Ravikindlustuseta isik, hoia ITK EMOst eemale!
Mõned päevad tagasi tekkis mul jõhker kõhuvalu, lõpuks EMOsse pöördudes tervitati mind 115€ suuruse visiiditasuga, kuigi esmaabi peaks kõigile tasuta olema.
Kuna valu läks hulluks nädalavahetusel, siis küsisin marimelli grupis ja teistelt maovähendusoperatsiooni läbinutelt, mis valu see võiks olla. Mul endal oli tunne nagu maks valutaks. Kõik, kellele olukorda kirjeldasin, arvasid, et tegu võib olla sapikividega. Soovitati NoSpad võtta, et ehk saab kivi liikuma, aga kindel EMO laks.
Esiteks, ma olen oma tüübilt selline, et kiirabi kutsun vaid äärmisel vajadusel, menti helistan harva, EMOsse lähen ka siis kui olen näpu maha lõiganud, mitte ei taha sinna ronida enda ja teiste aega raiskama, et oi, kõht valutab või mul on palavik. Kindlasti on neid, kes abi rohkem vajavad, järjekorrad niigi pikad. Lisaks on seal nagunii hunnik neid, kes perearsti asemel EMOsse lähevad. Ma kannatan viimse hetkeni, et sealt abi otsida.
Teiseks, pole mul ravikindlustust. Olen teadlikult valinud sel aastal endale erakindlustuse ja olen teadlikult vabakutseline ja teadlikult ravikindlustamata. Olen nõus maksma, kui see vajalik peaks olema, aga eile lõpuks valudele alla vandudes pidin ma EMOs šoki saama, sest 115€sest visiiditasust polnud ma kuulnudki.
Läksin endale lähedal asuvasse ITK erakorralise meditsiini osakonda, kus kodulehel on kirjas, et abi saavad kõik, olenemata ravikindlustusest ja visiiditasu on 5€.
Komberdasin valutades ja kuuma trotsides siis EMOsse. Õnneks järjekord registratuuri väga pikk ei olnud. Aga esimese asjana, mis mul viga on, järgnes: 115€, palun. Kuna mul kaarti kaasas polnud, sularaha oli 60€, siis.. tulin tulema. Oleks keegi mulle seal öelnud, et kuule, teeme arve, maksad hiljem vms. Ei.
Tulin siis koju, otsisin ja googeldasin, mina ei leidnud, et visiiditasu 115€ oleks. Lõpuks keegi marimelli grupis postitas mingi lingi, et näed, ongi. Okei. Aga see on ebareaalselt kõrge? Nad ei tea, mis mul vigagi on, kas ma üldse midagi vajan või ei ja küsivad 115€. Pealegi poleks see sottide lehvitamine mind järjekorras ettepoole tõstnud vms.
Põhinali on muidugi see, et ma helistasin uuesti ITKsse, et täpsustada, mis selle 115€ sees on, ja nad ütlesid, et esmased uuringud ja vastuvõtt. Kui peaks juhtuma, et ma vajan operatsiooni, siis ma ei pea seda maksma (Annavad siis hiljem tagasi? Vaevalt küll!), siis maksab riik erakorralise operatsiooni eest.
Igaljuhul läks marimelli grupis ka andmiseks, sain sealgi sõimu, et hakka makse maksma, miks sa peaks tasuta saama, eelisjärjekorras jne. Ja üldse, mingi kõhuvalu pole EMO teema, mine perearstile, valuta veel kaks nädalat kõhtu kuniks võib-olla kuskile ultraheli aja saad jne.
Mu point polnudki selles, et ma oleks tahtnud tasuta saada, vaid miks kuskil reaalses kohas, kus on info EMO kohta, pole see viisiiditasu suurus märgitud ja asi pole selles, et ma poleks nõus maksma, aga ma tahan teada, mille eest.
Helistasin siis vahelduseks PERHi, esmalt infotelefonile, kust proua ütles, et oi, aga ma ei tea palju visiiditasu on, kui teil ravikindlustust pole. Ehm.. ma helistasin just INFOTELEFONILE, mitte surnukuuri või neurokirurgiasse. Lõpuks sain siis EMO mingilt numbrilt ka kellegi kätte, kes kuulas mu küsimuse ära ja vastas: „kjui onj ifjarkt vjõi insjult, siis vjiis juuro, njägemist!“
Ee, mida? Nagu muud asjad kui infarkt või insult poleks erakorralised? Jumala eest, kui ma infarktiga maas lebaks, ma ei helistaks kuskile infosse enam. Ma sureks või ootaks, et keegi mu leiab, äärmisel juhul suudaks ise 112 valida, aga mitte netist mingit x numbrit taga guugeldada.
Helistasin ka LTKH infosse, kus öeldi, et visiiditasu on viis eurot ja nii ongi, esmaabi on tasuta kõigile olenemata ravikindlustusest. Kuna ma seal olen ka maovähendusoperatsioonil käinud ja korra seal ka tilka käinud saamas pärast oppi, siis täna hommikuks, kuna valu polnud mingeid muutumismärke andnud, sinna läksingi.
Punkt kell kaheksa astusin uksest sisse, sain kohe löögile ja ma tundsin end nagu hotellis. Minuga tegeleti, minu mure oli oluline. Kohe vereanalüüsid, ultrahelid, tilk jooksma.. Ma tundsin end nii hästi, et ma magasin tund aega kui tilk veeni voolas.
Lõpptulemus – kõik näitajad on korras, hemoglobiin korras, maksanäit korras, sapikive pole, sapijuhad vms on täiesti normaalsed ja ühesõnaga, keegi aru ei saanud, mis seda valu põhjustab.
WCs käin ma ragulaarselt, kuigi ainuke tõenäoline asi, mida arvati on gaasid. Võta siis kinni, terve nagu purikas, aga valutan endiselt. Ka pärast pooleteisetunnist valuvaigisti jooksmist verre. Arst ütles, et võtku ma aga NoSpad edasi ja kui paremaks ei lähe paari päevaga, tule tagasi.
