Kuna mu algne plaan oli minna 1.10 puhkusele ja selle järgselt kohe dekreeti, aga mängisin veidi päevadega, et mul hakkaks emapalk jooksma nö täiskuu kaupa lõpuni välja, siis on veel kuu aega aega mu dekreeti minekuni, aga dr Šoisi külastus oli mul planeeritud just siia ehk siis et justkui tähistaks seda vaba aja algust ühe ultraheliga.
Sellessuhtes, et teine rasedus on ikka teine rasedus, kõik on kuidagi nii iseenesest mõistetav ja loomulik ja ükski valu ei aja paanikasse ja kui liigutusi on vähem, siis ma ei torma emosse ja kui täna veidi kõrvetab, siis see tundub okei ja ma ei haara rennit ja kui mõni päev selg valutab rohkem siis ma ei pane arstile aega, vaid tean ise, et tasub puhata..
Ühesõnaga on kogu see 28 nädalat kulgenud absoluutselt iseenesestmõistetavana ja ilmselgelt on beebiga kõik korras ja ma ikka aegajalt lobisen temaga läbi kõhu ja ootan temaga kohtumist väga, aga pole seda esimese lapse vaibi. Kõik ongi kuidagi loomulik, loogiline ja iseenesestmõistetav, mis kohati on nats kurb ka. Et pole seda megaärevust sees. Kõik tundub nii.. ilmselge.
No näiteks meil beebigrupis oli just arutelu, et huvitav, kas võtta eraämmakas või ei, et kui koroona mehi ikkagi haiglasse ei luba, siis ilgelt nõme, et peab üksi sünnitama ja.. Oh, kui kõigil oleks see teine laps, võtaks nad seda palju lebomalt. Mind absoluutselt ei hirmuta see, et ma pean üksinda haiglas passima. Vaadake kui palju teid on, kümneid tuhandeid, kellele laivi teha ja kes mu tuju üleval hoiaks – on see Meelis seal või teiselpool ekraani või teeb kuskil Jõuluvana (sellega oleme me nagunii arvestanud, et kui esimese rasedusega ei tahtnud ta, et veed vaibale tuleks.. tulid!, siis nüüd ei taha ta mu sünnituse alguse ajal tööl olla ehk Jõuluvana teha, siis kindel see, et ta mingi teise pere lapsi samal ajal lõbustab. Kindel see!)
Eraämmakas tundub mulle max level lamp – oletame, et ma valin välja ämmaka X, aga kui selgub, et tal on samal päeval vahetus kui mina pudenema hakkan, siis sõelub ta ikka erinevate tubade vahel ja money well spent! Ei näe pointi. Mul on üks teine plaan, kuidas ma eraämmaka asendan, aga sellest veidi aja pärast, mul eile õhtul hilja tuli see plaan alles ja pole jõudnud uurida :)
Ma tean esimesest korrast, et ma saadaks Meelise mingi hetk nagunii välja. Ma olen kuue aastaga ise vaimselt nii palju tugevamaks saanud, et mulle tundub sünnitus sama iseenesestmõistetav kui rase olemine. Ma olen õppinud hingama, oma alateadvusega suhtlema ja enda mõtteid mõjutama. Ma arvan, et see lihtsustab oluliselt sünnitegevust.. kui aega on, teine pidi teatavasti päris kiirelt tulema.
Alustuseks tegi kamaluga nalja, nii et mul pisarad voolasid seal olles naermisest. Rääkis kuidas tema tütar hakkas matas kahtesid saama, et venna tähelepanu saada kui tal pruut tekkis.. Kui küsis minult, et vaata kui ilusa profiiliga tüdruk ja ma vastasin et jaaa, pole viga, siis hirnusime nagu herned, et ma olen klassikaline eestlane – ah, käib kah. Selle asemel, et ameeriklane nutaks südamest ja õhkaks minu armas kiisupall, omaigad, ütlen mina – pole viga. No ma siis lohutasin teda, et oleme võtnud seisukoha, et miinus ja miinus annavadki kokku plussi ehk siis kui ema-isa pole teab mis kaunid, siis lapsel veabki, vend kukkus väga hästi välja st ilus.
Ja kõhus kasvab mul konkreetselt Rapuntsel. Šois viitas tema pikkadele kiharatele, et vaata.. ja reaalselt ma nägin kuidas mingi juuksepahmakas vees hõljus (haha raudselt kujutasin ette ja sünnib kiilakana :D), siis tegime jälle nalja, et keegi meie perest peab ju ometi kord head juuksed ka saama, sest isal pole üldse, emal ja vennal on lihtsalt mingid maailma peeneima juuksekarvaga juuksed ja erilised lidrud..
