Elutuba oli meie eelarves kõige kallim, aga ometi oli see koht, kus ma ütlesin Meelisele, et väldime koostöid. Tegelikult kui nii võtta, siis jah, meil oli asju koostöödes kogu elamise juures, aga suhteliselt vähe, sest ma tahtsin, et see kodu oleks meie moodi, mitte mingi kataloog, kus on lihtsalt hunnik ilusaid asju, mis omavahel ei sobi või on võetud saamise pärast.

Näiteks diivan, ma olen enam kui kindel, et ma oleksin saanud selle koostöös, ma isegi korraks mõtlesin, et uurin seda varianti, aga enne läksin poodidesse uudistama, et mida üldse pakutakse ja kellele see koostöö soov edastada. Sain juba esimeses poes aru, et diivan, mis meile päriselt meeldiks, maksaks mingi kaks-kaks pool tuhat ja ma tean, et mitte keegi ei vahetaks seda lihtsalt blogipostituse ja paari story vastu ja ma tundsin, et ma ei taha müüa oma hinge ja blogi maha selleks, et saada diivan. Otsustasin pärast esimest poodi, et maksku siis 2500, aga see peab tulema meie eelarvest, mitte koostöös.

Olgem ausad, meil ei olnud mingit visiooni, milline see olema peab. Meil oli ees ainult mõõt, millest ta suurem olla ei saanud, sest me tõstsime elutoa nö ringi ja seal kus vanasti oli diivan panime meie teleka ja teleka seina panime meie diivani, seega olime me kinni ainult mõõdus, muu pidi tulema tunde pealt. Kuna me teadsime, et kõik võtab nagunii sajand aega, siis ei tõmmelnud me lolliks, et võtta esimene ettejuhtuv. Võtsime aega, käisime mööda poode ja vaatasime, istusime, katsusime, mõtlesime.

Ja siis, nagu välk selgest taevast jäi meile ette see roheline diivan Aatriumis ja me olime mõlemad müüdud. Ja see maksis ainult 735€!! Ja selle juurde käis hästi suur tumba, mida sa saad ise liigutada, kas paremale või vasakule või hoopis keskele kui tahad. See maksis 149€ ja ilma rohkem mõtlemata, sammusin ma kassasse, et tahame neid. Olin nii õnnelik, et olin pool eelarvest juba säästnud. Teenindaja küsis: kas teen allahindlust ka, ma ise olen mitmeid kordi marimelli koodi kasutanud.

Mu jaoks on täiesti arusaamatu, kuidas inimesed sellest lausest aru ei saa. Teenindaja küsis, kas ta teeb mulle allahindlust nende poes. Et on ise korduvalt marimelli koodi mujal kohtades kasutanud kus see kehtib! Meil ei ole mingit koostööd Aatriumiga, meil ei ole seal sooduskoodi! Ma isegi ei saa aru, kuidas sellest lausest seda välja lugeda saab!

No kirsiks tordil, aga ma isegi ei mõelnud mingi allahindluse peale, sest hind oli hea ja toode meeldis. Üllatavalt kiirelt käis kõik. Vähem kui kuu ja diivan oli meil kohal. Muuseas, diivanilaud on meil sama mis vanas üürikorteris, saime selle marketplace’ist.

Telekaaluse kapiga olime me juba vanas kodus nii harjunud, et kallaxi riiulist oleks patt loobuda, vahetasime välja vaid kastisüsteemi sahtlite ja uste vastu ja nii mahuvad sinna nii vajalikud dokumendid, juhtmed kui ka alla riiulitesse Hedelini mänguasjad.

Kardinad sai tellitud siis kui tuba oli tühi, näitasime Deveri sisekujundajale pilti diivanist ja tema siis soovitas värve, mis võiksid külgkardinaks sobida. Lõpuks oligi nii, et mina valisin elutoa kardinad ja Meelis magamistoa ja me teineteisele isegi ei öelnud, mis me valisime. Lasime end üllatada. Lõpptulemus on enam kui superilus!

PS! Koodiga marimell saate Deverist 15% allahindlust, lihtsalt mainige sooduskoodi tellimust tehes. Deverist ja meie pikaaegsest teineteisearmastusest kirjutasin ma lähemalt siin!

Kompromissid..

Kuigi meil oli siin täispuidust laud ja toolid olemas, mis eelmised omanikud meile jätsid ja me algne plaan oli vahetada ära toolidel katted sama kanga vastu mis meie diivan, siis veidi inspekteerides saime aru, et need toolid ei kannata mingit kriitikat. Uurisin küll “parandamisvõimalusi”, aga kuna midagi mõistlikku ma ei leidnud, siis vaatasin korra meie eelarve tabelit ja seal oli raha piisavalt veel alles, et võtta ette ka laudade-toolide ostmine.

Proovisin oma mõtet ikka Meelisele maha müüa, et mingit jura pole ka mõtet osta, kui siis osta korralik ja püsiv asi, mitte mingi suvaline kärakas, et kahe aasta pärast nagiseb ja vaheta jälle välja. Et kui ei ole praegu eelarvet, siis ostame hiljem, aga ostame korralikud.