Eks ma siis krõhvin tabletilehe tühjaks ja vaatame, kas läheb paremaks või ei. Aga ITK EMO pole mulle kunagi meeldinud ja eilsega sain aru, et see on ka viimane koht kuhu ma tulevikus pöördun. Neil on mingi täiesti oma maailm – oma hinnakiri, omad süsteemid. Ja teenindus annab ka soovida. Alati, ma olen 3x varem pidanud seal elus käima, üleolev ja selline “tra kuidas sa ei tea seda!” Jumala eest, EMO pole mu teine kodu. Õnneks.
Nii, ja nüüd jagage julgelt oma kogemusi – kuidas kõhuvalust sai… gaasid, sapikivide opp, ootamatu sünnitus vms. Siis tean, mis valikud mul ees võivad olla.
66 Kommentaari
Käisin ka aasta tagasi kõhuvaluga EMOs. Avastati veel, et kehatemperatuur oli 39,3°. Tehti igasuguseid uuringuid, kõik oli korras, lõpuks kirjutati antibiootikumid kuseteedepõletiku vastu ja sain koju. Päeva peale paremaks ei läinud, tabletid oksendasin kõik välja, mitte midagi sees ei püsinud ja kui õhtuks tõusis kehatemperatuur 40+°, siis sai kiirabi kutsutud. Öeldi, et kui hommikuks paremaks ei lähe, siis uuesti EMOsse. Ei läinud paremaks. EMOs rääkisin õele ära oma mure, et olukord ei ole paranenud ja ükski tablet sees ei püsi. Õde küsis, et aga mis ma nendest tablettidest välja oksendan? Mõtlesin, et mis asja, mis ma nende arust topin endale näppe kurku, et tabletid ruttu välja tuleks ja mul parem ei hakkaks? Siis tuli arst, kellelt sain samamoodi sõimata, et oksendan. Lõpuks ma ei tahtnud seal enam olla, võtsin oma kodinad ja tulin koju. Kodus üritasin kõigest väest mitte antibiootikume välja oksendada ja enne tableti võtmist sõin. Läks paremaks. Igatahes oli EMOs väga nõme suhtumine ja enam minna taha.
See tundu nagu neerukivi oleks olnd teil.
Tere
Minul sai ükskord kõhuvalust sapikivid ja teine kord neerukivid:S neerukivide puhul oli alguses tunne, nagu oleks gaasid, aga vat kus lops…hoopis kivi oli rändama läinud. Mõlemal puhul tuli operatsioon lõpuks.
KÕHUVALUGA (kui valuvaigisti, nospa, omebrazolium ei aita) tuleb KOHE ARSTI POOLE pöörduda! Kui medikamendid aitavad, siis ikkagi perearstil käia.. Kõhuvalu ei ole nalja koht, et võtad söe tbl asi korras!! Käisin laupäev lapsega EMO s ausalt ma lähen sellesse kohta väga vastiku tundega, suhtumine on seal selline, magada ei oska või, mis tulete siia.. Ka põhjuseks kõhuvalu, kuna see valu koht oli pimesoole juures, siis otsustasin minna… Nospa oli ilusti spasmid alla võtnud, kõht pehme.. Saadeti koju, et kui palavik, verejooks jne tekib tulge tagasi.. Vist on pimesoole põletik või soolte mingi infektsioon.. Perearstil suunamiskiri ultraheli – sse (seda saab teha haigekassaga oktoobri lõpus) ja kui midagi juhtub hullu, tulge siia tagasi.. Ma ei taha oodata kas juhtub või ei juhtu jne, seega lähen sinna ja soovitan teistele abivajajatele – KÕHUVALU KLIINIK.. Hästi asjalik arst, kiire, korralik, professionaalne..aja saab kohe.. See 50 eur oma tervise eest, pole ka nagu müstika. Olge terved, hoitud ja haiguste vaba suve jätku kõigile.. ☀ ☀
Oo, pole kuulnudki sellisest kohast. Uurin asja!
Kussjuures minul on esmane rasedus ja selle aasta kevadel oli mul suur häda, mil vasakul küljel oli valus magada ja olla. Enne, kui samuti EMO`sse tormasin uurisin internetis veel lähemaid kohti kuhu minna, kui ITK`sse või mujale haiglasse. Siis leidsingi sellise koha nagu Lasnamäel kõhuvalukliiniku. Enne, kui sinna samuti minema tormata tahtsin teada palju see visiit maksma läheb ja kas nad üldse minuga tegelevad, olen ju rase. Helistasin viisakalt ja uurisin, kas nad võtavad ka rasedaid vastu, kellel vasakul pool on valud. Ja toru otsas kõnelev mees oli väga viisakas, rahulik ja seletas kenasti, et jah teevad aga tasu on 20 eurot. Okei mulle see sobis polnud utoopiline summa, hoiatati kenasti ette ,et vaatavad ja uurivad ja teevad ultraheliuuringu samuti. Sain kussjuures kohe samal päeval ka endale aja. Kabinet on väike aga viisakas, puhas ja privaatne. Varustatud kaasaegsete asjadega. Arst oli meesterahvas-väga sõbralik, asjalik, meeldiv ja viisakas. Sain abi ja mina jäin väga rahule :) Soovitan!
Mul endal probleeme kõrvetiste ja refluksiga. Et oli tunne et kohe suren maha. Selline südamepiirkonna kõhuvalu. Aga sain ranisani (ranidin) ja omeprasoliga kontrolli alla asja. Aga kuna sul see maoopp on ka olnud siis 3i oska jah kommenteerida… Aga naiste asjad on korras? Päevad hakkavad tulema vms? Pimesool? Sada üks asja võib olla.. Aga kui ongi mingi seede probleem.. Siis söö nt puljongit.. Lihtsam seedida ja aitab ka likvideerida probleeme kõhus. Ja võid jälgida kas valu on söömisega seotud…
Mul on sama kogemus, et ITK emos on suhtumine kohutav, aga Lääne Tallinnas super.
