Prioriteedid paika ja edasi!

Eile, tänaseks juba üleüleeile (hakkasin seda postitust jälle mitu päeva tagasi kirjutama), ajendatuna minu „millal saada teine laps“ postitusest, elavnes üks meie naistegrupp terveks päevaks, kui üks neist tõstatas teema – Leenu, kas sul on mingid rämedad eneseleidmisprobleemid hetkel? Su viimase aja blogipostitusi lugedes jääb mulje, et sa ei saa üldse aru, kes sa oled, mida sa tegelikult elult tahad või kuidas jätkata ning olla… Oled sa kellegagi seda arutanud, proovinud omale lahendusi leida?

Hea, et ravile ei soovitanud minna :D Ma ise ei tea ega tunne, et ma ennast otsiks. Ma tean väga hästi, mis ma tahan, lihtsalt ilmselt on mu probleem selles, et ma tahan kõiki asju korraga ja prioriteedid on paigast ära. Ühtlasi ma kirjutan kõigest mis mul mõttes on ja seega võibki lugejale jääda mulje, et ma ei tea, mida ma tahan. Tean, lihtsalt neid asju on korraga palju.

See sama naine teatas, et mu viimased postitused on nii sisutühjad… Ma ei saa sellega nõustuda. Kas ma ei tohi arutleda, millal saada teine laps. Oleme sel teemal kodus köögilaua taga rääkinud, miks ma ei või seda nö emotsiooni, tunned, mõtet jagada? Ma olengi „segaduses“, et kas saada nüüd, või hiljem. Lihtsalt arutlev postitus. Ja nagu teada, siis kirjutamine aitab tihti nö selgusele jõuda, kui sa nö kõva häälega räägid. Nüüd ongi meil lapse osas ka plaan paigas. Praegu plaastrit kohe maha ei võta. Sest… lisa laps tähendaks suuremat korterit, suuremat autot – selleks me hetkel veel valmis ei ole. Pole pointi kolida korraks suuremasse, kui plaan on nagunii oma kodu soetada, siis pigem planeerida laps sinna samma kanti kui uus kodu. Lähemalt kirjutan sellest all pool…

Tuleme Pärnusse – minu jaoks informatiivne postitus, samas kutsume üles inimesi pildistama, sest oleme nagunii seal. Minu jaoks ei ole sisutühi, kui ma üsna tihti saan kirju, kas Meelis Pärnusse ka tulemas on või Tartusse või Rakverre või…, kas seal ka pilte saaks.

Aasta emaks sobib… Jälle sellessuhtes rändom postitus (ilmselt siis sisutühi), mingil päevakajalisel teemal, kus tundsin, et tahan ka sõna sekka öelda. Samamoodi see sünnipäeval käigu postitus, kus tuli teemaks, et siin väikeses Eestis elades on ikka inimesi, kes ei tea, kes on Grete Klein või Greete Aren või Grete Lõbu. See, et mina neid tean, ei tähenda, et kõik teavad ja naljakas ongi, et elame samas kohas, aga täiesti paralleelsetes maailmates, mis omavahel ei ristu.

Postitus Haapsalust, mis tegime, kus käisime… No ei ole minu jaoks sisutühi. Suveplaanidest, töötukassast… No see ongi mu elu. Kui mul on elustiiliblogi, siis mida ma siin kajastama peaksin? Oma elust asju, ei?

Ühesõnaga, see sissejuhatus sai megapikk, aga nüüd asja juurde.

Mu elus on korraga vähemalt 10 „asja“, projekti, oleks vist lihtsam öelda. Ma tahan nende kõikidega tegeleda samaaegselt, samas saan ma mõistusega aru, et ma pean tegema listi, kus nad oleksid prioriteetses järjekorras ja ükshaaval nendega tegelema. Proovin seda teha ja üllatus-üllatus, laupäeva hommikul söögilauas asju arutades, lükkasime me oma kodu näiteks viimasele kohale, sest hetkel on see kõige ebaolulisem. Finantse lihtsalt pole ja pole pointi teda esikolmiks hoida, kui ta reaalselt sinna ei mahu.

Mul on üsna raske panna esikolmikut kokku, sest sinna alla käib kolm minu „beebit“. Blogi, blogiagentuur ja supiköök.

Veebruaris võttis minuga ühendust üks firma, kes pöördus minu kui blogiauhindade korraldaja poole ja pakkus mulle umbestäpselt samasugust tööd nagu oli mu äriplaan. Ehk siis aidata Eestis käima panna blogiagentuur. Ma ütlesin neile ausalt, et olen ka ise sellele mõelnud ja äriplaan on kohe sisseandmiseks valmis. Nad olid nõus ootama, mis sellest saab, et koos teha vms Ma teadsin, et mu äriplaan on midagi eriti ägedat, aga samas uut ja innovaatilist Eesti jaoks, st riski – kui ei ole, siis kas on vaja? Aga sellegi poolest lootsin positiivset vastust. Seda kahjuks ei tulnud, ja nüüd saan vastu võtta selle firma pakkumise, kes kannatlikult koos minuga ootas. Nüüd on mul siis aeg neid aidata ja nõustada ning jagada oma kogemusi ses vallas, mida ma tean ja tunnen, läbi ja lõhki – blogindus.

EBA ehk Eesti Blogiauhinnad. Järgmine asi, mida ma teen, mis mulle meeldib. Orgunnimine ja blogindus, mu kaks lemmikasja, eks. EBA mulle mingeid miljoneid sisse ei too. Sest igal aastal tahan ma pakkuda veel rohkem – külalistele, blogijatele… Aga kõike ei saa tasuta. Seega, raha, mis nö eelarves on tänu sponsoritele, kulub ka suures joones ära. Ma saan aru, et me saame tasuta tervitusjoogid, aga ma ei hakka ju näiteks tasuta küsima mingeid õhupalle, see kulu on nii väike, et selle eest maad ja ilmad kokku lubada, tundub imelik. Ja on asju/firmasid, kes ei tule tasuta. Näiteks photobooth maksab, sest neil pole reklaami keset suve vaja, kui nad oleksid nagunii bronnitud ja oma boxiga kuskil üritusel. Ei tasu ära see paar korda mainimist mu blogis. Samuti kui ajada sponsorite list liiga suureks, kaovad firmad sinna ära. Keegi ei pane enam tähele. Seega, hoian sponsorite arvu minimaalsena ja kalkuleerin ja orgunnin teisiti, et kõik oleks ikkagi rahul. Noh, kunagi ei ole, aga see selleks. Järgmisel aastal jälle paremini. Tõsi on see, et üks asi ei saagi kõigile meeldida. Ma teen nii hästi kui oskan ja olen ise rahul :)

Blogi – see ongi mu elu, kuigi ma ei kajasta siin igat detaili oma elust, on see ikkagi mu töö ja hobi ja väikestviisi elatusallikas ka ja mu lugejad on nagu telesaate vaatajad. Ma tahan, et neil oleks iga päev midagi lugeda, iga päev midagi siit leida. See on sama nagu „Seitsmesed uudised“ või „Reporter“ – meelalahutuslik (pool)tund, kus põhiteemasid on üks-kaks-kolm ja nö softe teemasid on rohkem. Mu blogi on samamoodi inimeste jaoks ju meelelahutus, või ei? See pole ju mingi biograafia, mida ma siin igapäevaselt täiendan. Kuigi jah, sellest saaks biograafia kokkukirjutamisel kindlasti abi. Miks inimesed loevad ja tulevad siia blogisse ongi ju see, et millelegi/kellelegi kaasa elada, enda meelt lahutada. Miks sa mu blogi loed?

