Tegus nädalavahetus Tartus
Meie metsik nädalavahetus Tartus on lõpuks läbi. Väga vähe mahtus sinna unetunde, see eest küllaga veini, mõnusat kokkamist ja supikeetmist, toredaid inimesi ja uusi põnevaid väljakutseid. Aga alustame algusest.
Reede hommikul pakkisin end kokku ja pärast Hedoni lasteaeda viimist jõudsin omadega bussijaama, kus ootas mind eriti mõnus Lux Expressi lounge. Uskumatu kui mugav võib üks buss olla. Me jõudsime kaks ja pool tundi hiljem Tartusse ja Sandra ütles, et ah, juba kohal? Selle bussiga võiks ju Moskvasse sõita! Tõesti. Ruumi oli nii palju, et mu jalad ei ulatunud isegi ees oleva istme alla nendele jalahoidjatele. Mõnus, et sain telefoni ja kaamera laadima panna, läpakas blogida ja.. ühesõnaga, kes sõitnud pole, soovitan soojalt. Tänud ka blogilugejatele, kes bussi rongi ees kiitsid!
Tartusse jõudes kirjutas mulle Katri-Helena, kes pakkus, et võib meid kuhu tahes transportida ja kuigi ilm oli mõnusalt päikseline ja oleksime võinud ka jalutada, siis viskas ta meid kahe minutiga kohvikusse PõhiLõuna, kus ka meie supiköök järgmisel päeval toimus. Päris äss oli kui “limu” juba ootas.
Kuigi me alguses mõtlesime, et teeme igasuguseid ettevalmistusi juba reedel supiköögi jaoks, siis selgus, et kuna olime arvestanud koguseid umbes 50 portsu jaoks, siis ei hakanud mässama. Jouni tegi viimaseid asju kohvikus ja kui oli aeg lahkuda, käisime Kaupmehes, ostsime õhtuks söögikraami. Tegime sinimerekarpe kookospiima ja rohke tšilliga. Loomulikult ei puudunud meil ka veini kõrvale juustud ja singid… Ma ei saa aru, mis meid sundis kella viieni hommikul veinitama ja lobisema. Ja kuigi plaan oli kell kaheksa ärgata, siis saime alles üheksast maast lahti ja siis läks natuke kiireks… samas supiköögi ettevalmistuste ja supikeetmisega saime me ideaalselt valmis.
-
- Sain gemossist suure teesõela, mille sees on ideaalne tai maitseaineid supi sees keeta
-
- Natuke tšillit :) tegelikult supi sisse läks umbes kaks sellist kogust
Kui ma 14:10 kella vaatasin ja meil ühtki supisööjat polnud, olin natuke mures, kas keegi ei tulegi.. ja järgmisel hetkel oli saal täis. See oli lahe! Kaks tundi serveerisime supp supi järel.
Vaatasin, et Tom Kha põhi juba paistab, aga rahvas ei lahku veel kuskile… hakkasin uut suppi keetma. Kuna kana enam polnud, tegime lihtsalt taipärase püreesupi.
RETSEPT – taipärane püreesupp
sibul
porgand
bataat
šampinjonid
kookospiim
tai maitseained – ingver, galangal, sidrunhein, kaffirlaimi lehed (kusjuures neid saab väga hea hinnaga nori.ee poest, kust ma igaks juhuks lisa käisin ostmas)
ohtralt tšillit.
Pruunistasin sibula ja seened õliga poti põhjas, lisasin porgandi ja bataadi, maitseained ja vett. Panin keema kuniks porgand-bataat olid pehmed. Enne püreestamist eemaldasin maitseained, lisasin TomKha pasta (ei saa siin Eestis sellest kuivanud kraamist seda identset maitset kätte) ja kookospiima. Serveerisin tšillikastme ja seemnetega. Natuke rohelist ka :)
Õhtu lõpuks oli alles natuke seenepüreesuppi ja sedasama taipärast. Segasime need kokku, lisasime soola ja köögi toorjuustu ja sellest sai megahea uus supp, mis täna maha müüdi! :)
Eile olime terve päeva stuudios pildistamas. Esiteks on see Peopärlite koht nii meielik ehk suht samamoodi mitmeosaline, kus on stuudio osa ja siis selline “peopidamise” osa ja.. räigelt aksessuaare ja taustu ja kostüümilaenutus on teisel korrusel, laena mida tahad endale selga! Meile väga meeldis ja kindel on see, et me tuleme kindlasti tagasi!