See on muidugi jama, et põhjust ei leitud. Ehk läheb ikka ise mööda.
Mul sõbral olid kõhuvalud 14 aastat! Mõnikord niitis nii maha, et päevi istus kodus. Käis emos mitmeid kordi, perearsti juures käis väga tihti, kuna tööl ei kannatanud käia nii. Ka sõjaväes istus haiglas, selleasemel et muid asju teha. Lõpuks satus ühe arsti juurde pooljuuuslikult, kes vaatas kõhtu ilma uuringuid tegemata ja ütles, et kuule mees, sul on song ju! Pärast käis opil ära aastate pikkused piinad lõppesid.
Minu kõhuvalust sai äge pimesoolepõletik. Ka mitu päeva kannatasin kõhuvalu, mis kuidagi paremaks minna ei tahtnud, aga samas lasi magada ja toimetada, päris jalustrabav polnud. Kuni pärast kolmepäevast kõhuvalu tõusis ka palavik ning olemine läks väga kehvaks. EMOs vaadati üle, mõõdeti palavikku üle 40 kraadi (sedapuhku ühtegi rohtu selle vastu ei antud) ning saadeti ultrahelisse, kus arsti sõnul “midagi nagu oleks”, pärast mida lasti mul oodata kõrge palavikuga ja aina ebamugavamate valudega ca 5 tundi ootesaalis, sest kirurg oli parasjagu hõivatud ega saanud katsuma-vaatama tulla. Lõpuks kirurgi läbivaatuse ajal pimesool lõhkes ning mind ootas pea 2 nädalane taastumine haiglas, sest ka pärast operatsiooni oli kõhus veel pikka aega põletik.
Ma mõistan, et EMOs on tööd palju ning on palju inimesi kes vajavad kiiresti abi, aga minu käigust EMOsse jäi kuidagi mõrkjas maik suhu, sest registratuuris kohe öeldi mulle, et ah, küllap need gaasid on ja rohkem nagu minu enda südamerahuks see ultraheli ja vereproov tehti, aga noh, vähemalt tehti ja mis peamine, viiekat ka maksma ei pidanud!
Sinna vist tulebki ise minna, vaadake seda, ma arvan, et on see.. siis vaatavad seda, mida sa kahtlustad.. Kui lähed ütled lihtsalt, et kõht valutab, siis vist pole abi, nad ei tea, mida otsida :D
Mul tekivad räiged kõhuvalud peale chilli söömist no sellised et karju appi.Ennem maovähendust sain süüa kõiki vürtse tabascot jne.Nüüd 3 aastat peale oppi tean et nii kui söön chillit tekib mega valu( aega võttis 3 aaastat kui aru sain)ja rohud ei aita.
Teineasi kas pankreast lasid kontrollida?
Veinitamise üks suur kurjajuur.
Kiiret paranemist!
Aga miks see erankindlustus sind siis ei aita kui teadlikult selle oled valinud.
Mu meelest on igati õiglane, et peaksid oma kulud kenasti kinni maksma. Kui see on 115€, siis see ilmselt baseerub mingitel arvestustel.
Miks sa arvad, et esmaabi peaks tasuta olema kui oled teadlikult valinud maksude mittemaksmise? Raha ei teki tühjalt kohalt ju, teised maksavad sinu nn teadlikud valikud ju kinni.
Ma oleksin olnud nõus 115 ka maksma, kui keegi oleks normaalselt suhtunud ja seletanud, miks see tasu nii ebamüistlikult kõrge on. Hiljem oleksin selle raha enda kindlustusest tagasi saanud. Polegi probleemi. Kui täna hommikul oleks mulle LTKH ka öeldud, et 115, siis ma oleks silmagi pilgutamata selle maksnud.
Päriselt, tekib sul küsimus, miks see nii kõrge on? Sest sina võiksid ka oma osa maksta nendest masinatest, mida sinu läbivaatuseks kasutatakse, selle personali palgast, kes sind läbi vaatab, nende ruumide rendist, kus sa istud. Mida meie igakuiselt maksame, tihti teenust kasutamatagi. On veel küsimusi?
Ei ole :)
Kodanik ja maksumaksja Lena!
Kujutage ette, et on erinevaid inim- ja vanusegruppe siin riigis, kes ei maksa makse ja saavad tasuta esmaabi, lisaks veel täisravikindlustus nii kauba peale. Ilus olemise eest vbl. Ja sina maksad. On veel küsimusi?
To be honest, see kõik on üks suur ring, mida riik ja kogu see tervisehoiusüsteem hoolimata püüdlustest siiani ei hooma ja ilmselt ei ole võimalik ka hoomata nii et igaüks rahul oleks. Natuke kommenteerin üksnes sellepärast, et ise ühes Eesti haigla EMOs vastuvõtva sekretärina töötasin.
Avan siis natuke tausta ja lähen ka Sinu juhtumist kaugemale. PS! Vahemärkuseks: Kui Sulle tundub ikkagi et asi korras pole, mine perearstile kes määrab tõsisemad uuringud, ultraheli, vb mingi naistevärk hoopis, EMOs selle paari tunniga ei saa kindel olla et üksnes gaasivalu, samas vere näidud, mille järgi nad inimese korrasolekut määravad esmaselt ei pruugi näidata kõhuga seonduvaid asju, selleks vaja põhjalikemaid analüüse kui need mille vastused saab 30min-1.5 tunniga..