Ühesõnaga, ma jätkuvalt tulin ära ja ei saanud aru, kuidas inimesed temaga ühist keelt ei leia ja kuidas ta nii paljudele kidakeelne tundub, aga võib-olla kui ise ka vait olla ja mitte nalja teha ja seal laual lõkerdada, siis ongi läbivaatused sellised klassikalisemad ja konservatiivsemad.
Rääkides üleüldse sellest “koroonaajal” rase olemisest, siis mul on ämmakas.. keda ma olen näinud korra elus, nüüd oktoobris peaks olema teine ametlik kohtumine. Aga suures plaanis võiks ta vabalt vabalt olemata olla, ma võin ise ka oma kaalu iga kuu kirja panna, selleks pole neid piinlikke telefonikõnesid vaja teha. “Tere, kuidas läheb, kas kaebusi on, kas kaalu teate (kui ei tea, siis ütleb et kaalu homme ja pane ise kirja), kas liigutusi tunnete, kas.. ah, rohkem polegi vist midagi. Paneme uue aja siis. St telefonikõne kirja.”
Mitte et ma kurdaks üldse selle mitte kohtumise üle, sest ajavõit on metsik, aga lihtsalt. Naljakas on selline elu. Eriti esmarasedate jaoks ilmselt. Mu jaoks küll oleks hirmutav ja õudne.
Mida teie teada tahtsite?
Mingi aeg tagasi lasin Instagramis meilt küsimusi küsida seoses rasedusega ja kuna neid tuli omajagu ja ma eelistan iga kell läpakas trükkida kui telefonis, nii et siin on hunnik vastuseid teie poolt küsitus küsimustele lisaks.
No ma eeldasin, et ma võin rase olla, kuna päevad ei hakanud.. Tegin koduse testi, mis oli positiivne. Kuna see oli eriolukorra ajal, siis ma isegi ei hakanud kuskile arstile pressima. Lõpuks sain aja mai lõppu. Aga sellest saab lähemalt lugeda siit blogipostitusest – 1+1=4
Ma ei ole kahjuks ennustaja, ma ei tea, millal ta sünnib, ilmselt siis kui selleks valmis on :)
Lapse nimevalikuga on ka keeruline, meil on terve nimekiri nimesid, aga ei ole ühe kindla kasuks otsustanud. Lõpptulemus on nagunii see, et vaatame otsa ja otsustame alles siis kui ta sündinud on. Sama juhtus ka Hedoniga. Istusime ja ootasime haiglas koju lubamist ja nimetasime igasuguseid nimesid, mis meil kirjas olid ja olime.. „no jaa, veits on Marcuse nägu, Martini nägu pole üldse, aga kas sulle tundub, et on Maru nägu? Aga Manu? Aga Maironi? Mirami moodi pole ka üldse, eks?“
Nipet-näpet olen ostnud, kokku ühe sahtlitäie asju hetke seisuga. Eile õhtul veits hakkasin lappama mingeid beebiasju teiselt ringilt kui keegi pakkus mingeid riideid, mis mulle meeldisid, aga juba olid ostetud. Panin siis ühte gruppi üles, et soovin osta ühelt inimeselt palju asju korraga ja võib oma pakkumised mulle postkasti saata, et pilt mis saadaval + hind kogu kombo eest.
Ma mõned diilid olen teinud ja mõned ilmselt teen veel. Hea mugav lahendus saada korraga kõik mis vaja. Ja nagu ma olen juba öelnud, ma väga üle kuhjata ei taha. Kui igas suuruses on ca 10 valikut siis on küll. Pesumasin käib nagunii kogu aeg. Okei, meie peres reaalselt 2-3x nädalas aga point on sama, et riideid saab pesta kui vaja.
Mul tegelikult on plaanis teha mingi video ka mingi hetk, et mis mul olemas on (raudselt lõpuks jälle on liiga palju ma tean!).
Otseselt raseda riideid mul polegi. Mul on kolm paari rasedate aluspükse (tellisin Lindexist) ja ühed rasedate retuusid (ostsin Maximast), kõik muu pesu on Change Lingerie’st, kust ma võtsin lihtsalt number suurema ümbermõõduga, sest kõik tundusid nii kitsad mis kapis olid.. Kleidid olen saanud kõik About You’st või Paavlist, olen valinud lihtsalt selle järgi, et oleksid venivad. Mingi villase hõlsti (all pildil), mis läheb ilmselt raseduse lõpuni eest kinni ostsin hoopis Paavlist kuue euroga.
