt nälga peletada saaksid, siis lõikasin lastele lahti kaheksa viinerit, tõstsin kartulisalatit ja head isu… Hedon ei jõudnud nii kiirelt võttagi, et ka midagi hamba alla saaks, sest see vaene lihavaba poiss kahmas viinereid nagu.. ma ei tea, mõni laps saaks esimest korda maasikaid. Kartulisalatit veel kõrvale. Ise kiitis, nii head porgandid ja herned siin sees.
Kui lõpuks asi pannkookideni jõudis, siis nemad sõid kohupiima ja mustsõstardega ja ma tegin endale singi-juustuga, lisasin veel seda Viola kukeseene sulajuustu ka.. Mulle see magus ei meeldi ikka.
Ta küsis, kas saaks ka proovida.. Ja sõi terve pannkoogi ära. „Pane veel juustu ja see maitseb mulle ka,“ viitas ta Violale. „Kas ma tohin sinki ka võtta?“ Muidugi. Ja ta haaras pakist lihtsalt singiviile ja toppis need korraga suhu.
Enam pole mitte Valio Viola – sest mulle maitseb, vaid Valio Viola – vastupandamatu ka veganitele :D
Ühtpidi naljakas, teistpidi kurb – ta ei saagi kodus ja talle tõesti maitses. Kas võib olla, et laps ise tunneb neist ainetest puudust, mida ta lihast ja juustust saab?
Näiteks Hedon küll regullib ise, on täiesti leiva ja vee, õuna päevi ja samas päevi kui ta nõuab liha hommikuks, lõunaks ja õhtuks. Ta sööb kõike, aga mitte korraga.
Tal on mõni päev „tahan friikaid“ – ja ta on võimeline päev otsa sööma friikaid – olgu need siis pannil tehtud, ahjus tehtud, kuskilt tellitud. Järgmisel päeval võib ta vabalt ainult näiteks puuvilju süüa ja muud ei taha. Siis nõuab jäätist või kohupiima, siis jumal teab mida.
Õnneks, see laps võib ise otsustada ja keegi teda tofut sööma ei kohusta. Või noh, kodus neil lihtsalt pole ilmselt loomset kraami, aga väljas vähemalt võib.
Eile õhtul sündis ka plaan, et lähme augusti lõpus Soome. Kuna ühel meie perekonnatuttaval on juubel, siis oleme kõik oodatud ja no, miks mitte, enne lasteaia- ja tööhooaega üks kiirpuhkus veel teha. Hedon veel ei hooma biiti, et meid ootab ka augusti alguses üks nädalane reis… Lõunasse. Kohe kui jõuan, panen selle postituse ka kirja ja üles :) Saate meile soovitada, kuhu minna ja mida teha.
4 Kommentaari
ma sain oma EBA kinkekoti kätte 26., no jäi natukeseks ajaks sõbranna poole ootama. Läksin siis koju, vaatasin, mis kotis see oli ja avastasin kutse kokteilikoolitusele. Suht feil samal päeval kui koolitus toimus see avastada:( Aga noh…elu. Eriti suvel.
:D
Ma panin end õigel ajal koolitusele kirja ja sain Angelikalt vastuse, et olen oodatud, aga peaks saatma talle oma täisnime ja vanuse. Kuna minevikus on mul olnud eriti suur konflikt Angelikaga, siis ma mõtlesin tükk aega, mida ma teen. Loll oleks ju vastata, et kas Angelika ise annab koolitust, et kui jah, siis tänan väga, ma temaga kohtumisest küll huvitatud ei ole. Eeldada võis, et just tema annabki, kuigi kuskil koolituses seda kirjas ei olnud. Siis ma leidsingi, et lihtsam on üldse mitte minnaja mitte rohkem kirjutada. Ma nii ebaviisakas olengi :D
Triinut tean ka, ülisümpaatne inimene, söögist ilmajäämisest on tõeliselt kahju.
Päriselt? Anule ladusid puid alla ja nüüd ei suuda end kokku võtta paariks tunniks, “et mingi vana asi” üle elada? Pidi ikka kätš olema!