VOL2: kui kaua on kingituseks saadud toode reklaam?

Kuigi minu eilsest frustratsiooni täis postitusest suunamudijatele koostatud juhendi kohta võis jääda mulje justkui ma ei tahaks seadusele alluda, siis nii see üldse pole. Mul ei ole probleemi märgistada reklaami, aga siin tekib mu meelest sada auku.

Mul on küsimus, miks sinna kaasati üldse praktikuid, kui mitte ühte nende nõuannet kuulda ei võetud ja tehti ikka nii nagu reklaamigurud õigeks pidasid? Veel enam paneb mind imestama, et turundajad endale ise auku kaevasid. Aga ehk on tegemist tõesti sellega, et “uus turundus” astub “vanale turundusele” liiga kandadele ja on “vaja koht kätte näidata”. Kes teab. Aga seni kuni mina elus olen, blogida saan ja seeläbi ka teistele influenceritele kasulik olla, seni kavatsen mina igas augus näha võimalust ja jagan seda hea meelega ka teistega. Eesti on oma turundusega nagunii muust maailmast aastate jagu maas..

Kui kaua on kingiks saadud kampsun reklaam?

Ilmselt päris paljude suunamudijate probleem – firma x saadab kingituseks kleidi, pesu, kampsuni, lapsele kombe, jope, body, kleidi – kui kaua see on pildil reklaam? Okei, saad toote, paned lapsele selga, teed pilti, jagad seda ja see on see, mille vastu kingisaaja sulle selle saatis, eks? Et teed nats promo ta tootele. Okei, tagid ta ära, lisad juurde #reklaam. Korras justkui.


Aga nüüd, kolm nädalat hiljem postitad lapsest uuesti pildi selle kleidi/kingade/kombega ja sa tead, et esimene küsimus mis pildi alla tekib on “kelle oma, kust pärit, mis firma” – sul on 107x lihtsam see firma ära tagida kui hakata kümnele inimesele postkastides ja kommentaarides vastama. Aga tegemist ei ole enam ju reklaamiga, vaid osaga sinu elust?

Näiteks ma sain enne Kreeka reisi Change Lingerie pesupoest kingituseks kaks trikood (#reklaam). Suvi on ammu möödas, aga kui ma ükspäev storys ühte pilti kasutasin, kus mul oli Change’i trikoo seljas, tuli kohe kiri – oo, kust see äge trikoo pärit on. Lihtsam oli teha uus story, Change ära tagida ja keegi ei kirjutanud rohkem, et kuule, kust trikoo said. Oli see siis nüüd reklaam? Mu eesmärk polnud kuidagi nende trikoomüüke sügisel suurendada. Samas juhend ütleb, et reklaami eesmärgil näitamiseks peetakse ka seda kui toode on silmatorkavalt kaadris. Mis ma siis teen? Udutan trikoo seljas ära? :D

Samas ütleb juhend, et see pole ilmtingimata reklaam, kui ma kannan kindla kaubamärgi rõivaid, jalanõusid vms, mille müügi edendamisega ma pole seotud, aga samas peaks ma olema need jälle ise ostnud? Tuleks justkui lähtuda sellest, kas toote kohta käiv postitus teenib kaupleja huve või ei. Ehk siis totaalne ämber – minu meelest ei teeni vana trikoopilt kaupleja huve. Aga kes ütleb või kes teeb kindlaks, et ikkagi teenib? TTJA? Turundajate Liit? Konkurent? Mõni suunamudija, kes ei saanud koostööd sama brändiga? Hakkame kohtus vaidlema?


Ehk siis – millest ma lähtun? Enda sisetundest nagu siiani? Aga.. kui see on kellegi silmis vale?

Kas lugejat peetakse silmaklappidega idioodiks?

Juhend ütleb, et on oluline eristada reklaam muust sisust, et oleks aru saada, kas loodud sisu on autori enda tahtest ja soovist sündinud või on see tehtud lähtuvalt reklaami tellija soovist. AUK!

Esiteks, kui te loete mõnda mu postitust, siis ma päriselt tahaks teada, kui mitu korda te aastas EI SAA aru, et tegemist on reklaamiga, kingituseks saadud tootega, ise ostetud reisi või tasuta spa-paketiga.