Supiköök – kodukohvik. Jaaa, ma tahaks seda teha rohkem. Aga samas siin korteris ei ole sellel nö võimalust. Hoovis suvel oleks, aga… Ehk teengi suvel midagi, sinna on veel aega. Kodukohviku (iganädalast, igapäevast vms) mõtet ma maha matnud ei ole, see tuleb. Siis kui on õige aeg. Supikööke teen ma edasi, aga nagu me laupäeva hommikul arutasime, tasuvuse mõttes on sellel pointi ainult festivalidel. Kuid kuna läbirääkimised Pärnuga käiavad, siis mais me sinna ilmselt ka tuleme. Järgmisel nädalal oskan selle kohta rohkem rääkida kui praegu. UMFil oleme me kindlasti ja Hiiumaa kohvikutepäeva vastust ma veel ootan.

Puhkus ja „veinitamine“ (see nö etteheide tuli sealt naistegrupist) – esiteks see, et ma pidevalt kirjutan, kuidas ma veinitan, ei tähenda seda, et ma igal õhtul mälus peaga voodisse taarun. Ilmselt on seegi üks teema, millest võiks eraldi postituse teha. Ja inimene peab ju puhkama, sorry. Ma tean jah, et peaksin selle Pärnu spa 68€ kõrvale panema, aga suures plaanis ma ei näe sellel pointi. Me ei saa oma kodu nagunii homme päev, seega ma ei taha sisemiselt surra siin kodus nelja seina vahel. Jajaa, ma tean, ma võin jalutama ka minna, või teha asju mis ei maksa midagi, aga see pole see. Jah, ma ilmselt olen kahepalgeline või vastandlik oma jutus, aga üks ei välista teist. Spaatamine ei välista ühel päeval oma kodu. See 68€ ei anna mulle aasta pärast oma kodu ja viie aasta pärast on selle väärtus ilmselt võrdne kuue euroga. Seega, raha tuleb, raha läheb. Elada on ka vaja, ennast ei saa ära unustada, et unistuste poole püüelda.

Pildistamine – see on küll rohkem Meelise rida, aga kirjadele vastan mina, mina arutan mida kaasa võtta, mis pilte teha, kus teha… Mina haldan seitset kalendrit ja märkmikku, et ajad kirja panna, Meelise asi on pildistada. Üldiselt töötlen ka mina, kui aega rohkem, töötleb Meelis. Ja on pilte, mida tehes ta tunneb, et tahab neid ise töödelda. Seega, on see meie asi, osaliselt ka minu, seega ma ei saa seda nö ära lõigata enda listist. Ja kuna me elu on nii ühine, siis suurem osa asju on meie asjad. Praegu. Kui me või üks meist tööle läheb, siis asjad ilmselt muutuvad. Kõige rohkem kardan ma seda, et mul pole siis blogi jaoks aega, aga blogi on, nagu näha, ka siin listis, ikkagi kolmandal kohal mu jaoks.

Kõik sellesuvised paketid ja erihinnad on leitavad siit! Ühtlasi on meil ka happyhour pakkumisi, ametlikult nädala sees, aga mõnikord Meelis ütleb hommikul, täna teeks, või keegi ütleb aja ära, aga ta juba on kuskil pildistamas või ilm soosib… Siis paiskame kohe pakkumise üles, et neid pakkumisi kiirelt saada, jälgi marimelli FB lehte!)

Oma kodu ja veel üks laps. Ma olla väidetavalt juba nii vana, et peaksin teadma, mida elult tahta. Ma teangi, lihtsalt ma olengi piisavalt vana, et aru saada, et ma ei pea selleks hambad ristis kannatama, et see saada, saan ka teistmoodi. Omamoodi. Kõik ei peagi aru saama. Üks on kindel, täpselt nagu iga laps hakkab potile käima, ja kooli minnes lugema (varem või hiljem), saame meie ka oma kodu. Olgu see siis kahe aasta või viie pärast, küll me saame.

Tundub kohati, et kõikidel teistel on sellega suurem mure kui meil. Eriti mingitel noortel, kes 25selt arvavad, et kui nad on elus kahte tööd teinud, norm palka saanud, siis kõik peavad nii elama. Ma ei tea, ma läksin tööle 14aastaselt, olen teinud tööd, kus sai hästi palka, olen teinud tööd kus sai sitta palka, tegin, sest elus oli vaja püsida. Kui ma täna saan hakkama, et ma kuskil konkreetselt kohal ei käi, siis ma ei leia, et peaksin pangalaenu pärast 500€ eest tööle minema. Ja pealgi, mis laenu ma saan 500eurose kuupalgaga?

Parem ootan, vaatan, uurin maad ja lähen kui tuleb pakkumine, mis pakub ka hingele midagi ja küll see pangalaen ka siis tuleb. Ei tunne, et oleksin ka selles vanuses, et iga poole aasta tagant tööd vahetada. Ma tahaks teha midagi, millele ma saan anda oma hinge ja panuse terveteks aastateks. Ei viitsi enam solgutada end siia ja sinna ja end tööalaselt leida. Ma tean, mida ma teha tahan ja kui see pakkumine mulle silma jääb, siis ma tunnen ta ära :)

Praegu olen ma meie korteriga enam kui rahul ja just laupäeva hommikul arutasime, et tegelikult ei peagi me siit enne kolima kui Hedon kooli läheb või kui uus laps peaks tulema. Seega, oma koduni on aega. Kõik tuleb omal ajal, siis kui tulema peab.

Rahvas on rohkem mures meie säästude pärast kui me ise. „Hakake korjama, siis on hea ühel päeval sukasäärest see sissemaks võtta“ – esiteks on meil alati mingi varu (mitte küll kümneid tuhandeid, aga tuhat-kaks varu), teiseks ma ei näe pointi täna, kui me pangast võime kauge kaarega mööda käia, kokku hoida ja mitte midagi teha, selleks, et „äkki ühel päeval“. Ma hakkan mõtlema sissemaksule, selle korjamisele jne siis kui ühel meist on arvestatav palk või mõlemal mingi keskmine palk, et üldse panka jutule minna.

Ja kuna hetkel on oma kodu meil mitte „pean saama oma kodu 2017, muidu suren“ plaanis, vaid tuleviku plaanis – no näiteks selleks ajaks võiks oma kodu olla, kui Hedon kooli läheb, siis saab nö kooli selle järgi panna või kodu järgi kooli valida. Ma ei viitsi tõmmelda täna, kui meil mingeid võimalusi pole, selle nimel mis kunagi juhtuma hakkab. Jumal, ma ei tea naljalt mis kahe kuu pärastki juhtub (okei, EBA on ja varsti pärast seda UMF jne), aga jumal, kahe aasta pärast elan üldse võibolla Pärnus või Phuketil. Jumal seda ette teab. Me ei ole väga pikad ette planeerijad nagu püsilugejad teavad. Teeme palju asju emotsiooni pealt. Nagu väga paljude asjadega. Go with the flow, seda olen ma nagunii terve elu oma motoks pidanud. Ei mingeid viisaastaku plaane. Pole lihtsalt sedatüüpi inimene.