Ma mingi hetk sellest juba kirjutasin ka, et selle raseduse ajal on mul isu kogu aeg laes. Samas Hedonit oodates oli ka see häda, et mul oli platsenta previa ja pigem jätsime seksimata suures hirmus, et midagi juhtub. Hetkel kõik timm (platsenta on kenasti emaka suudmest üles tõusnud) ja seksime raudselt tihedamalt kui isegi enne st lapse tegemise ajal :)
Kuidas suures plaanis muudab? Ma arvan, et see on individuaalne. See olenebki raseduse kulgemisest ka suuresti, kui ikkagi on katkemise oht, siis ma ei soovita, vabandan väljenduse pärast aga.. koerapoosis korralikult taha saada. Tasuks ehk veidi leebemalt asju võtta.
Ja teine asi on lapse sünd. See on megapikk teema, mida mulle meeldiks eraldi postituses lahata – jutt, et laps sündis ja aega pole ja tugivõrgustik on nõrk ja mehega hakkame lahku kasvama on pullikaka. Kui sa tahad, on kõik võimalik. Ja oma aeg TULEB võtta. Sa ei saa ära unustada, et sa oled lisaks emaks olemisele endiselt NAINE. Sa pead olema mõnikord see kirglik armuke köögilaual või jultunult mehe vastu seina suruma õues ja põlvili langema.. Muul juhul lõpetategi lahkumineku ja titekisa saatel. Panen selle teema endale uuesti kirja, et sellest pikemalt kirjutada.
Milliste mänguasjadega me mängime?
Ma olen sellele mõelnud, samas ei tundu mulle mingi bassein keset tuba eriti äge. Vannitoa põrandal sünnitada ei ole ka teab mis unistuste sünnitus. Mulle just soovitati hüpnosünnitust. Kellel kogemusi, võite kirjutada või kommentaaridesse oma kogemusi jätta. See tundub mulle rohkem minu teema, selline välja hingamine :)
No vat, küll oleks hea kui teaks.
Hedonil oli julgelt 98% asju teiselt ringilt – aga raha oli ka siis vähem. Kuigi mul praegu on raha, et osta uusi, eelistan ma ikkagi pigem asju teiselt ringilt osta. Olen suurema osa asjadest mis siin pildil näha, ostnud Paavlist. V.a see kookon (sain kingituseks, müügil siin) ja Ted Bakeri kombe, Bossi luti ja lutipudeli tellisin netist. Kõik muud riided on sentide eest Paavli angaarist. Kogukulu nendel Paavli asjadel ca 10€. Seal hulgas on üks komplekt, mille saatis mulle blogilugeja, et ostis lapsele kojutuleku komplektiks, aga laps sündis nii suur, et ei saanudki seda kanda.
Hedoniga kuhjasin ma asju kokku megapalju. Proovin sel korral seda vältida, et laps saab mõnda asja kanda vaid korra või üldse mitte, sest asju on liiga palju. Kümme ühes suuruses body või komplekti (särk/püksid) on kindlalt küll ja veel. Ma pean ise ka mingi hetk sortima oma asju, sest seal on praegu koos 50-56-62 suurused.
Kindlalt uuena tuleb meie majja turvavarustus, seda ma ei julgeks kuskilt grupist kellegi käest osta, sest ma never ei tea, kas sellega on mingi kõks kuskil tehtud või ei. Uuena tulevad ilmselt ka vanker ja muu kraam, kuigi mul oleks okei osta ka teiselt ringilt neid asju.
Mu ainus mure seoses sellega on see, et äkki ma pean koroona testi tegema ja ma ei taha, et keegi mulle midagi ninna surub, eriti juhul kui ma arvan, et koroona on suvaline gripilaadne toode, mingi ülepaisutatud teema ja majanduslanguse jaoks väljamõeldud teema. Ma kardan ja stressan juba ette, et ma pean valudes seal Pelgulinna sünnitusmaja ukse peal olema ja jahuma, kuidas ma ei taha mingeid vatipulki oma ninna ja fain, ma sünnitan siia ukse taha..
Mind ei hirmuta pooltki see, et ma pean olema ilma Meeliseta (üsna tõenäoline stsenaarium detsembris nagunii kui jõulupeod peaksid toimuma, sest teatavasti olen ma abielus Jõuluvanaga). Sünnituse hetkeks ajaks ma ta suure tõenäosusega nagunii palatist välja. Süüa saab tellida kulleriga või nagu vanasti – lasen aga oma lina palati aknast alla ja Meelis seob korviga toidumoona sinna külge ja ma vinnan üles. Pealegi loodan ma, et teise lapsega läheb kõik kiiremini, ka koju saamine.
