Kõik sai alguse sellest blogist: 1. nädal: kui palju kulub toidule tegelikult (+ retseptid), millele järgnes see: 2. nädal: laske end külla kutsuda. Kolmas nädal on teie ees.

Kusjuures, usute või mitte, ma ei käinud ka sel nädalal toidupoes süüa ostmas. Meelis tõi ükspäev ainult sepiku ja piima. Muu kraam oli olemas või siis ei söönud ma kodus.

Esmaspäev – lihapasta

Sügavkülmas oli mul kuubikuteks tükeldatud liha, mis jäi jõululaualt üle ja mida ma kohe süüa ei jõudnud, aga ära visata ei raatsinud. Nüüd sai sellest mõnusa lihapasta, sest liha oli raudselt üle kilo, pastat peotäis :)

NIPP: suvel hakin kõik grillvorstid ja –lihad sügavkülma – talvel saab ideaalse seljanka!

Teisipäev – naistekas ja niksid-näksid

Kolmapäeva õhtu veetsin sõbrannadega Baieri keldris, kus maiustasime erinevate roogade ja veinidega. Täpsemalt võib lugeda siit!

Kolmapäev – magushapu kana

Kookisin sügavkülmast välja juba tükeldatud kanafilee, Sandra tõi paki seeni, tšillit ja ingverit oli mul endal (as usual), riisi hautasin ahjus… Järjekordne taipärane mitte kõige tšillisem roog oli valmis.

Neljapäev – kebabieine by Räägu pesa

Meelis tuli töölt ja tõi Räägust kebabieinet – see on mu lemmik ja see on nii suur, et ma saan sellest vähemalt kolm korda söönuks.

Reede – ma ei söönudki. Ausalt ka. Ma sõin hommikul ühe võileiva ja siis kadus päev sedasi käest, et ma jõudsin vaevu Malluka sünnale, kus ma haarasin paar kreekerit ja tüki juustu. Mõni klaas veini ja koju tagasi. Hommikul ootas ees Viljandi.

Foto: http://daysworthliving.com/

Laupäev – imeline ja kohutav itaalia söök

Alustasime sõitu Viljandisse läbi Pärnu, kus põikasime läbi Steffanist. Kui te tahate teada, mis mu lemmikpitsa on, siis Emigrante it is. Alati. Juba aastaid. Olen maitsnud kõikvõimalikke pitsasid seal, aga ise tellin alati Emigrantet, kus ma ananassi vahetan seente vastu ja lisan jalapeno.

Kuigi me ööbisime Peetrimõisas, otsustasime me seal mitte õhtust süüa (viga üks!). Tee viis meid ikkagi sinna, kuhu Facebooki sõbrad keelasid minna – Cassata vms (viga kaks!) – itaalia köök, üks mu lemmikuid… Ma ei lähe sinna enam mitte kunagi oma elus, see on kindel. Hinnad on soodsad, aga iga käiguga tundsin ma end nagu Manu ja Pete „My kitchen rule’sis“ ja mõtlesin, okei, kaks käiku on jäänud, läheb paremaks.. Hea küll, magustoit päästab ehk päeva…

VASAKUL ÜLEVAL: küüslaugu pasta – mis oli tõesti hea ja vürtsikas ja küüslaugune. PAREMAL ÜLEVAL – Eesti kohtub Itaaliaga – frititud odraklimbid pestoga – päris põnev maitsmine. ALL VASAKUL: riisipall, mille sees pidi olema mahlane bolognese – mida polnud seda polnud – mingi suht kuiv riisipall. VASAKUL PAREMAL: mee (ja ma ei tea mis kastmes) lõhe – sõin selle saiaga ära, muu jäi suhteliselt puutumatuks. Eriti see “kalamari”.

Täiesti tavaline kodutoit. Nagu oleks kuskile Itaalia vanaema juurde sattunud. Mitte midagi erilist. Aga ju ma ootasingi liiga palju. Kahjuks oli Fellin kinni.

Pühapäev – käisin toidupoes (arve 18,32€)

Tundsin, et tahan midagi värsket. Ostsin mandariine ja pomelot ja igast salativärki ja keerasin ühe mõnusa mahlase salati kusskussiga kokku. Mõnus värske amps!

Lisaks ostsin poest järgmiseks lõunaks sushit ja sinki, sest tundsin sellest tõsiselt puudust nädal aega, kui ma ainult juustu võileibu vitsutasin :)

Noh, mõned päevad on seda veebruari veel jäänud. Jätkan siis kuni kuu lõpuni!