Tean, et siin on inimesi, kes ei elaks mitte mingil juhul nii nagu meie, teisalt on selliseid, kes tahaks just nii elada, et suudaks nii suvalt võtta. Ma lihtsalt olen arvamusel, et olulisem oma kinnisvarast, suurest autost ja pangalaenust on õnnelik olemine, pere kokkuhoidvus ja koos naermine, kümneni magamine, lõunaunne mitte minek, sest õues oksi põletada on lahedam jne

Tähtis pole kellegi teguviisi või mõtteid täielikult mõista, vaid aru saada, et võib ka teistmoodi mõelda ja tegutseda :)

Ja lõpetuseks ma küsiks – miks te meie blogi loete? Kas see on teie jaoks meelelahutus? On see see tunne, et tuled siia ja mõtled, „fak, ma olen ikka nii normaalne võrreldes nendega“. On see lihtsalt sisutäide lõunapausi ajal? On see kadedus, et tahaks ka nii elada, et oskaks ja suudaks ka nii suvalt võtta. Tulete vaatama, mis me teinud oleme, mida sööme, kus käime… Mis see on, mis teid siia tagasi toob?

78 thoughts on “Prioriteedid paika ja edasi!

  1. Tore postitus, mina loengi sellepärast et on mõnus ja vaba lugemine ja no huvitav ka… lisaks ongi mu meelest just chill kui keegi oskab elada nii vabalt ja selles suhtes muretult et ei mõtle LIIGA palju ette ja ei muretse pisikeste mõttetute asjade pärast ( nii nagu mina, tahax nii muuta seda poolt endast). Igaljuhul jätkake samas vaimus, olete tore perekond

  2. Miks loen? Mulle meeldib teie oskus kulgeda just omas tempos ja voolus. Suhtumine, et asju ei PEA tegema vaid inimesed võiksid teha asju, mis neile endale meeldivad ja midagi annavad. Ma aktsepteerin teie seisukohti, mis ei kattu minu omaga aga jätan endale vabaduse jääda eriarvamusele. Ma arvan, et liiga paljud inimesed suruvad end raamidesse, kus nad tegelikult ise olla ei taha. Teie olete leidnud oma rütmi, respect! :D

  3. Huvitav lihtsalt lugeda teiste elude kohta ja mis toimub ja kuidas läheb :)

  4. Loen, sest tahan :D Lihtne.
    Tegelikult sa kirjutad mõnusalt, loetavalt, kaasahaaravalt.
    Paljudes asjades nõustun sinuga, mõnes mitte (neid on väga vähe) Aga ma leian, et ma ei pea seetõttu tõmblema ja sinuga vaidlema hakkama :) (ma ei näe sellel pointi. Inimesed on erinevad, arvamused erinevad)
    Tulen loen ka kadedusest. Just…Kadedus kimbutab. Miks ma ei oska elada nii laadnalt, kui teie? Ma hullult pabistan igasuguste asjade pärast (just mis puudutab raha nt)
    Mulle väga meeldivad Tai postitused ja üldse reisi postitused.
    Üleüldse täpselt minu cup of tea :)

  5. Eelkõige loen, kus käidud, mida tehtud. Sellest kodu asjast ma ei ole eriti aru saanud, ses suhtes, et mu töökaaslane elas 26.a seal suur-ameerika ühikas. Viiekesi miski 25m2 peal. 26 aastat! Üleeelmine aasta ostis lõpuks Nõmmele 2 toalise. Kodu on koht, kus peab olema hea olla ja no kui hetkel pole ressurssi, et seda osta, kah asi. Käid ja liigudki rohkem ringi. Meie ise oleme samal arvamusel, et see 60 euri enam ei päästa. Päev spas aga võib palju päästa ☺
    Edu teile!

  6. Mulle meeldib lugeda söögipostitusi. Kuigi ise ma väga suur tšilli ja vürtsi sõber ei ole, siiski on huvitav lugeda teistmoodi söögi jutte. Mehele jälle meeldivad, et mõne nipi saab kõrva taha panna. Gemossi avastasin tänu sellele blogile (Aitähh, puuviljad megahea hinnaga seal ikka!). Mina jälle olen suur planeerija ja lähen närvi, kui mõni plaan täide ei lähe. Siis ongi hea tulla siia lugema, et ja mis siis, et saab ka plaane ümber teha ja uusi teha. Tore, et te vaatamata raskustele edasi tulevikku ikka vaatate ja ei hala. Jätkake samas vaimus!

    1. Ta mõtleb kuivatatud puuvilju ilmselt. Sisenedes vasakus seinas, kassasse minnes paremas seinas.

  7. Meelelahutus on see põhjus vist. Huvitavalt kirjutamine teemadel mis mind ennast ka kõnetavad. Oleme ise ka kodu jahil juba pikalt ja tihti saame vastu päid ja jalgu, et peaksite koguma miks siis reisite jne. No jesver mis rõõmu ma sellest kodust enam tunneksin kui selle kodu nimel 5 aastat ainult piinelnud ja askeedi elu elanud oleks. Väga mõnus postitus oli! Kõnetas!

  8. Polegi varem mõelnud, et miks seda blogi loen… Kuid, kui nüüd mõtlema hakata..

    Veidi samastust: Elame oma kahetoalises korteris(2 täiskasvanut ja 2 väikest last). Ilmselge on, et varsti tuleb ette võtta kolimine. Õhkame oma maja järele, kuid sissemakse on probleemiks.. aga samas on teadmine, et jah, vast aasta-paari pärast veel oma majja ei saa, kuid kunagi kindlasti!

    Vahel on tore lugeda, et ka teistel on täiesti tavalisi igapäevaseid probleeme.. see nagu aitab mõista, et enda suureks mõeldud probleemid, on tegelikult ikka nii tühised.

    Ma ei teagi. See blogi on selline lihtne ja mõnus. Selline “tavainimese” oma. :D , võib kõlada imelikult, kuid nii see mulle tundub.

  9. Pigem nagu hea suhtlus sõbrannaga :)
    Lihtsalt on tore vahepeal lugeda, kuidas teised inimesed mõtlevad või elavad.

  10. Mulle meeldib teie mõtteviis ja saan sellest inspiratsiooni. Samuti on armas kuidas üksteist hoiate, ei ole mina vaid meie. Ise olen suur planeerija ja viin ka plaanid ellu, kuid kipun unustama enda hinge heaolu. Siis on värskendav lugeda, et saab ka teisiti ja tunnen, et viimasel ajal olen ka ise hakanud selles osas muutuma mõtteviisilt. Oma hinge tahtmisi ja heaolu tuleb austada ja elada nii, et on mõnus. Ei pea koguaeg ühiskonna silmis “tubli” olema.