Jah, VÄLTIMATU esmaabi on tasuta hoolimata ravikindlustusest. Aga inimesed ei saa aru mis on vältimatu ja mis mitte. Kui süveneda rohkem nendesse kodulehtedesse, siis selle alla käivad äkilised tervisemured (õmbluseid vajavad haavad, ilmselgelt suured traumad, äkilised ja valuvaigistitele allumatud valud, halvatused, insuldi-infarktikahtlused, verejooksud, südamerütmihäired, minestamised, esmakordsed ärevushäired/paanikahood, hiljem peaks raviga need kontrolli alla saama), sama nagu Sinul oli – äkiline kõhuvalu, nädalavahetusel, riskigrupp nõks ka maoopi pärast – seega jääb ITKH tunnetus probleemi tõsiduse osas mõismatuks, neid ma ei oska kuidagi välja vabandada kui just tõesti midagi vahepeal jälle muutunud pole (töötasin viimati kaks aastat tagasi EMOs). Seni kuni kõnnid ja valust hoolimata sirget nägu hoida suudad nad vist tõesti eriti tõsiselt ei võta.
Lihtsalt VÄGA paljud ravikindlustamata (ja tegelikult, mis siin salata, ka ravikindlustusega (perearst puhkusel, ise teises linnas puhkusel, arvavad et iga valu hull ja põrutus surmav) inimesed pöörduvad oma vanade vigastuste, retseptide saamise pärast, põiepõletikega (mõnes olukorras õigustatud, nt kui oled teises linnas – mida juhtus seal tihti – ja ega ka see ebameeldiv ja kohest ravi vajav põletik hüüa tulles..) ja tõesti ülimalt pisikeste muredega (nt puuk vaja välja tõmmata, kerge marrastus (reaalselt puhastada ja plaaster peale juhtumid) ja kõrvavalu, hambavalu – jah, saan aru et need on vasssstikud valud aga see ei ole VÄLTIMATU erakorraline abi mida on vaja osutada st kui ravi nendel puhkudel ei osutata koheselt, siis inimese elukvaliteet ei halvene. Haige ei meeldi kellegi olla, valu ei meeldi ka kellelegi, aga nendes olukordades ei ole EMOs samuti muud abi peale valuvaigistite andmise võimalik teha. Sest, noh, igasugu MUL ON ÕIGUS ARSTIABILE jne asjad kõrvale jätte – see ei olegiii nende töö tegeleda perearsti muredega. Nad saadavadki perearstile selle probleemiga teinud patsiendi jutu ja esmase vaatluse põhiselt kindlaks et siin ei ole midagi eluohtlikku.. See on aga jällegi kujunenud üsna vaenulikuks võitluseks perearstide ja EMO vahel. Nt perearsti infotelefon ütleb iga valu peale et minge erakorralisse sest inimese jutu järgi, inimest nägemata ei ole võimalik määrata nende tegelikku seisu, abi vajamist. Seda peab hindama kohapeal, inimest nähes, tema juttu kuuldes, mõõtes, analüüse tehes jne. Kuigi no ikka suurem osakaal juhtudest kes sinna helistavad on paanikas emad oma laste esimeste palavike üle jne jne. Kuidas siis ütled telefonitsi et ei, ära mine emosse? Ema ju ei rahune. Ikka läheb. Ja siis kui nad tulevad emosse on emo arstid nördinud järjekordest perearsti-patsiendist, annavad nõustavad, annavad valuvaigistit. Perearst infoliinil on teinud mis ta sisuliselt tegema peab, arst EMOS on nõustanud haiget, millisega ta ei peaks EMOS tegelikult (sitt öelda küll, aga) aega raiskama, patsient, kes sai nõustatud sai küll natukene rahu, et kõik on korras, aga üleüldiselt segaduses et “temaga midagi ei tehtud ja ainuke asi mida soovitati on valuvaigistid”, On ju nii? Täitsa surnud ring.
Kuna haigekassal puudub raha (nimevahetus on lollus, seda teame kõik ja ei lähe selle sisse rohkem), siis üritataksegi ravikindlustamata inimesi maksma panna hädade eest, mis ei vaja vältimatut/erakorralist abi. Nt puugi väljavõtmise eest ei ole enam 5 eurot, vaid makstakse kinni medõe, vahel ka arsti visiit. Aga jällegi kuidas Sa siis ütled või määrad võõra inimesena, kas teise inimese häda on erakorraline või mitte selliste hädade puhul nagu Sinul oli? See on äääärmiselt hall ala. Mina oleksin küsinud lisainfot ja üritanud siis määrata selle erakorraliseks. Aga ilmselgelt kuna vastuvõtva sekretäri meelest seisid püsti ja olid ravikindlustuseta, võimendas see tema mõtlemist seesuguselt et ta nõudis Sinult standard ülevaatuse summa – juhul kui osutubki tõesti erakorraliseks ja jääd haiglasse, makstakse kohapeal ka tagasi.
Ma ei ole küll sellises korralduses töötanud, sest siis kui mina viimati emos töötasin (2a tagasi), seda veel ei olnud, küll aga olid jutud, et tulemas selline lahendus, et ravikindlustamata eesti inimesed hakkavad ka oma mitteerakorraliste haiguste eest emos maksma, sest et just need üleval mainitud probleemid, mis ei kuulu EMO pärusmaasse – ravikindlustamata inimene nimene ei lähe perearstile väga tihti seepärast, et teab et emos sai/saab viiekaga, perearstil makstakse ikka rohkem, ravikindlustatud inimene on pm laisk, ei oska oma tervist hinnata, on kuskil teises linnas reisil, feels entitled sellele teenusele.
Nt ei teata isegi seda et üks paracetamol ei olegi mõeldud ära võtma teatud valu/palavikku. Miinimumkogus on 500mg, optimaalne ja soovitatav valu puhul 1000mg nelja tunni jooksul (täiskasvanu). See info ka paki peal, lihtsalt
Abstrakt: inimesed on mugavad, puudub adekvaatne enesetunnetus (millal on asi hull? jah, see ongi hall ala, aga osad asjad on väga obvious) ja teadmine selle kohta kuhu millega pöörduda/laiskus, sest paljud teavad et EMOl pole õigust kedagi koju saata, EMO arstid on õnnetud ja tülpinud oma tööst nii madalate töötasude (oiiii kui palju on seal Soomega võrdlemist, enim just õdede/hooldajate aga ka arstide palkade, suhtumise jne osas), aga enim ikkagi, sest 80% juhtumid on perearstide tööpõli.