Tead, sa saad sellest lihtsalt aru. Kui ma olin esmarase, siis kõik ütlesid, et haiglasse peab minema siis kui tunned päevade valu või limakork tuleb ära.. Ma ei teadnud mitte midagi päevade valust, mul polnud elus päevade ajal kõht valutanud. Limakorki mina ei näinud, seega – ei saa alati ka sellest lähtuda.
Minul tulid veed öösel ära ja siis helistasin Pelku, öeldi, et oota 12 tundi ja siis tule sünnitama. Nojah. Ma ei kannatanud ju ometi oodata ja panin juba neli tundi hiljem haiglasse ajama, sest mulle tundusid valud regulaarsed, reaalsus oli see, et tegelikkuses hakkaski kõik 12 tundi hiljem pihta ehk siis ma oleks vabalt võinud kodus rahulikult kulgeda järgmise päeva keskpaigani ja siis haiglasse minna ja ma oleks sünnituse ajaks saanud ca 4h mitte 14h. Kui sa lugeda ei karda, siis mul on sünnilugu kirjas siin – AVAMEELSELT SÜNNITUSEST: visake mees välja ja saate kiiremini õhtule
Ehk keegi soovis, et ma jagaks “rasedusjärgsed tooted naistele, mis haiglas olemas ja mida pole, mida läheks vaja”. Sellest ma kirjutan eraldi. Mul see haiglakoti postitus pooleli.
Täpselt nii nagu ma ei osanud ka Hedoniga midagi karta või ma pigem ei tahtnud ette mõelda, sest ma teadsin, et kõik sünnitused on erinevad, siis ma küll lugesin erinevaid sünnituslugusid, aga teadsin, et ükski neist pole minu oma.. Mul näiteks ämmaemandast sõbranna pidas plaani kuidas ta viimase sekundini kodus on ja tal oli aasta plaan, mille aga beebi pea peale keeras, sest..sa ei saa sünnitust ette planeerida.
Ma läksin suht tuima mõtlemisega sinna haiglasse, ilma mingite eriliste plaanideta. Jah, ma tahtsin vanni ja kiirelt ühele poole saada, aga kui sulle on ikkagi ette nähtud pigem epiduraal ja 13 tundi valutamist, siis nii on.
Mina imetama ei hakka, kuna on 28s nädal, rinnapiimatilkagi mul pole tulnud ja Hedoniga mul rinnapiima polnud, siis minul “seda muret” pole. Tean, et ei soovitata juua kohvi, süüa kapsast ja veel 158 asja, mis võiksid gaase tekitada. Soovitatav on toituda ainult tatrast ja veest. Nali muidugi, aga suures plaanis kui googeldada, siis umbes sellise sisuni sa jõuad. Mina arvana, et tee kõike tunde järgi ja mõistusega. Ära mõtle üle. Kui tahad šokolaadi, siis söö. Kui tahad juua õhtul klaasi veini, siis joo. Õnnelik ema = õnnelik laps. Stressis ema = kräunuv beebi. Nii on.
Esimesed neli kuud ma peale piima midagi ei annaks. Siis võiks vaikselt püreedega katsetama hakata. Aga mäki burksi ma ka talle veel ei blenderdaks. Üldiselt teeb iga ema nii nagu tema õigeks peab ja tema tunneb, et on tema lapsele hea. Mõni ei anna enne aastaseks saamist midagi muud lapsele süüa kui piima. Eriti rinnapiimaasendaja peal kasvavad lapsed suurt midagi ei vajakski, sest see on üsna rammus kraam.. Aga iga inimene otsustab oma lapse üle ise ja mina olen viimane kes siin kohut peaks mõistma. Kui sa tahad kolmekuusele mäki burksi blenderdada, lase käia, säilibki kauem seal hauas ühel päeval. Ma lihtsalt ise ei teeks seda.
Tänud kõikidele küsimuste eest ja eks me jõuame neid beebi ja rasedusjutte veel siin blogis ajada, sest.. 12 nädalat veel minna. Käes on kolmas trimester. See viimane. Tegelikult võite ju oma küsimusi siia kommentaaridesse ka jätta, vaatan, kui neid koguneb omajagu siis saan eraldi postituse teha kui mitte nii palju, siis vastan jooksvalt :)
Ja et saaks põnevam, siis vabalt, võtke siit blogipostitusest välja mõni küsimus, mis meilt küsiti. Näiteks, kas kardad hetke situatsioonis sünnitust – koroona ja värki? Kas sul oli lapsele nimi olemas kolm kuud varem? Kas varusid lapsele liiga palju või liiga vähe asju? Millised asju ostaksid kindlasti ainult uutena, milliseid teiselt ringilt? Mis peaks kindlal haiglakotis olema? Vali mis küsimus tahad ja vasta. Mul endal on küll alati põnev teiste lugusid lugeda :)
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…
Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…