#paksonpaks
Meelis andis ükspäev intervjuu, miks talle meeldivad kurvikad naised. Ta rääkis elavalt mulle enne magama minekut sellest telefonivestlusest ajakirjanikuga ja selgus, et sõna paks oli justkui mingi sõimusõna, mida poleks tohtinud öelda.
Loe intekat siit: Eesti mehed on rääkinud: “Alla saja kilo pole mingit ilu!”
Ma ütlesin, et mu meelest on kurvikas just selline “no ei taha öelda, et sa paks, ütlen ilusamini..” nagu misasja, paks on paks. Ma olen paks ja siis? Mu meelest pole see mingi sõna, mille peale solvuda või mida paks kuulda ei võiks.
Ma ilmselt olengi mingi imelik – mind ei koti kui keegi arvab, et ma olen paks. Ma pole pime, ma tean, et ma ei ole täiuslik, aga mind absoluutselt ei sega mu enda keha. Või õigem oleks öelda ülekilod. No näiteks postitasin ma ükspäev instasse pildi, et ma pole täiuslik.
Ma reaalselt vaatan seda pilti, et mine pekki kui ilus pilt. Kui ilus mina olen, kui ilus mu keha on. Ma saan aru, et nii mõnigi paneb ekraani taga ropsi, sest sellist lodevat pekki pole ta ammu näinud.. Aga ma ei saa midagi teha, et ma endale nii räigelt meeldin.
Ma olen varemgi öelnud, ka 111kilosena vaatasin ma peeglisse, et jah, ma olen suur, aga kurat, kui ilus. Täna ma saan aru, et ma olen kergemana ilusam, aga ma meeldin endale igas kaalus. Ma tean, et mul on parema väljanägemiseni veel piisav tee minna, aga ma ei saa öelda mitte kuidagi, et ma oleks täna kole. Ma ei ole. See pilt on megapüss.
Me rääkisime sel õhtul pikalt sel teemal ja lõpuks naersime silmad märjad kui ma kirjeldasin end kui pekist eite, kellega ta nüüd juba kohe 13 aastat seotud on. Ilmselgelt murdsin massiga, millega muuga. Meelis ütles, et kui me oleks koos seda intekat andnud, siis see ajakirjanik ilmselt oleks arvanud, et me oleme peast soojad.. Kuidas me saame nii vabalt sellest pekist ja paksusest rääkida. Ma ei tea, saame.
Ma hakkasin üldse mõtlema, et tegelikult inimesed ei tea üldse päris meid, sest blogi ikkagi filtreerib selle heli välja ja te ei kuule meid tekstide kõrvale naeru lõkerdamas või kui ma kirjeldaksin mõnd meie vestlust, siis te arvaks, et me kakleme (nagu tihti me sõbrad algusaegadel) ja siis saaksite aru, et me suhtlemegi nii. Meil käib kõige juurde iroonia, ära panemine ja lakkamatu naer.
No näiteks kui Meelis on mõnes videos öelnud, et ala ma ei kanna seda välja või see kleit teeb paksuks või.. siis inimesed alati kirjutavad ja kommenteerivad, et omg, kuidas ta ütles.. Eee, mida ta siis ütlema peab, et kallis, sa näed selles kleidis nii kurvikas välja? Ma ju saaks ikka aru, et ta mõtleb, et see kleit mind ei kaunista. Mida keerutada?! #paksonpaks
Kas teie solvute kui keegi ütleb teile paks?
9 Kommentaari
Kui ma oma abikaasaga tuttavaks sai olin ma 16a ja kaalusin 90kg. Siis võtsin beebipille ja paisusin nagu pärmitaigen üha suuremaks ja suuremaks. Paisusin 136kgni! Siis otsustasib maovähenduse kasuks. Mu abikaasa on olnud kõik 15aastat mu kõrval ja on mind imetlenud 136kgsena, miinimum kaalus 78kgsena, raseduste ajal ja peale seda. Nüüd 90kgsena armastab mind ikka, koos mu lotendava kõhupekiga. Ma olen ka paks, mis siis? Keda see sega, olgu mujal. Ma mäletan, kui kooliajal öeldi mulle paks. Ma mõõtsin ütlejat pika pilguga ja siis kinnitasin, et ma saan vähemalt hästi süüa, mida ei saa kahjuks ütleja kohta öelda.