Õhtul kui me megaväsinuna tagasi Ihastesse jõudsime… ma tundsin, kuidas mu vaim on valmis veini jooma ja hommikuni plaane pidama, siis keha lihtsalt ei tule järgi. Lihtsalt nii väss oli peal. Valasin “kodus” endale klaasi veini ja lugesin Eveliisi postitust meie supiköögi kohta ja… kui ma poleks nii väsinud olnud ja oleks joonud kaks klaasi veini rohkem, oleksin ma ilmselt nutta lahistanud. Ta kirjutas kuidagi nii tabavalt sellest. Ja ma tunnistasin Facebookis seda jagades, et see ongi see, miks ma teen parem asju, millega ma tulen nulli ja ei teeni megasummasid, aga hing on rahul :)
Üks asi, mida pärast supikööki tagasisidena sain ja olen alati ka Tallinnas saanud, et ma olin köögis ja mind nägi vähe. Teate, ma pean midagi üles tunnistama… mulle meeldibki nii. Et Meelis tervitab ja suhtleb teiega ja mina lehvitan köögist ja teen seda, mida ma hästi oskan. Ma oskan kirjutada ja kommentaaridele vastata, aga kui keegi läheneb mulle, “tsau, ma loen su blogi!” siis ma tundun ilmselt maailma kõige bitchimana, sest ma ei oska midagi öelda, vastata, küsida. Mulle väga meeldib inimestega suhelda, aga selleks, et suhtlemiseni jõuda, see osa mulle ei meeldi. Ma ei oska. Sorry, sõbrad! Tulge sööge suppi ja Meelis lahutab te meelt :) Ma proovin end parandada selles osas, aga… Ma eelistan köögis olla ja nö kaadri taga, rohkem kui seal ees.
Täna hommikul sõime ilmselt viimast korda Jouni juures suuretoa laua taga võileiba, jõime ilmselt üle terrassi vaadates viimast korda kohvi ja ma käisin isegi üleval korrusel (polnud seal vist kunagi aastate jooksul käinud), katsusin seda nagisevat käsipuud ja lõin paar korda trummikomplektile… ja tulime ära ja kuidagi kurb oli. Aga nagu ikka, iga lõpp on millegi uue algus. Nii ongi Jouni otsustanud maja maha müüa ja kohvikule lähemale kolida… Majaga saab tutvuda siin!
Ja ma tõmban selle pika posti otsad kokku, aga kindel on see, et tagasi me veel tuleme. Nii suppi tegema kui pildistama!
Kas käisid Tartus meie supiköögis? Mis meeldis? Mis oleks võinud parem olla? Kuhu me järgmiseks oma supiköögi peaks viima?
35 Kommentaari
Kuidas saada poest teravat tšillit? Mis värk on, et vahel on need kaunad teravad ja vahel täiesti tuimad, maitsetud? Kas on kindlad poed, kus saab teravat kauna? Jumalast tihti peab pettuma, sest tšillikaun on nagu mingi paprika. Ehk sa spetsialistina oskad juhendada, kuhu peaks sammud seadma, et korralikku tšillikauna saada :D
Eestis ongi väga raske saada head, kunagi ei tea. Ma kasutangi selleks seda tšilli kastet ja purustatud tšillist, mida Taist olen toonud, saab ka nori.ee poest. Aga väike nipp: mida väiksem kaun, seda teravam; punane ongi magusam, kollane on teravam ja roheline põletav. Inimesed lihtsalt harjunud punase tšilliga, aga tegelikult on roheline kõige kangem/teravam. Ja mõnikord on poes neid päris pisikesi ka… Need punased on ka teravad, ma panin ükskord 2tk supi sisse ja ohsajutt, kui kange sai :)
Ma natuke korrigeerin.
Ei olene ei värvist ega kujust, vaid on 3 erinevat liik – jalapeno, serrano ja habanero ning habanero on neist kõige tulisem. Ma olen tśillisõltlane ja kasvatan neid ise, sest kuskil ei saa. Sellelgi aastal läksid mulda sellised isendid nagu Primo 7POT, Fatalii jigsaw, Naga Morich, Carolina Reaper ning hunnik habanerosid.
Mul kasvavad tśillid aastaringselt aknalaual.
Supid olid väga head, kuigi seda pelmeenikeetmise leent ma supiks ei nimetaks (aga jällegi – pelmeenid olid megahead!). Ten points! Sorts, et lauda kinni hoidsime, aga jumala mõnus oli seal olla :). Aitäh!
Ma juba tean, et nats läks see leemeke lappama. Järgmisel korral paremini :)
Ja ikkagi need krevetid, onju, järgmisel korral. Ma võin peale maksta nende eest :D
Saab ikka jah :)
Omg kui isuäratavad need supid välja näevad.
Äkki saad seda pelmeenisupi retsepti ka jagada?
Tule söö :)
Ma ootan ikka, et ühel heal ja helgel päeval teeksite lihtsa inimese toite ka!
