Tänane teema: something sweet

Mõtlesin täna kaua, millest pilti teha. Alguses mõtlesin, et teen meest midagi. Et lasen tal voolata või teen mingi kompositsiooni… Siis mõtlesin, et lähenen hoopis teise nurga alt ja postitan pildi oma õelapsest, mille ma paar päeva tagasi vanu pilte sortides leidsin…

Aga tänane pilt sündis hoopis täitsa tänasest päevast. Kuna ma olen rasedusega „kõvasti“ juurde võtnud ja glükoositesti mind tegema ei saa saata (maovähendusoperatsiooni läbinutele vastunäidustatud), siis palus ämmakas mul veresuhkruanalüüs anda. Täna pidin helistama ja uurima, kuidas tulemused on…

Mu ema oli raske suhkruhaige, kui normaalne veresuhkur on kuni 5, siis minu emal oli headel päevadel, ma rõhutan headel päevadel, see 17. Halvemal juhul 32. Ja ta elas aastaid sellise veresuhkrutasemega.

Ja mõnikord ikka ma lasin tal enda veresuhkrut ka mõõta, tal oli see aparaat igaks elujuhtumiks olemas, et end 8x päevas kontrollida ja mul oli alati veresuhkur korras. Ja nii ongi, kui ta on sul korras, siis ta on korras – ka pärast meepotsiku söömist või pärast jäätist või söömata või joomata või mis iganes – kui korras, siis korras.

Tuleb tunnistada, et pärast maovähendusoperatsiooni hakkasin ma tundma selliseid „mu emale sarnaseid veresuhkrust tingitud hooge“ – ma võisin suvalisel hetkel tunda, kuidas pilt läheb kohe tasku, sõin midagi magusat ja tulin elule tagasi. Austraalias juhtus seda eriti tihti. Farmis töötades oli mul põllul alati kaasas vesi ja šokolaad, sest ma kunagi ei teadnud, millal mul pilt tasku hakkab minema ja millal mul midagi magusat on vaja. Köögis töötades oli lihtne, magusa potsikuid oli igasuguseid, kust midagi võtta.

Aga nii palju kui ma olen ennast viimase kolme aasta jooksul lasknud uurida, olen palunud eraldi mingeid veresuhkru teste – kõik on alati ideaalses korras.

Nüüd, kui ma pidin jälle analüüse andma, siis ma mõtlesin, et pekki küll, kui nüüd rasedusega on midagi mäda, seda küll vaja ei oleks. No ja kui ma täna helistasin, siis KÕIK ON IDEAALSES KORRAS!

Selle peale tahtsin ma end premeerida. Millegi heaga. Millegi magusaga. Alles oli kaks viimast Malluka toodud Pariisi küpsist – mandariini ja kardemoniga – ausalt, parimad küpsised mida ma eales söönud olen :)