Paks, trulla, kurvikas, volüümikas, pluss-suuruses jne – paks teab seda ise ka, et paar kg oleks vaja kaodata.
See on ikka täiega, inspireeriv! Ma nii loodan et ka minu teismeline tütar ja teismeliseks kunagi saav tütar näevad rohkem sotsiaalmeedias selliseid naisi kes armastavad oma keha ja peavad end seksikaks igas vormis. Modellivorm ei ole ainus rõõmu toov vorm. Tähtis on armastada oma keha. Ja seda emana püüan ma koguaeg ka kodus edasi anda! Naine särab silmadega ja südamega! Kui naine on paks aga armastab end siis ongi elu ilus! Siis ongi naine ilus!
Häirib küll vahel,kuigi otseselt pole keegi öelnudki, aga nüüd alles hiljuti oli juhus, kui sõbranna ütles et kui ta mind esimest korda nägi, siis arvas et ahah selline paksude kintsudega tüdruk. (minu mäletamist mööda kaalusin ma siis vähemalt 8 kg vähem kui praegu)
Kui seda kuulsin, siis natuke solvusin küll, sest pidasin siis ennast heas vormis olevat ja pealegi see ka, et ta ise ei ole xs suuruses vaid minust kindlasti 20 kg raskem…
Appi mul oli hetkel selline heureka no tõesti, elu muutev lugemine. See, et ma end paksuna olen terve elu tundnud ei tähenda, et ma kole olen. Ei ole ju. Olen mega ilus. Näen seda ju ise ka kui peeglisse vaatan. Jah, selluliit seal ja volt siin aga no ega see mind veel koledal tee! Ja mis on üldse kole? Olen rõõmus ja positiivne inimene ning see kaunistab mine veel rohkem. Aitäh sulle♥️ Sa oled parim, et aitad stereotüüpide murda mis me ise endale loonud oleme
No paks ja kurvikas pole päris sama. Selles suhtes, et nagu kõik ruudud on ristkülikud, aga iga ristkülik ei ole veel ruut. Et kurvikas võib olla paks, aga iga paks pole veel kurvikas.
Ei tea, kas just solvuksin, aga vastik oleks küll. Seejuures olen ma 162 cm pikk ja kaalun 52 kg, end ilusana pole kunagi näinud. Jah, ma saan aru, et olen väike ja sale, aga ma ei NÄE seda. Kui vaatan peeglisse, näen, et olen jässakas. Laenake silmi, palun! :) Kunagi olin suhtes, kus mees oleks ilmselt tahtnud, et olen anorektik, ja kommenteeris iga mu suutäit ning tehtud ja tegemata trenni. Kindlasti seegi mõjutas, aga mu kompleksid on mind saatnud ajast, mil end mäletan; mul ei ole aimugi, kust need pärit on.
Öeldakse, et näljane räägib ikka leivast.
Nii äge! Mehed kirjutasid nii armsalt seal!
Kui ma oma mehega kokku sain olin 18.a ja ta on ka mind igasugusena näinud. Esimese lapsega võtsin 30kg juurde! Ta lohutas mind, et hallo sa ei ole enam 18!!
Olen terve elu arvanud, et mu pee on suur. Kui mu mees ütles, et talle see meeldib siis hakkasin ise ka seda armastama.
Eks ma muidugi taunin seda, et igaühe asi ei ole mind või kedagi teist paksuks sõimata. Kas vanemad ei ole seda teile siis õpetanud, et see ei ole viisakas?
Aga mul on ilus nägu ja hea süda
Ma olen nats alla 60kg. Ehk siis peenike aga enamus sugulased kõik ülekaalulised ja ma saan nii kurjaks kui keegi neid kaalu pärast mõnitab ja nemad ennast sellepärast halvasti tunnevad. Kõige tähtsam on, et inimene oleks ise endaga rahul. Teiste arvamus ei ole absoluutselt oluline.
Ning paksud ei tohiks peenikesi maha samamoodi nagu ei tohiks peenikesed pakse mõnitada. Sest kahjuks tehakse seda mõlemat pidi. Naised peaks teineteist rohkem austama ning vaatama raamatu sisu mitte kaant!!! Välimust saame alati muuta aga seda kes teeb meist ENDA ei ole nii lihtne.
Ühesõnaga on minu arust väga äge, et Sa oled oma kehaga väga rahul ning ka Su mees jumaldab Sind Sinu pärast, mitte ainult Su välimust.