  11. Mina olen hiljuti lisandunud püsilugeja. Loen, sest elan puhtalt kaasa igapäevaelule ja vahel leian mõned mõtted kuidas oma elu korda seada, mitte et seal nüüd midagi julmalt pekkis oleks, aga noh, on neid hetki kus tundub et kõik ongi perses ja sassis :D
    Mulle meeldib see go with the flow moto ja imetlen inimesi, kes oskavad nõnda oma elu elada. Mul esineb perioode kus see moto väga minuga kaasas ei käi ja sel perioodil on jube keeruline oma elu elada, kuid siis ma avan Marimelli lehe ja leian sealt jälle midagi, mis annab kergema hingamise.
    Mis puutub oma kodu loomisse, siis meil oli see asi päris keeruline. Jah, kogusime ka sukasäärde ja oligi sissemaksu raha olemas, siis aga pank arvas et elame hetkel üle oma võimete ja nad tahavad näha meie pangakontol vähemalt kolmekohalist “ülejääki” IGA FKING KUU. Nagu tõsiselt või? Tore, kui inimestel on iga kuu tonn arvel vabalt tiksumas, aga ma tahan elada ka normaalselt elu, mitte ei loe igat senti (või peaks?). Ma ei ole laristaja tüüp, üldse mitte, ja seetõttu leiangi, et see veinitamine on täiesti normaalne tegevus, või spaas käimine, mitte mingi patt. Elu tahab elamist ka. Aga ühesõnaga kodu soetamisega läkski lõpuks nii, et kuna pank laenu meile ei andnud ja igatepidi oli selle rahaga jama, samas kibelesime oma koju, siis lõpuks kutsus ämm ja äi meid külla ja tegid meile kinkelepingu ühele majale, mis neil tühjalt seisis ( äia isa elas seal enne surma). Nüüd me siis renoveerime seda ja paneme oma “Üleliigsed” sendid oma kodu loomisele ning väldime igasuguseid laenusid. Mu jutu point ei ole see et oota ja sulle kukub maja sülle, vaid see, et kannatlikkus kannab tihtipeale vilja ja nagu mul ema ikka ütleb, et tark ei torma. Neid lahendusi tuleb siit ja sealt ning ühel hetkel jõuab see õige lahendus ka sinu pereni.
    Sa lihtsalt nii väga meeldid mulle! Ära jumala eest lõpeta seda mida sa teed :)

    1. Pank tahtis näha vähemalt kolmekohalist ülejääki iga kuu ehk et iga kuu lõpus vähemalt 100 eurot kontol alles oleks? Kui 100 euri kõrvalepanek raskusi tekitab, siis väga ei imesta, et laenu ei saanud…

    2. Kust kohast tuleb see, et iga kuu 100 euri kõrvale panek? Kuus 1000 eur kõrvale panekust räägin siin :)

    3. Ma ise ei suuda lihtsalt aru saada, et kolmekohaline number ongi 100 eur :D esmane kommentaar sai valesti kirja, pank eeldas siiski 1000 euri igakuist lisa pangakontol :) 100 euriga ei ole meil tõesti raskusi.

  12. Kirjutasin, kustutasin, kirjutasin, kustutasin
    Teid on eriti hea lugeda, siis kui ma hakkan ülemõtlema
    ☺️
    Kuigi ma tunnistan, et iga kord pole mul teiega sama arvamus, aga see ongi see mis teeb meid iseseisvateks inimesteks
    Ja oma blogi kaudu olete ka meeldib hakkanud Vanasti ei saanud ma teist sotti .

    Täiskäigul edasi!

  13. Inimesed käivad väikse palga eest tööl, pere jaoks aega pole ja siis siunavad inimesi, kes on julgenud oma elus paremaid valikuid teha. Minu arust olete te toredad :)

  14. Miks loen? Sest et huvitav on. Sa kirjutad huvitavalt ja ausalt, sinu isik on huvitav, mõttemaailm klapib minuomaga ja ilmselt ka põgus kohtumine fotoshjuudil kinnitas seda, et olete Meelisega toredad ja sõbralikud ning see siin on nagu järjejutt (tobe võrdlus ma tean) aga kui inimene kirjutab huvitavalt, siis on võimalik sõltuvusse sattuda ja nii ootadki iga päev vähemalt üht postitust. Minu igapäevane rituaal on vaadata üle sinu ja malluka blogid. Fänniks end ei pea aga loen küll huviga. Juu siis olete minu masti inimesed :) Igaljuhul jõudu Teile! Kritiseerijaid jagub alati, elama õpetajaid samuti. Kõik teavad kõigist kõike kõige paremini ning kui nad ei oska öelda kuidas õigesti elada tuleb (mida selleks teha), siis kindlasti oskavad öelda mida sa valesti teed :D

  15. Tore on lugeda teie elust, olete armsad inimesed. Ja aus olla, siis vahel kommentaare lugedes on hea mõelda küll, et jumal tänatud, et ma nii normaalne olen :D hoian Sulle pöialt kõigis ettevõtmistes!

  16. Loen, sest tore on leida nii tihti uusi postitusi. Endagi elu on praegu aeglasem, lapsega kodus, ja seetottu avastan blogimaailma. Meeldib, et teil on vähe või mõõdukalt reklaampostitusi ja oma jutus tundute hästi siirad ja vahetud. Jutt ka ladusalt mu jaoks kirjutatud, mis on väga tähtis komponent.

  17. Miks sulle nii palju korda läheb, mida mingid 25-aastased tibid arvavad? :D Las nad vinguvad ja targutavad, elu annab omad õppetunnid.
    Meie pere on samuti see, kes elab teisiti kui normid ette näevad. Sissetulek on kõvasti üle keskmise, aga oma ainukeses kinnisvaras oleme elanud vaid paar aastat (ja selle müüme ka sel nädalal maha) ning ülejäänud aja üürikates Eestis ja välismaal. Kunagi ei tea, mis järgmine aasta toob.
    Ausõna, täiega kahetseks kui kõik need spontaansed otsused tegemata oleksid jäänud ja me oleks Eestis normide järgi elanud. :D Sinu blogi loengi seetõttu, et te ei ole normaalsed! Normaalne on igav! Mul on kõrini neist vingatsitest “normaalsetest” inimestest – terve Eesti on neid täis. Jube igav! :D

    1. Teadsa, ma nii tahaks sinuga tuttavaks saada – just selle keskmise lõigu tõttu! Kas võiks? St. ma pole kohanud kedagi teist, kes veel nii elaks :-). St. meil täpselt sama keiss ja kõik ümberringi vangutavad pead ja ei saa aru.

    2. Marimell, teie mõlemaga tahaks nagunii tuttavaks saada, seda pole vaja eraldi öeldagi :-D.
      Sel hetkel pidasin silmas kommenteerijat, Leevit ja põhjusena seda kinnisvara värki :-).

    3. Ma telefonis ei näe jah, kui kommentaar on kellelegi teisele suunatud :) Sorry :D

  18. Minu meelest te olete lahedad. Sina isegi rohkem, kui Meelis. Ta on mulle natukene kurja inimese mulje jätnud, aga arvestades tema depressiooni, siis see makes sense nüüd :)
    Mina loen blogi selle pärast, et ma olen uudishimulik ja mulle meeldib ennast teistega võrrelda. Siis saad rõõmustada, kui sul läheb paremini ja samas pingutada, kui teistel läheb paremini. Saan nagu rohkem aimu sellest, kuidas teised inimesed elavad. Just see raha teema näiteks. Kõik justkui teenivad tuhandeid igal pool, ometi töötavad madalamal positsioonil kui mina. Valetavad raiped :D :D
    Ma selle oma kodu teemal oleks täpselt sama suhtumisega. Kui ei ole reaalne, siis ei ole mõtet muule elule pausi panna, et selleks raha koguda. Elama peab ju ka! ;)

  19. Seda ongi üritatud selgitada, et enamik inimestest on pannud selle 68 eurot pisku mingil eluhetkel kõrvale, et saaks endale suuremaid asju lubada. Aga sina muudkui “ei näe mõtet”, “see nagunii liiga väike summa” jne. See on vale mõtteviis, kui tahad endale suuremaid asju osta. Laias laastus on ju kõikide sissetulekud tavalises keskklassis suht samad nagu teilgi (et elab ära, aga alati võiks paremini minna). Need, kes on saanud endale majad, autod osta, ei põlga ära seda 68 euro säästmist, sest ega sellised inimesed ei ole mingid teistmoodi inimesed, kes säästaksid ainult tuhandeid. isegi kohviraha arvutatakse välja ja ei osteta väljas olles kohvi, kui on plaanis osta oma kodu või saada järgmine laps. Teie arvate, et olete mingi saladuse avastanud, kuidas saab muudkui mööda spaasid paarutada, aga kunagi jõuab ette hetk, millal paned kõrvale kümme tonni ja ostad kodu. Saladus seisneb selles, et saladust ei ole. :D