Mis aitaks? Terviseõpetuse tunnid kus puudutatakse ka seda teemat, et see juurutamine hakkas alguses pihta? EMOle õigus keelduda kõikidest sellistest patsientidest (ei saa kunagi teoks, on olnud juhtumeid kus inimesed tulevad ise jalutades EMOSSE valudega, mis osutuvad suureks tervisehädaks, sh insult/infarkt)
Noh, ühesõnaga võibki lihtsalt halisema jääda.. Sellega nõustun 100% et suhtumine ja suhtlemine on kohati halb nende poolt. Paljud kellega mina töötasin, on õed-hooldajad-arstid olnud aastakümneid. Aga mingid muud karjäärivalikud arstidena just ilmselt ei tule enam kõne alla, sest nii kaua on õpitud ja vast ei lähe enam spetsialiseeruma eriarstiks..
Oi kui pikk sai. Loodan, et kellelegi avas midagi natuke selle teema koha pealt.
Aitäh sulle nii põhjaliku kommentaari eest :)
Lisaksin selgituseks, miks ITK EMO sellise süsteemi on välja mõelnud ilmselt. Ise olen töötanud varasemalt nt LTKH EMOs (tervitused jätkuvalt suurepärastele kolleegidele)
Ravikindlustamata isikute erakorraline abi tasutakse sotsiaalministeeriumi eraldi eelarvest (minuteada on see alles plaanis liita kokku Haigekassa eelarvega). Tasumine toimub tagantjärele ja erakorralisuse näitajaks on DIAGNOOS, mis pannakse ju visiidi lõpus. Kõhuvalu puhul tõepoolest ei tea kunagi, kas lõpuks selgub haigus, mis on ministeeriumi arvates ERAKORRALINE. Kui tehakse ära kõik uuringud, ühtegi elu või tervist ohustava haigust ei selgu, peab inimene oma uuringud ise kinni maksma. Talle esitatakse arve ja vähemalt pooled jätavad selle julmalt maksmata. Haigla eelarvesse koguneb selliste tõttu korralik auk ja tundub, et ITK püüab ennast selle vastu kindlustada.
Muideks visiiditasu tagastatakse mõnikord küll, niiet ilmselt ka seda 115 eurot
Sulle aga kiiret paranemist!
Ära nüüd ehmata aga kui valu jätkub soovitan uurida kõhuaordi aneürismi kohta. Hiljuti mitu ootamatut lahkumist olnud…arstid ei leia midagi ja siis aort rebeneb. Kaasasündinud ja haruldane.
Mul olid megavalusad gaasid esimeseks raseduse tunnuseks…. polnud selles asjas varem kuulnudki :p Eks hea oleks rasedustest ära teha, mine tea…
ma käisin ultrahelis, ilmselt oleks see laps silma hakanud, kaks testi on negatiivsed olnud
Väga tihti kõhuvalu põhjustab mured naistepoolel (kas seal on ikka kõik ok?) ning ehk oleks pidanud EMO-st sind suunama hoopis günekoloogile (ei tea kas suurtes haiglates nii tehakse, aga minu haiglas vaadatakse naissoost kõhuvalutajad nii kirurgi/günekoloogi poolt läbi). Munasarjade tsüstid, müoom – väga levinud probleemid.
Minu kõhuvalude põhjustajateks on alati kas kõrvetises ning nüüd ka pärast sünnitust päevad (õnnelik mina kellel hakkasid päevad juba 1 kuu peale sünnitust).
Vältimatu abi on tõesti 5 eurot ja olgem ausad (nagu ka eelnevalt keegi kommenteeris) inimesed ei mõista, mis see on. Emosse tullakse näiteks: tahetakse lihtsalt rasedustesti teha (palun osta apteegist või poest), kass kriimustas (väike kriim, mis ei vaja isegi plaastrit), 1h tagasi tõusnud palavik (alla 37,4 ei loeta palavikuks), muidugi puugid jne.
Kokkuvõtteks kõhuvalu pole naljaasi, suvel ilmselt raske kuskile eriarstile aega saada, kes võiks teha uue ultraheli ja vereproovi.
Mul peaks korras olema jah, aga no never know!
Ma käisin ka meeletu kõhuvaluga ITK EMOs. Ootasin pikalt voodis,kanüül käes ennem kui arst vaatama tuli. Istus üle tunni oma laua taga,nägin teda ilusti. Lõpuks tuli vaatama,katsus kõhtu ja saatis ultrahelisse siis pidin tagasi ise kõndima,siis teise maija naistearstile ja me enam ei mäletagi kuhu ta mind veel saatis. Üksi pidin kõik need kohad läbi kõndima. Siis paluti pikali minna seal EMO poolel jälle. Lõpuks tuli aest ja palus mul koridoris oodata kuna neil oli voodit vaja. Nagu mida pekki… mul valud taevani ja keegi ei küsi kas jaksan istuda või kas tahan valuvaigistit. 0 suhtumine. Lõpuks arst kutsus enda juurde ja ütles,et kuna midagi ei leitud aga diagnoosi peab panema siis ta paneb äge põiepõletik. Ok… see selleks. Olin seal ennem 9 hommikul ja ära sain peale viit õhtul. Kirjutas mulle ab välja. Küsisin,et kas tõesti pean selle välja ostma ja võtma kui mul ju pole seda põiepõletikku. Sain vastuseks: “ärge ostke välja,pole vaja. Saate endale paki kommi osta ja jääb raha ülegi”. Saatsin kirja ka juhatusele ja sain vastuseks,et sain ise valesti aru millestki ja nemad süüd ei näe endal. Ulme, tõsiselt ka.