Me natuke kurvastasime, et algselt välja reklaamitud magustoitu, leivasuppi menüüs ei olnud..aga kõik muu oli väga maitsev.
Leivasupp oli täitsa olemas, näe, isegi pilt on.. Aga ma ei serveeri asju, mis mulle endale ei meeldi :) Ja see läks keedes mõruks… Ei tea isegi miks.
Ohh Teil oli päris äge nädalavahetus. Mõtlesin ka algul tulla aga läksin hoopis Pärnusse spaatama, aga see oli ka omamoodi mõnus. Seda saab lugeda siit: http://sekundiga.blogspot.com.ee/2017/04/minipuhkus-parnus-tervis-spas.html
Võiksite Viljandis ka seda supiköögi asja teha, väga khuul! :) :) :)
Seda oli nüüd küll lausa valus lugeda. Kaldkiri, valge taust veel omakorda taustal. Palun vaata oma blogikujundus üle :)
mis sa nii halvasti noorele inimesele ütled, ei olnud seal ju midagi halvasti. loetav oli ja igaüks tehku omamoodi.
Ta teab, kes ma olen ja ta teab, et ma olen aus ja ta ei solvu selle peale. Ma tean :)
Tead, ma viimasel ajal nii naudin Sinu ja Meelise postitusi. Ma ei tea kas Te olete kombona nagu hea vein mis ajaga paremaks muutub või olen ma ise siin blogimaailmas lihtsalt nagu hakanud “terasid sõkaldest” eraldama.
Aga teemasse, toidud tunduvad piltidelt nii head. Kui te ükskord Pärnus sama üritust teete, siis olen mina kõpsti kohal. Ma ei ole eluski taipäraseid suppe söönud aga teades kuidas ma armastan vürtsikaid toite, tundub see väga minu cup-of-tea..
Aitäh Sulle järjekordse põhjaliku ja kvaliteetse postituse eest. Nii mõnigi blogija võiks sinust eekuju võta ja kirjutada nii puhtalt, pikalt, illustreeritult ning nii ,et seda on isegi minusugusele võhikule täielik nauding lugeda!:)
Olge tublid!
Äriidee, viimati Amsterdams käisime , külastasime supibaari, lhtne koht, sööd püsti või paar lauda või ostad kaasa. Väga popp koht oli..mitu sorti suppi.
Mul on veidi veider küsimus, mis eesmärgil Meelisel Tinderis konto on? Mul on kombeks hommikui hambaid pestes seal istuda ning keda ma pühapäeva hommikul seal nägin – Meelist!
Mul on ka. Lamp :D
Ma olen Meelisega isegi Tinderis suhelnud.Ta on nii laheda jutuga ja ta kutsus mind pildistamisele :) Ei näe midagi halba selles.
Supibaari nišš on ju täitsa täitmata Tallinnas, pange permanentselt üks püsti. ;)
Kahju jah et leivasupp välja ei tulnud. Oleks tahtnud magustoitu ja. Lohutas imehea kakao magusa ampsuna ja tuuletasku.
Kui kūsida võib siis mis roheline õli see supil oli. Oliiviõli? Väga hea oli. Mulle tavaliselt pole poest head õli sattunud. Kust seda saab?
Isetehtud maitseõli :)
Seda õli ma ostaks:)
No nagu päriselt? Olete abielus ja mõlemal tinderis konto? Ma lihtsalt ei suuda seda teie abielu konseptsiooni mõista. Keda te otsite siis kogu aeg kui üksteisega nii õnnelikud olete? Mida, keda? Milleks?
Ma ei otsi kedagi. See konto lihtsalt on, nagu FB konto või mingi suvaline aliexpressi konto või digilehe konto või mis iganes lambiäpp mul veel telefonis on.
Kontseptsiooni.
Lihtsalt valus hakkab.
Just tulin Eveliisi postitust lugemast ja hakkasin mõtlema… Kas sina ei tahaks oma kokandusega seonduvat raamatut välja anda? Minu meelest nö suurtest blogijatest vaid sul on selleks ainest. Mina küll ostaksin sest tühja kõhuga sinu toidu pilte on lausa piin vaadata ja nii tihti kahju, et ma kaugel elan ja supikööke külastada ei saa!
Igal juhul südamega tehtud asjad säravad, tubli!
Te olete tõesti väga armsad, mulle meeldib see siirus ja ühtehoidmine.
Ma arvan, et võiksite tehagi Marimelli Supituuri. Näiteks Rapla ja Viljandi ootaks teid kindlasti suurima heameelega!
Umami otsib Tln-sse töötajat;)
Ma ei otsi tööd. Ma just otsustasin, et kõik mis teen, teen endale.
Kas ma olen ainuke, kes sildi pealt ei loe välja marimell vaid MAPIMELL?! :D
Ma kirjutangi r-i nii…