    1. No ja ma olen kogu aeg üritanud seletada, et see kui ma täna 68€ kõrvale panen, ei aita mind viie aasta pärast. Ma ei leia, et ma peaksin täna elamata jätma, et äkki one day ma saan laenu. Seni kuni see ei ole kindel ja silme ees ei terenda, ma ei pane seda 68€ kõrvale. Lihtne. Jah, ma saan aru, et pikas perspektiivis iga kuu 68€ kõrvale panna teeb viie aasta pärast 4000€, aga.. Ma pole ju täna kindel, kas ma viie aasta pärast tahan üldse oma kodu. Võib-olla meil on siis muud soovid, tahame vb aafrikasse vabatahtlikuks minna…

    2. Teil on juba laps, seega mis Aafrikasse vabatahtlikuks minemisest siin ikka rääkida. Tahad viie aasta jooksul veel teistki last soetada, seega kuhu minek lisaks beebiga? Lastega inimesed peaksid veel rohkem jalad maas suhtumisega olema. Kui on hinges soov vabatahtlikuks minna, siis igatahes peate seda ju realiseerima enne Hedoni kooliminekut, ehk et peaksite selle juba oma prioriteetide tabelisse lisama praegu. Kui ei ole lisanud, siis vaevalt seda ka kunagi tulevikus tuleb. Muudmoodi mõtlemine on naiivne. Lükkad ainult edasi “pärisellu” tulemist, aga ma tahangi öelda, et ega see tulevikus nende küsimustega tegelemine lihtsamaks ei muutu.

      Mina olen igati selle poolt, et inimesed ei võtaks pangalaenu ega seoks end kinnisvaraga. Lapsed ei piira, et saaksite kolida ja reisida enamvähem normides riikides (sh Tai). Noh, Aafrika ja vabatahtliku töö jääb küll vast kõrvale, eriti kuna sinna minemiseks peab ka vabatahtlik ise palju plekkima ja seega on see rohkem rikkamate ja lastetute teema. Kirjutan siin maja pooldavalt ainult selle tõttu, et esiteks olete ise ajast aega seda teemat tõstatanud, et tahaks oma kodu, suurt kööki jne. (Vahest küll ütled, et ah, ei tahagi, tahaks reisida ja spaatada, aga siis tuleb mõne aja pärast jälle kodu igatsev postitus.) Ja teiseks, et teil on laps ja suure tõenäoususega teete veel lapsi, seega neile mõeldes oleks norm kodu parem valik.

    3. See oli ju suvaline näide – aafrikasse vabatahtlikuks, pärnusse talu pidama, hiiumaale kohvikut pidama – mida iganes!

      Mida see jalad maas olek mulle annab?! Mitte sittagi! Oleme proovinud nii ja naapidi.. pole mingit kasu olnud.

      Ma juba arvan, et mul on mingi needus peal või ma olen pannud endale mingi mõtte või prioriteedi valesti paika kuskil eelmises elus vms :D

      Lähen juunis “ravile”, ehk siis selgub, miks mõni asi on nii nagu on…

    4. Kodu on kohustus. Ja tänase inflatsiooni juures see eeldatav 4000 on mitte kui midagi. Investeerida täna see 68 eurot, et mõne aasta pärast investeerida 4000, mis kasvaks 5 aastaga 40 000-ks või rohkemaks – see on juba midagi.

  20. Leidsin teie blogi puht juhuslikult ja kuidagi tekkis hea side lugedes teie elust, reisidest, söögi ideedest jne. See on saanud nagu päeva osaks, et kord päevas vähemalt lugeda, mis uut elus toimunud on. Eriti on hea teada, et ma pole üksi, kes elab päev korraga ja pikaajalisi plaane ette ei tee. :) eriti südamelähedased on teie reisidest kirjutised, sest olen saanud väga palju nippe. Ootan järgmisi postitusi! ;) jätkake samas vaimus ja küll kõik laabub! :)

  21. Ma käin lugemas kuna te olete nii armas perekond. :) ja mulle meeldite te just sellisena nagu te olete :)
    Eestis ongi mingi teema selle oma koduga. Kindlasti peab olema enda kodu mitte mingis üürikas elama. Minagi unistan enda kodust aga kui ma just lotoga jacpotti ei võida siis ei ole vist väga reaalne. Aga kes teab ehk leian sellise töö kus teenib hästi.
    Iga blogi ongi just sellist nägu milliseks just selle blogi loojad teevad. Ei peagi kirjutama väga isiklikel teemadel. Aga aegajalt on hea kuulda teie argipäevadest killukesi.

  22. Ooo huvitav! Ma just viimasel ajal vaatan, et sul on nii sisukad ja pikad korralikud postitused.

    Ära võta südamesse kui keegi sulle varbale üritab astuda-reeglina on see kadedus! Ja seal grupis on mu arust algusest peale mingi maha tegemine käinud, kindlad inimesed lõbustavad end sellega…sp mind seal enam ammu pole!:)

    Aga jõudu ja jätka samas vaimus, sest kõike mida sa teed-tuleb hästi välja !

  23. Miks loen? Sest mõnus on lugeda vahelduseks toreda Eesti pere igapäevaelust: lapsed, kodu, söök, tööga seotud teemad jne. Eriti huvitavad on minu jaoks praegu kõik raha teemalised mõtteavaldused, raha säästmise ideed, kuidas ära elada nii et ei peaks tuimalt palgatööl nühkima jms postitused. Samastusin ka töötukassa teemaliste postitustega, läbisin ise eelmisel aastal ka selle ettevõtluskoolituse ja üritasin töötukassa kaudu äriplaanile toetust saada…ei saanud, 2 korda lükati tagasi. Siis lõin käega ja lõpetasin seal igakuise näo näitamise ära (olin umbes 8 kuud arvel). Hetkel üritan ise hakkama saada (abikaasa abiga), seega kõik lisateenistuse ja blogiga teenimise teemalised postitused on ka väga huvitavad minu jaoks.
    Olge sama vabad edasi ja nautige seda mis teil juba on. Elu on ilus!

  24. Päris ausalt, ma ei tea, miks ma siin aeg-ajalt lugemas käin. Ilmselt igavusest või harjumusest? Kunagi kui rase olid, olin ise ka ja oli hea lugemas käia. Sellest ajast jäi mingi harjumus sisse. Iga päev ei külasta, nädals korra ehk. Kui omal elu põnevam ja kiirem, siis heal juhul korra kuus. Ma ei viitsi väga palju blogisid lugeda, on mõned lemmikud. Aga nende puhul ka vahel lähevad teemad nii üksluiseks ära, et tüdimus tekib. Sinugi blogi teemad on tegelikult harva mulle midagi pakkuvad. See supiköögindus, blogindus, reisimine jne ei huvita mind nii detailideni, et siin lugedes põnevusest küüsi närida. Ja elulistel teemadel ka ma tihtipeale ei nõustu sinu vaadetega, mõtetega, suhtumisega jne. Seega ma tõesti ei tea, miks ma siin jätkuvalt käin. Harva küll, aga käin :D Päris ausalt öeldes on mul sinust mingi negatiivne eelarvamus. Ma ei tea.. Miski sinus ei tundu üldse siirana ja tundub kogu aeg nagu fassaad või ülipüüdlik üritus näida kellegi teisena, olla ka kuidagi pildil vms. Ilmselt ma satungi siia siis, kui löön aega surnuks, aga kõik muu on juba läbi sirvitud, loetud jne.