Teine kord läksin välja väänatud jalaga kuna ööga paistetas nii üles,et isegi sokki ei saanud jalga. Kartsin luumurdu kuna isegi hüpates põrus ja tõmbas pisara silma. See hetk haigekassa puudus mul ja öeldi,et pean arvestama umbes 300eurise arvega kui vaja kips ka panna. Haigekassa puudumisest sain teada alles EMOs. Küsisin kust ma võiks infot saada,et miks see katkenud on siis nähvati,et ega nad mingi infoliin pole. Lõpuks kui natuke väält tõstsin siis öeldi,et helistage haigekassasse ja küsige sealt infot. Mees läks autoga ära ja küsisin kas saan maksta hiljem arvega kuna mehel raha arvel aga hetkel pole läheduses. Öeldi,et kui kohe ei maksa siis abi ei saa. Nüüd ennem suren maha aga sinna oma jalga ei tõsta,kuigi mul on nüüdseks EU haigekassa kaart.
Mine LTKHsse järgmine kord. Seal superteenindus :)
teenindus??? ema, palun anna kannatust. ei mina ega mu tulevased kaaskolleegid õpi kõrgkoolides-ülikoolides aastaid selleks, et ennast täis harju keskmiseid kõhu- ja sõrmevalutajaid särava naeratusega päevad läbi teenindada ja siis veel loota, et äkki saab tripadvisoris või mõne pseudokuulsuse päevaraamatus hea arvustuse kirja.
üldiselt kui arst laua taga istub, siis ta ei mängi kaardimängu ega loe delfi uudiseid – seal on 10 paanikas puugihammustust ja kahenädalast köhijat veel, kes peavad oma muresid erakorraliseks. nii üllatav kui see ka poleks, siis vahel juhtub sinna isegi mõni tõeliselt eluohtlikus seisundis inimene, kes vajab kohest tähelepanu.
mulle tõesti meeldib aidata inimesi, kes seda abi vajavad, aga selline printsesside kamp, kellel on kindlustuseta veel õigust ülegi ja kraaksumist kui palju, ajab lihtsalt ahastama. erakorraline meditsiin päästab elusid ning kui jalutasid omal jalal välja, on sul läinud tõenäoliselt oluliselt paremini kui nendel, kellel oli sinna tegelikult ka asja.
See, et ma olen valuvaigisteid täistuubitud, et ise kohale tulla, ei tähenda, et mul halb poleks. Ma säästsin kiirabi aega, kes jõudis nii ehk mõne teise abivajajani.
Ja minu meelest, kama kaheksa kus sa teenindust õpid – viisakas ja naeratav peab igal alal olema. Jumala suva, kas su vanaema suri sekund tagasi, poiss jättis maha või ei, mina ei pea sellest teadma.
Arst peaks siiski ravima, mitte naeratades teenindama. Tegemist pole restoraniga, kus sa kuningas oled harjunud olema. Olen elus kahel korral käinud EMOs ja pole pidanud ootama seal, sest tegemist on olnud olukordadega, mis vajasid koheselt erakorralist sekkumist. Olgem ausad, kui sa kõnnid mitu päeva ringi kõhuvaluga, siis ei ole tegemist valuga, mis vajaks kohest sekkumist, sellise valuga sa lihtsalt ringi ei kõnniks. Makse ei maksa, aga soovid tasuta ravi? Ulme diiva ikka :D
kui uhd tehti, siis on ilmselt tsüstid ka välistatud? need võivad ka üks hetk hakata põrguvalu tegema. Teine variant on mingi närvipõletik, mis külge kiirgab, seal aitab aeg ja üks korralik ibuka kuur, ca 5 päeva 2x200mg, ise sain niimoodi valust lahti. Olin käinud enne günil, perearst andis lahkelt saatekirja kõhukoopa uhd-sse ja olin ka perearstil käinud.. Ise kahtlustasin endal neerukive, ja salamisi lootsingi, et see diagnoos uhd-s välja tuleks, saaks ometi valust lahti. Aga tutkit, sõin 5 päeva ibukat ja korras.
Ma krõhvin ka valukaid ja nospad, kahe päeva jagu veel on nospad, eks vaatab siis kas parem v ei :)
Minul oli sarnase asukohaga hoopis munasarjas tsüst, mis siis valu tegi…
Mul sama, väldin ITK-d. LTKH on parim EMO! kiidan sealseid arste ja õdesid.
Ma kunagi pubekana kukkusin väga hullusti ja läksin ITK emosse, öeldi, et luuga kõik korras (3 korda käisin isegi…sain sõimata ja.., perearst saatis ka emosse, kui mu luud nägi). Mõtlesin, et nojah, eks ma siis ela edasi, mis seal ikka. Rohkem sinna ei läinud, perearst laiutas käsi. Silmaga oli lausa näha, et luu muundunud, tuttavad tegid koguaeg “iuuu.” Mitu aastat tegi see luu valu, piinav ei olnud, aga noh lonkama võttis vahel ja siis läksin uuesti arsti juurde sellega nii 17 aastat hiljem :) ja siis läbisin suure operatsiooni.
Ja see oli otseselt selle kukkumise tagajärg, luu oli valesti kokku kasvanud ja seal oli veel üks suurem jama tänu sellele. Ma detaile ei taha täpsustada. Mult küsiti, et miks ma kohe ei läinud arsti juurde, kui kukkumine toimus.. oeh, ma parem ei viitsinud seletadagi mitu korda ma käisin seal ust kraapimas (ja perearsti juures ka).