Käisime jälle mööda poode, sest laud ja neli tooli toimisid veel okeilt ja kiiret ei olnud. Mulle meeldis nii mõnigi laud Unolikis, aga Meelisele meeldisid mingid muud. Hind oli krõbe. Ca 2000€ kogu komplekt. Meelis ütles, et meil pole seda eelarvet, kas see on ikka mõistlik ja mina raiusin vastu, et jaa, on, me võime ära kolides siit selle kaasa võtta oma uude koju. Kui me selle korteri peaks maha müüma, siis uutel pole vaja ja kui peaksime üürile jätma, siis võime osta mingi suvalise liimiplaadilaua siia kui sel hetkel vaja on.

Me käisime vist kolm korda seal Unolikis neid laudu-toole proovimas ja lõpuks otsustasime, et okei, teeme kuskil omavahel need järeleandmised ja otsustasime võtta pikendatava laua (mis muidu on 160cm, aga saab pikendada kuni 250cm) ja kuus tooli. Meie esimene küsimus oligi, et kas oma kangaga toole saab, sest kangas oli meil ju olemas. Tarneaeg kuus nädalat. Aga noh, ma olin selleks hetkeks juba harjunud, et kõike peab ootama.

Jep, ma usun ikkagi sellesse, et kõik mida tahad, tuleb sinuni ise

Ainus mis puudu oli, oli raamaturiiul. Alguses tahtsin ma lasta teha erimõõdulise riiuli diivani kohale, sarnase nagu meil vanas kohas oli, aga samas kripeldas meil üks riiul, mida nägime Ülemiste keskuses Alandeko vaateaknal ja no me ei saanud lahti sellest riiulist oma peas. Käisime samamoodi mingi kolm-neli korda seal seda vaatamas ja siis.. kirjutas meile Alandeko, et äkki soovime nendega koostööd teha kuna oleme just kodu sisustamas. Jällegi, see koht kus ma olin valmis selle 600€ (andestust, 535€) meie eelarvest välja käima, aga õnnestus säästa, sest see oli just see, mida me tahtsime. Lihtsalt kinnisidee, millest ma lahti ei saanud..

PS! Alandeko veebikataloogist tellides saate marimelli koodiga 20% soodukat kuni augusti lõpuni.

Ja lõpetuseks köögist

Nagu te teate, siis köök on minu kodu süda. Minu koht. Aga see köök siin.. Jah, see köök pole kaugeltki ideaalne. See ei sobi absoluutselt minuga. See ei ole “minulik” ja mugav, aga ta on elatav. Ja ma täna ei tunne, et ma tahaks mingi 3000€ panna veel köögi peale, mis tegelikult on jumala korralik ja kasutatav, lihtsalt sellepärast, et mulle ei meeldi. Ta üldmulje on okei, ta mahutavus on okei (polegi vaja nii palju asju!), ta töötab ja toimib. Las ta olla. Meelisel, mulle tundub, on minust kuidagi kahju ja ta kogu aeg toob selle köögi vahetuse teemasse, et no ise kokku pannes Ikeast raudselt saaks soodsamalt jne.

Kuigi.. Vaadates seda ülesehitust, siis võiks pliit olla paremas nurgas ja külmik vasakus ja kapid laeni ja siis saaks ära kaotada ka selle ventikatoru jne. See on tulevikuplaan kui me peaks siia kauemaks kui kolm aastat jääma.

Samas kui ma seda kööki vaatan, siis siin tundub ju ruumi nagu olevat ja ma ei saa aru, kuidas siin enne elanud neljaliikmeline pere oma asjad sinna ära mahutas. Kusjuures, nende laps käis ükspäev siin meie majas mängimas oma sõbrannadega ja käis meil ka uudistamas ja ma küsisin, et kus neil mis olid.. Suures plaanis sama mis mul, aga näiteks neil oli ühes kapis, kus mul on nõud – magusasahtel ehk siis see “lastesahtel”, mida soovitatakse teha lastele ja ma tahaks enda lastele ka megalt teha, aga no kuhu ma siis nõud panen. Võimalik jah, et ma pean veidi siin elama ja asju ümber kombineerima, aga mul on üks see klaasiga kapp ainult erinevaid pokaale täis juba..

Seetõttu tekkis meile sahver. Riidekapist tegime konkreetselt.. ma ei saa öelda kolakapi, aga.. seal on Hedelini piimad, püreed, igasugused snäkid, kommid, šokolaadid, kuivatatud puuviljad. Potid-pannid, koogivormid, blendeid ja köögikombainid, mida igapäevaselt ei kasuta. Tööriistakast, vaasid.. no saate aru, kraam, mida igas majapidamises on ja mõnikord vaja läheb, aga mitte igapäevaselt.

Ma ei teagi, mida siin lõpus küsida, äkki – soovitage, kuidas teie selles köögis oma asjad mahutaksite. Kuhu paneksite klaasid, taldrikud, kausid, kruusid, kuivained, maitseained ja igapäevases kasutuses olevad potid-pannid-sõelad, muud mul seal hetkel polegi.