    1. Noh, neid eelarvamustega inimesi on palju :) ega ma ei saa pahaks panna. Ilmselgelt on blogi loonud minust mingi pildi, mis vb pole päris tõene. Ja nagu ma viimasel ajal aru olen saanud, ma kirjutan midagi ja mõtlen sellega üht, aga inimesed loevad välja midagi muud (mida vist ise lugeda tahavad).

  25. sirvin igavusest, samas meeldima on hakanud jutukesed, noh sellised välimuse, ürituse kritiseerimised teiste pihta ei meeldi, a toidud, pere tegemised, enda tegemised on vahvad. v.a sellised aktuaalsed popid” teemad negatiivne uudiste tähelepanu ka ei meeldi. kuid ülejäänud ikka.
    ei oska viitsi teisi blogisid väga otsida, mõnda tuntud sirvin vahel ja kõik.
    kui oleks omal rohkem tegemist, siis vist väga siin ei käikski.
    a seni on vahva oodata uusi postitusi. et kuidas teil ikka edasi läheb ja mida huvitavat teinud olete. :)

  26. Mina avastasin blogimaailma ja hakkasin üleüldse blogisid lugema umbes eelmise aasta lõpus ja umbes ainult sellepärast, et hakkasin ise blogi kirjutama. Et siis nagu uudishimust, et mis siis teised ka teevad. Ja mõnda üksikut jäingi lugema, sinu oma kaasa arvatud :-).
    Miks? Meeldib! Nagu elu ise – nats keeruline mõnikord, siis jälle toredam. Liiga roosamanna tüütakski ära.
    PS! Täiega samastun kapigei teemaga :-).

  27. loen, sest tunnen mingit sarnasust mõttemaailmas. siin blogis oleks nagu mingi ausus, mida instas ja fbs enam eriti ei näe. värskendav on lugeda inimestest, kes ongi omamoodi ja ei tahagi järgida mingeid väljamõeldud normaalsuse reegleid. olen ise ka alati vastuvoolu ujuja olnud, mulle kohe meeldivad veits teistsugused riided ja asjad …ja inimesed. erinevus on ju see, mis teeb maailma põnevaks. sooviksin teile ainult natuke enesekindlust juurde. te olete päriselt ka lahedad, toredad, ehedad, erilised, ausad, hoolivad, südamlikud, eristuvad. uskuge seda!

  28. Ma loen sellepärast, et ise olen ideedega aga tegutsemisjulguseta, teil on aga seda tegutsemisjulgust vähemalt näiliselt, saja eest. Ja ammu juba imestan, et kogu seda ettevõtlikkust pole õnnestunud rahaks keerata, hobist tööd teha. Ennast tõsiselt võtta. Töö ei ole ju ainult see, kus peab käima ja olema, seesama turundamine ja organiseerimine jms on mu arust vägagi otstud ja tasustatud amet. Teha oskavad kõik, aga ole mees ja müü maha! Kuskil kokana töötada oleks raiskamine. Inimene peab kasutama talle antud ande.

  29. Minu jaoks on see blogi hea ajaviide, samas palju huvitavat, midagi avastamist, omalegi kasulikku, sinu lähenemine asjadele ja see tulisus asjade tegemisel, et kui midagi teha siis täiega pühenduda. Te olete tore ja eriline perekond. Ei peagi kõigi ja kõigega nõustuma, olge ikka sama mõnusad, vahetud inimesed edasi. Minu jaoks postitused vahel kurjad/ründavad/emotsiooni rikkad aga see teebki Teie blogi minu jaoks ehedaks, Te ei ole “maskide” taga, vaid oletegi erilised, vahetud inimesed
    Lapsed- mina olin 40a, kui meie pisike tuli :), elame oma majas “metsas”, mis ei ole ostetud laenuga, me ei ole ka rahaga koormatud, midagi tahtes….. vaid arukalt kulutades :)
    Aitähh toreda blogi eest.

  30. Mina loen sp,et elan teile hingega kaasa.Mulle meeldivad inimesed,kes ei hooli niivõrd teiste loodus standardite järgi,vaid julgevad elada ja teha mida hing ihkab.Õnnelik ei ole see kel surres kõige rohkm asju eks :)! Palju armastust ja päikest teile :)

  31. Loen, sest on huvitav. Loen ja saan iga kord inspiratsiooni et võtta ka natuke vabamalt. Aga kui arvutikaane kinni panen, siis lööb ikka reaalsus jalaga näkku ja no ei suuda. Isegi kui on arvel spaa summa olemas, siis ikka ei suuda seda lüket teha ja miskit ära broneerida. Ikka mõtlen ja kahtlustan, et siis raudselt kuu lõpus mingid ootamatud kulutused jne. Ja nii kipub tihtipeale olema ka.
    Igatahes, tänu sellisele “what if” paanikale, pole ma ealeski spaas käinud, pole saanud Riiast kaugemale, Soome ega üldse laevale pole unes kah saand. Pikimad tripid on Tallinnasse Loomaaeda, see kah suure häda ja planeerimisega. Võiks ju nagu lubada küll endale midagi, aga vot see joone järgi elamine ja suutmatus end vabaks lasta, seda ei oska. Noh, kui nüüd nii analüüsida, siis ilmselt jah, kadedaks teete küll vahel sellist elu elades.
    Samas, mul on olemas oma kodu (noh, panga kodu siiski), autod, lapsed, toimiv abielu, hobid ja töö mis meeldib. Ei ole nagu põhjust vingumiseks eksole. Keegi pole kunagi päris rahul, ikka on midagi mis võiks parem olla.

    Kirjutage aga edasi, elan kaasa teie kodu ja tööde saagale, elan kaasa Meelise paranemisele. Teil on toredad tegemised.
    Aga vot ma ei saa aru miks ei ole teile kuskilt poolt mõnd tööpakkumist tehtud. Olete blogiga juba nii palju end igast küljest näidanud, see on juba parem kui CV ju. Keegi tore firmaomanik võiks miskit püsivat tööd pakkuda :)

    1. Novot! Võiks, onju? Keegi tööd pakkuda! Peab vist blogiposti tegema, et otsime tööd :)

  32. Kuna tean sind veidi “maotute” grupi kaudu siis blogisse jõudsin sel teemal.
    Mulle meeldib see, et kirjutad kõigest. Nii igapäevast, suhetest, rahast, perest kui ka arvustusi. Igale maitsele midagi.
    Mulle meeldib see, et oled üsna stabiilne, st ei pasunda välja iga mõttevälgatust mis sülg suhu toob vaid mõtled asjad läbi.

  33. Just tahaks lõuna pausil midagi head lugeda mitte niisama telefonis ringi scrollida, loen sind, mallukat ja triinu-liisi blogi, te kõik olete nii erinevad, aga just need top 3 minu jaoks :)

  34. Loen, sest on huvitav. Hakkasin teid jälgima sellest ajast kui aussis olite ja õhtulehes blogi oli. Naq stalker, endalegi uskumatu et nii pikalt. Enda elu nagu polekski :D Kas Meelis on otsustanud kindlalt uus töö omale otsida? Voi Läheb ta peale haiguslehte vanale kohale?