Minul oli song. Valu niitis 24.02 diivani ette maha lõpuks. Olin kannatanud 2 päeva. Ja nii algas minu 8 kuune saaga Mustamäe emoga. Eranditult iga kuu 1-2 korda kiirabiga haiglasse, tilk uuringud ja hommikul koju. Nii kuni detsembrikuuni. Opile ei viidud. Lõpuks, kui ma detsembri keskel öösel peale koju saatmist eesuksest uuesti sisse läksin, sest sool tuli jälle välja, vihastas arst mu peale, õiendas ja saatis mu osakonda. Mul lasti terve päev oodata, õhtul oli opp 35 minutit ja hommikul koju. Seda oleks võinud teha kohe, aga mõnuga raisati 8 kuud kiirabi ja emo ressurssi, mina pidin töölt eemal olema jne. Unustati mu vereproov laborisse viia, mu joodivesi kästi ära juua kõrvalvoodis oleval mehel, käepael pandi võõra perenimega, kui juhtisin tähelepanu sellele, siis sõimu saatel vahetati käepael ja paberile löödi punane tempel, et dokument puudub, kuigi istusin ratastoolis ID kaart näpus. Õnneks rohkem sinna asja pole olnud.
Mul oli megavalu kôhus, see tuli lainetena, halvas kogu kôhuôône… kohutav. Emo eo leidnud middagi, sain valuvaigistavat tilka ja saadeti koju. Seal pandi mulle AEG KIRJA KUU AJA PÄRAST ultrahelisse. Nàdal- kaks veel kannatadin kodus valusid ning uh-s selgus siis, rt munasarja tsüst oli lôhkenud… vedelik oli veel kôhus… nu daa… mis seal ikka.
Mina sattusin kõhuvaluga EMOsse. Tuli välja, et munasarjatsüst oli lõhkenud ja sealt vabanenud vedelik tegi valu, ka maksa juurest valutas. Aga vaba vedelikku peaks mingil määral nägema UHga.
Mis valuvaigistit sulle tilgaga anti? Tihtipeale pannakse tilgaga üles hoopis füsioloogiline lahus.
NoSpad
Hmm ma jäin Nyyd mõtlema, et sattusin silma vigastustega ITK EMOsse kuu tagasi ja keegi ei küsinud minult ka seda 5.- Loodan et ma Nyyd kuskil võlgnike nimekirjas ei ole
Seda peaks saama kontrollida kuskilt, ainult ma ei tea kust :)
Mul oli sama! Juhtus aastal 2016 autoavarii ning kiirabi viis ITK erakorralisse. Sealt aga saadeti koju ja mingit visiiditasu ei küsitud. Ise mótlesin veel, et äkki kui kiirabiga tuuakse, et siis ei peagi maksma. Elasin rahulikult kaks aastat kuni tekkis vajadus 2018 ITK-s arsti juurde minna. Läksin nende kodulehele, kus saab elektrooniliselt aegu kinni panna arsti juurde, aga ei saanud aega kinni panna. Póhjuseks “vólgnevus”..ise mótlesin veel, et misasja, pole aastaid seal haiglas käinud. Siis seal samas lehel natuke ringi ekseldes avastasingi koha kus see 2016 aastast pärit vólgnevus üleval oli. Maksin ära selle 5eur ja siis sain ka uue aja panna alles :D aga selle kahe aasta jooksul mitte keegi ei andnud ei meilitsi, kirjatsi ega ka telefoni teel teada, et üldse on mingi vólgnevus..hea, et inkassot kaela ei saanud vói midagi :)
Minul kui esimesel korral kõhuvaluga EMOsse pöördusin (perearst suunas) tehti kõik uuringud k.a UH ja ei leitud midagi anti üks annus tablette ka head teed. Kuna aga valu järgi ei andnud kuidagi pöördusin uuesti EMOsse (pühapäeva õhtupoolikul) tehti uuesti analüüsid ja ka uriiniproov. Tuli välja, et põiepõletik.
Pm ütlevad, et kõhuvaluga ei tohijs valuvaigistit võtta. A la kui diagnoosida tahaks ja patsient ei oska valu allikat määrata, siis veits jama. Mul valutas kõht korralikult ikka kuu aega jutti. Käisin perearstil, ei midagi. Lõpuks suurte valudega EMOsse. Ja diagnoos – ärritunud soole sündroom. Wtf.
lihtsalt vahemärkus – sinu tehtud kuvatõmmisel on ju selgelt kirjas, et 5 eurot on visiiditasu juhul kui pärast ambulatoorset vastuvõttu jäetakse sind haiglasse ehk statsionaari. Aga tegelt ka, EMO ei ole restoran, et hinnata teenindust. Kui sul käib päevas 200 inimest, kellest 130 on tulnud ilma põhjuseta, ja ära tuleb teha ka puhkavate kollegide töö, siis säravaks naeratuseks jõudu ei jagu.
Teenindus on teenindus, vahet pole kas restos v hotelli v emo vastuvõtus!
Arst ei ole teenindaja!!! Püüa aru saada sellest. Arstid, tuletõrjujad, politseinikud EI TEENINDA sind. Kuidas nii raske aru saada on.
Ma ei räägigi arstist. Ma räägin sellest inimesest kes on EMO registratuuris.
Mis mõttes ei ole teenindaja? Arst pakub tervishoiuteenust ehk on konkreetselt teenusepakkuja. Üle on visanud suhtumine, et arst võib endale lubada ebaviisakat suhtlemist. Ma ei saa aru miks tal on suurem õigus seda teha kui ükskõik kellel teisel kelle teenust sa vajad. Ametnikke on kõik valmis sõimama, kuigi ta pakub samamoodi avalikku teenust ja on oma valdkonna spetsialist.
Olen sama meelt, viisakaks saab jääda ka ilma et nägu oleks non stop naerul ja sära silmades. Kui olen sunnitud haigena tööle tulema nii et pilt tahab tasu minna või lähedase matuseks saangi ainult paar vaba tundi ja pean tööle tagasi kargama siis tõesti, ei naeratagi, olengi kivi näoga, aga jään viisakaks. Ja ei näe selles mitte midagi halba, me kõik oleme inimesed, rohkem mõistmist!!
Mul vanaisa käis aasta aega mööda arste kõhuvaluga, ei leitud midagi, kõik uuringud ok. Siis tuvastati 4 staadiumi sooltevähk. Kaks aastat elas peale seda veel.