  35. Ma just ükspäev mõtlesin et millas ma lugema teid hakkasin.. ala kui esimene laps oli sündinud ja pidin hakkama D-vitamiini andma ja noh googeldasin… Ja sattusin teie blogisse.. ja aeg ajalt – kui FB näitab et uus post – käin lugemas. Kõik mind ei paelu aga just see tavaelu.. Meeldib teie kirjutamise stiil..Ladus..
    See raha teema.. kuidas te üldse saate hakkama? Säästud? Whaat.. me saame ka mehega normaalselt palka.. aga no kõrvale panna me kumbki ei oska.. no võtan pangast toidupoe raha ja siis hiljem panen selle 20se kassasse a siis järgmine nädal on mul lampi sularaha vaja ja nii see 20ne sealt jälle minekut teeb…
    Ja loen sp ka et muidu ma ei teaks üldse kes need abielusaate tegelased oleks hea et olemas olete..Olen ka Eesti asjadega kursis.
    Ja olen siin ka teistega sama meelt- pole kõigega nõus mis asjadest arvate või kuidas teete- aga krt teie endi asi, mulle lihtsalt pakub huvi. Elan kaasa!
    Hoidke ja armastage üksteist.
    See ka veel- mul täiega see osa samastub- kõike on kohe ja nüüd vaja! No nii ongi! Et ma saan sellest nii hästi aru, kuidas sellest üle saada?

  36. Nägin hommikul posti, ei saanud lugeda ( tööl kiire), aga näe panen last juba teist tundi tuttu ja tuli meelde, et lugemata ja otsisin üles. Kadedust pole, meeldib teie ühte moodi kulgemine. Kõigega nõus ka pole, pigem vaikne lugeja, aga siin ma olen ja üldiselt kõik postitused millalgil läbi loen :)

  37. Blogi peale sattusin ca aasta tagasi täiesti juhuslikult. Ja jäingi lugema, vähemalt korra nädalas käin läbi (see on ka ainuke blogi, mida üldse järjepidevalt loen, ülejäänud on juhuslikult reisiblogid) . Miks? Ei oska isegi täpselt öelda. Võib-olla uudishimust, võib-olla soovist teada, kuidas elab minust noorem põlvkond (vanuse poolest sobiksin teile emaks) ja võrrelda oma laste elu teie eluga (tuleb tunnistada, et nad on väga tublid olnud, enamik teie probleeme on neile võõrad). Postitused on seinast seina – mõni meeldib, mõni liigutab südant (Meelise suhted emaga), mõni tekitab küsimusi, mõne jätan lugemata (reklaamipostitused – aga saan aru, et ka neid peab olema, muidu ju ära ei majandaks). Mõnikord tahaks teid kiita, mõni situatsioon paneb õlgu kehitama – aga täpselt selline ju elu ongi! Lõpetuseks ei saa siiski lisamata jätta ka mõned õpetussõnad: eesmärgid on teil elus olemas, aga puudub nägemus, kuidas nendeni jõuda. Korralik töö on see, mis viib elu edasi, kodus istudes jäävadki unistused unistusteks.

  38. Tahtsin ka tänada teid toreda blogi eest :) Mis on:
    * ainuke blogi, kus ei üritata “näida millegina.” Nii nagu olete, nii on kirjas ja nii on superlahe lugeda :) aus värk.
    * küpse mõtteviisiga inimeste loodud. Minu meelest olete täiskasvanud, kes oskavad oma teed käia.
    * sisukas
    * läbimõeldud
    *huvitav, meelelahutuslik
    Tore ajatäide, kui vaja mõtted korraks mujale saada :)
    Soovin teile seda, et vähem võtaksite hinge negatiivseid kommentaare. Olen märganud, et tihti läheb see teile nii hinge, et teete lausa eraldi postituse. Pole vajalik- haukujaid on aaalaaatiiiii!

  39. Ei saa ju öelda, et sa tunned blogindust läbi ja lõhki, kui su blogiauhindade kandidaatide hulgas figureerivad peamiselt ilu- ja elustiiliblogid ja just need uuemad ja tibilikumad.
    Kui sa ei tunne Eesti bloginduse ajalugu ja arvad, et see algaski alles mallukatest, jms.
    Kui sa suudad genereerida mõtteavaldusi laadis, et blogijatele saadetud tasuta asjad on preemia hea töö eest – aastakümneid on eesti parimad blogijad bloginud üldse ilma mingeid tasuta asju tahtmata ja väga hästi, heas eesti keeles, sisukalt ja stiilselt.

    Palju paremini, kui praegu need kõige suuremad asjadesaajad. Asjadesaajad võivad olla head turundajad – aga kindlasti ei ole nad sisuliselt parimad blogijad ega kirjutajad.

    1. Ma tean väga hästi, et blogimine ei saanud algust Mallukast ja et meil on Eestis kõvasti erinevaid blogisid. Blogiauhindadele nad lihtsalt end ei nomineeri ja ma ei saa sinna ka miskit parata. Kui inimene ei taha, siis tema valik.

      Asjade saamisest. Täna arvab turundaja, et kaks ketšupit saata tähendab automaatselt blogipostitust, seda aga tahakski suures plaanis muuta, et blogija, kes tahab teha koostöid on nö reklaamikanal ja reklaam ei ole tasuta.

  40. …sest su blogi on minu jaoks 100% aus! Siin pole mõtetut ilutsemist, vaid on kirjas nii nagu asjad on! Loen postitusi siis kui FB seinale tuleb kiri, et oled miskit uut kirjutanud. Igastahes soovin Teile kõikide ilusate unistuste täitumist.

  41. Loen, sest siin on sisu osas nii palju vastuolusid :) Hea stiiliga kirjutatud, su teksti on hea jälgida. Nii et kui tahan oma igapäeva elust korraks mujale põgeneda, siis ongi hea teie tegemisi jälgida. Ei loe igapäevaselt.

    Küll aga… kuni sa arvad, et see 68 euri ei aita sul oma kodu osta, siis nii kaua seda ei juhtu ka. Kodu ei maksa tõesti 68 euri, kuid kui sa järjepidevalt jätad need pisikesed ja näiliselt ebaolulised kulutused tegemata, siis aastate lõikes teeb see kokku päris suure summa. Tean, et sa vaidled sellele praegu vastu, või siis lihtsalt nõustud, kuid midagi ette ei võta ja selles see jama ongi. Mul on ükskõik kas teil on oma kodu või mitte, mina vaidlen kaasa kogumise teemal, põhimõtteliselt :)

    1. Ma just leidsin nii hea Tai pakkumise, et hea meelega panen selle 68€ tallele, et Taisse minna :D

    2. 800 eurot kahele Tai jaoks kulutada on jällegi üsna mõttetu. Jah vaheldust on vaja ja tore on reisida. Ja ega meie võime kaagutada, kui te pole nous loobuma ja ohverdama, siis ega teile oma kodu niisama sülle ei kuku:(
      Sa void ju vabandada seda spaas puhkamist ja Tais puhkamist sellega, et sa ei taha seesmiselt surra. Aga kas sul on vaja spaas käia kuu jooksul 3 korda? Mõtlevad inimesed saaksid seda endale vm niipalju lubada, aga teevad seda aastas paar korda. Alles te ju käisite kinkekaardi eest V spaas. KAs sellest ei piisanud?
      Nagu oma lapsi õpetaks majandama :D Aga sellepärast ma siin käingi, et te olete nii teistmoodi ja pakute meelelahutust.
      Siiski soovitan enne töö leida kui tai piletid osta.

    3. Kelle jaoks mõttetu, kelle jaoks mitte :) Ma ei tea üldse, et ma kellegi teise rahaasjade ja kulutuste kohta kuskil midagi kommenteeriks. Mäletan, et kunagi mõtlesin, et mu õel on sitaks raha, miks ta ainult Egiptuses käib. Nüüd saan aru, ma lähen iga kell tagasi Taisse, kuigi võiks ka muid maid avastada. Aga nüüd ma mõtlen, et jätan need siis aega, kui Hedoniga koos reisida saan. Seni käime “oma suvilas” edasi kahekesti :)

  42. Loen vaga vahe blogisid aga aeg ajalt loen ikka teie oma, sest lihtsalt meeldib.

    Olen aastaid mooda ilma ringi rannud ja nuudki elan mitmepaikselt oma perega. Siiski pikk maa veel labida, et veelgi vabamaks saada.
    Aeg ajalt mulle meeldib vaadata Sundancefamily videosid. Selline monus alternatiivse motlemisega pere ( 6 last). Kui maailmarandamisega alustati siis raha ei olnud uldse aga usk ja tahe, on teinud neid vaga hasti teenivateks. Ja lapsi kasvatatakse unschool/homeschool vaimus. https://www.youtube.com/user/rawfoodfamilylife/featured

    Soovin head!

  43. Mina loen teie teema käsitlusi see tòttu et saab lisa arvamuse mingile teemale teilt ja lisaks kommenteerijatelt….. Mònede mõtete peale ise ei tulegi……..loksutab enda arvamusi ehk paika ja aitab teistest inimestest aru saamisel……….?

  44. Loen, kuna te olete nii minu moodi inimesed oma elustiili ja kulgemisega. Hästi reaalsed ja down to earth nagu. Ja vahel kui ma sean oma elu küsimuse alla, siis siit blogist ma näen, et ma pole ainus, kelle jaoks pole probleemiks elada üürikorteris, kui ma siin end koduselt tunnen, käia tööl poole kohaga lihtsalt selleks, et midagi teha (kuna mul ju pole neid blogi asju vaja teha, last jne). Ma ei näe vajadust otsida omale täiskohaga töö, lihtsalt, et rohkem palka saada. Mu jaoks loeb see, et see mida ma teen, teeks hingele nn pai. Raha suhtes olen ma sama nagu sina, kui mul teda on, elan hästi, annan ka teistele. Kui ei ole, siis ei ole, küll varsti jälle tuleb. Kui ma olen siiamaani elus hakkama saanud, siis kuidas ma edasi ei peaks saama, onju? Sellepärast ma ei näegi mõtet tõmmelda ülikoolis ja kahel töökohal rabades, et 25. aastaseks saamisel mul oleks oma maja ja auto ette näidata. Pigem naudin praegu rohkem elu, nende võimalustega mis mul on, kui mõeldes ainult tulevikule. Nagu sa ütlesid, et sa ei näe mõtet panna kõrvale iga sent mis teil on ja istudes nelja seina vahel. See ju pole ka mingi elu.
    Mulle tõesti tundub, et me oleme megasarnased inimesed. Kahju, et mul sellist sõbrannat pole :)

  45. Miks inimesed praegu hirmsasti nina alla hõõruvad sulle, et sa raha kõrvale ei pane ja seda arutult laristad, ongi seetõttu, et tegid selle “pean saama oma koju 2017 või muidu suren” postituse vms, mis ju karjub ometi selle järgi, et te teete kõik, et see endale saada. Muidugi mulle tundub ka, et te laristate, aga no ma ei tea teie otsest kontojääki ka, et saaks öelda, et kuule, ära sinna pärnusse mine või ära sinna sõida. Miks see mind kottima peaks üldse. Küll aga mainin seda, et kui teil on tulevikus mõlemal nt mingi korralik palk, et laenu saada, siis sissemaksuraha te niiivõinaa nii kiirelt kokku ei saa. Seda võiks kasvõi natukese haavalgi hakata kõrvale panema. Kasvõi kümne euro kaupa kui rohkem järgi ei jää, sest kui iga kuu midagi panustada, kasvab sellest lõpuks midagi suurt ja kui mõlemal korralikud palgad ja hakkate laenu saama, siis ei ole vaja enam kaua sissemaksu koguda.

    1. See selleaastane plaan läks luhta kuna Meelisel lõi aasta lõpus väga raskel kujul deprekas välja ja ta oli neli kuud haiguslehel või noh, arstide sõnul oleks sügiseni… Seepärast lükkus ka see oma kodu edasi, kuna pole pangale midagi näidata. Kui me ühel hetkel tunneme, et hakkab looma ja oleks varsti midagi pangale näidata, hakkame ka kõige muuga tegelema. Aga, ma võtsin vastu otsuse, et ma hakkan koguma ja panen igast sissetulekust, ka nendest projektipõhistest asjadest, mingi osa kohe kõrvale. Kuna sissetulekud on nagunii väga ebaregulaarsed ja pean kogu aeg skeemitama, siis saan ka väiksema summaga ilmselt hakkama.

  46. Lugema sattusin pärast seda, kui Mallukas ära tüütas.

    Päris tihti ei nõustu teiega. Nt see raha (mitte)kogumine, mida siin teisedki välja toonud on. Et kuna hetkel laenu ei saa, pole mõtet kogudagi? Ja üks hetk siis, kui hakkate laenu saama, hüppab see 20 tuhhi kahe kuuga kontole?
    Naljakas vabandus, et “äkki me selleks ajaks tahame minna vabatahtlikuks või Hiiumaale vms”.
    Justnagu raha kogumine takistaks teil neid asju tegemast?
    Siis on teil lihtsalt sel ajal palju vaba raha ja saate ise valida, mida sellega teha.
    Muidugi, eks varsti saab lisada, et oma kodu selleks ajaks, kui Hedon ÜLIkooli läheb jne.
    See raha tundub teie peres küll nõrk koht olevat. Nagu koera kaelas vorst.
    Ka ei mõista ma, mis tohutu investeering ja elamus on raisata hunnik raha reisisihtkoha peale, kus te juba mitmeid-mitmeid kordi käinud olete. Oleks, et avastate iga kord uusi maid ja kohti…

    1. Olen sinuga kohati nõus. Peaks reisima mujale ka. Aga no kui üks koht nii meeldib. Ma võiks ju sõbrannaga sööma minnes iga kord uude kohta minna, aga ei, ikka eellistame vanu häid väljakujunenud ja lemmikuks saanud kohti, nii vist Taiga ka :) Ja tegelikult Tai kui selline, on meil täitsa avastamata. Oleme käinud ainult Phuketil, Krabil ja Bangkokis. Ja sealgi on veel avastamist :)

      Ja see raha kogumine, see, et ma igast sendist siin blogis aru ei anna, ei tähenda, et seda kuskil nö tagataskus ei koguneks. Mul on kohati tunne nagu ma peaks mingi interaktiivse rahakassa siia panema kuskile tiksuma, mis reaalajas näitab mu kontoseisu või kogumishoiust :D

  47. Meeldib lugeda ja elan ka pigem nii et naudin elu poja ja elukaaslasega kui et pingsalt kogun oma kodu jaoks ,see on unistus lihtsalt aga koguda ja mitte “elada” see mulle ei meeldi

Comments are closed.