Ja siis öeldakse et sooltevähk kõige ravitavam vähivorm kuna võimalik kiirelt avastada ja kirurgiliselt täielikult eemaldada. Ainult sel juhul surmaga lõppev kui õigel ajal arsti juurde ei pöördu. Eksole.
Kaks päeva enne diagnoosi käis soolteuuringul ja öeldi et ideaalsed sooled.
Ebanormaalne!
Arvan, kui valu üle ei lähe voib maos asi olla. Gastriit võib ka väga tugevat kõhuvalu teha. Aga paraku siis on vaja mõõka minna neelama, et mao probleem tuvastada.
Ei saa mõõka neelata :) Mul pole seda kuskile panna.. Magu olematu :)
EMO ei ole teenindus- vaid raviasutus, erinevalt hotellist, pubist või spaast. Siin on oluline vahe. Ka kool ei ole teenindusasutus, nagu paljud vanemad arvavad, vaid haridusasutus. Aga tänapäeval on kombeks igale poole peale lennata stiilis – klient on kuningas. Muide, EMOS pole sa mitte klient vaid patsient. Tippi sa LTKs ju särava naeratuseja hea teeninduse eest ei jätnud?
Vastuvõtt on vastuvõtt, see on koha visiitkaart, mul savi, kas see on tuva kooli uksel, mingi tädi EMO registratuuris, või keegi hotellivastuvõtus..
See mingi suva tädi EMOs on triaažiõde (väljaõppe aeg vähemalt 3,5 aastat, pluss eelnev töökogemus) ja tema asi ei ole sind teenindada, vaid sinu seisundit hinnata. Käisin ka ise üsna hiljuti EMOs ja kõige kõvemini jõuravad seal need, kel häda kõige tühisem. Minu kõrval oli suurte põletushaavadega mees ja ei mingit halinat. Küll aga lärmas ja nurises kõva häälega meesterahvas, kel kaela markeeris jäme kuldkett, et tal kõrv valutab ja miks midagi ei tehta, ise lõi vahepeal kõigile naistele külge, kes mööda läksid. Ootasin paar tundi, aga minu häda ei olnud ka eluohtlik, erinevalt sellest põlenud mehest, kelle ümber käis pidev sebimine ja aitamine.
Ma räägin sulle vastuvõtus inimesest, mitte tiraažiõest, kelle juurde sa lähed järgmiseks. See inimene kes istub seal klaasi taga ja võtab sult selle 5 või 115€. Tema pole mingi tiraažiõde, tema ongi mingi registratuuri töötaja või jumal teab kuidas neid nimetatakse. Minu jaoks konkreetselt koha visiitkaart ja teenindaja.
Haha jaa, olen korra elus EMOsse pidanud minema ja ei ole ka head kogemused. Sõber kutsus mulle kiirabi järgi ja elukoha järgi (ma arvan,et selle järgi, mille järgi veel?) viidi mind ka ITKsse. Nii üleolev suhtumine. Mitte ükski neist ei uskunud mind, kui ütlesin neile, et mulle pandi joogi sisse midagi, mitte ma ei ole ise ennast üle joonud. Lõpuks öeldi, et jah jõid ju viina rummiga (???), kobi koju. Ja sain 5€ arve kätte. Kusjuures, keegi ei öelnud, et arve antakse ja et ma midagi maksma peaks. Pole ju nii sattunud kiirabiga haiglasse ennem, ei mina teadnud, et midagi maksma peab veel :D Kodus alles avastaisn,et oih mingi arve ka teiste paberite vahel.
Olen 22. 3 aastat vaevlesin kõhuvalude käes. Käisin mõõka neelamas, vereanalüüse andsin liitreid. Ei, kõik korras. Sunniti aga mao rohtusid sööma lisaks nospa-le. Viimase poole aastaga muutusid valud tihedamaks ja hullemaks. Kahel korral kutsusin kiirabi. Ühega ära ei viidud, järgmine kord viidi keskhaiglasse. Sain tilgutit ja öeldi et kõik korras. Kolmas kord 25.veebruar kutsusin jälle kiirabi ja viidi mustamäele. Piuh pauh kohe lisaks vereanalüüsile, uriini proov ja ultraheli. Ja siis avastatigi et sapipõis põletikus ning lisaks 4 suurt kivi. Kohe opile ja üle järgmine päev sain välja. Ehk siis nüüd ma ei lähe kunagiii keskhaiglasse vaid mustamäele sest seal tunti kohe huvi ja tegeleti ja ma olen nüüd 4 armi võrra rikkam aga valudest prii.
Sa oled väga avalikult oma igapäevasest veinijoomisest rääkinud, nii et maohaavandid on obv kõige tõenäolisem variant. Räägi arstile ka ausalt alkoholitarbimise teema ära ja saadki abi.
Mul pole maohaavandeid :) tarbin regulaarselt omepit, kuna armastan ka vürtsikat toitu, mis haavandeid tekitada võivad..
10 aastat tagasi läksin ITK EMOsse, kuna tekkisid kõne probleemid. Seal küsiti, et mida te tarbinud olete ja soovitati Paldiski mnt -le minna. Läksime siis Mustamäe EMO-sse, pandi kompuutrisse ja …. 2 nädala pärast oli peaajuoperatsioon…õnneks saadi õigel ajal jaole.
Mis kindlustust kasutad? Mul sügisest saab Haigekassa ravikindlustus läbi ja uurin variante.
Mul see, 300+€ aasta oli nats.
https://marimell.eu/vabatahtlik-ravikindlustus-olete-sellest-midagi-kuulnud/
Lihtsalt märgin tsüsti kohta, et see ei pruugi alati olla munasarja(de)s, vaid mul endal nt oli üldse kuskil emaka jms vahel. Tekitas valu alakõhus ja aeg-ajalt sellist pundumist ka.
Aga kuna puudub täpsem valu kirjeldus, siis ei oska esialgu ka võimaliku diagnoosiga aidata.