Ma üritan küll end alati vastavalt väljendada – spa kutsus külla – ilmselgelt nemad maksid, eks? Leidsin lennupiletite sooduspakkumise – ilmselgelt ise maksin. Firma saatis kingituseks – ilmselgelt ma ei maksnud. Käisin poes ja ostsin – ilmselgelt maksin mina ise. Ja kui postitus on sisuturunduslik ja hariv (mida meie sisuturundusmaastikul näeb üha harvem, sest inimeste jaoks võrdub igasugune sisu ajalehes juba reklaamina), siis on ju selge, et kui ma olen seitse erinevat linki mõnda e-poodi pannud, siis selle eest on makstud. See on ka alati märgistatud teematrellidega #koostöö meie blogis. Kui seal viidet ei ole, pole tegemist ka makstud sisuga, sest linke lisan ma igal juhul, et mitte hakata jälle postkastis ja kommentaarides kõigile linke saatma, lihtsam on nad kohe ära lisada.


See on täpselt see koht, kus “reklaamigurul” kes seal “komisjonis” oli puudub igasugune kogemus blogijana ja Meelist ei võtnud keegi siinjuures kuulda. Ma ei tea, mida arvati, et ta on mingi wannabe blogger, kes midagi ei tea? Wannabe või mitte, aga Eesti ühe loetuima blogi autor siiski, kes on teinud koostööd pea iga agentuuriga Eestis, rääkimata suurematest ja väiksematest firmadest ja isegi eraisikutest, kes abi paluvad.

Mulle meeldis turundajate grupis ühe inimese arvamus, kes ütles, et suunamudija ei saa edale lubada pelgalt reklaamitegemist, sest tema eesmärk ongi olla võimalikult ehe ja aus ja jagada oma päris arvamust, jagada temaga seotud asju ja promoda neid tooteid, millesse ta ise usub. Ma olen 100% nõus. Meie blogist ei leia ühtegi sellist reklaampostitust, mis mind ennast ei huvitaks või millega mul seos puudub.

Näiteks, mulle kirjutas blogilugeja, et ma kirjutaksin seksist ja rasedusest, vaagnapõhjalihaste treeningust – mul tõesti puudub kogemus, aga samas on see piisavalt põnev, et sellel teemal kirjutada. Saatsin oma mõtted edasi kirg.ee tiimile, kellega mõni aeg tagasi koostööd tegime. Neile idee meeldis, nad lubasid mulle paki saata erinevate toodetega, et saaksin neid proovida ja kirjutada teemast üleüldisemalt ja panna rõhu just sünnitavatele naistele. Ehk siis.. te loete kunagi tulevikus seda postitust ja saate ju aru, et see on koostöö?


Kuidas märgistada?

Siit jõuame me järgmise punktini. Juhend ütleb, et reklaampostitus tuleb selle alguses märgistada ja asjakohane oleks kasutada teemaviidet #reklaam. Samas see juhend ei käsi, poo ja lase, seega on mu vaba valik, kuidas ma seda teen. Mina olen siiani kasutanud tasuliste reklaampostituste jaoks #koostöö.

Seadus (reklaamiseadus, mitte mingi suvaline juhend) ütleb, et (1) Reklaam peab tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga. Seda ta on ka siis kui jätkame minu siiani kehtinud märgistamisega, mis ongi meie blogi eripära – meil on #koostöö; Mallul on * pealkirjas; kellelgi kolmandal rahvusvaheline #AD jne. See on iga suunamudija enda asi kuidas ta oma asja ajab kui ta sealjuures seadust järgib, ei?

Ma võin vabalt hakata iga #koostöö asemel kasutama ka selle loo päisepilti, siis on kohe selge – reklaampostitus.

Mitte, et ma kõigele alluks, mida päev edasi, seda rohkem ma tunnen, et see kõigile meelejärele olemine hakkab ära tüütama ja on aeg olla vana hea marimell, kes julgeb öelda ja kirjutada nii nagu asjad on.. Siis öelge, kuidas te sooviks, et marimelli blogis oleks reklaam märgistatud?

Kuidas märgistada reklaami?

View Results

Loading ... Loading ...



13 Comments

  1. Minul isiklikult ei ole vahet, kas on märge reklaam või mitte, nagunii eeldan, et kui nn suurtes blogides (sh teie oma :)) mõnest totoest kirjutatakse, on tegu reklaamiga. See erinevus ilmselt tuleb sisse väiksemate tegijatega, kellel 90% postitustest on siiski isiklikust elust, oma arvamusest, reisidest jne.
    Küll aga tahaksin tagasi peegeldada neid kampaaniaid, mille puhul kõik reklaamivad sama asja. Kuna paaril korral olen aastate jooksul ostnud mõne sellise toote ja pettunud, siis on tekkinud tõsine tõrge osade brändide suhtes. Aga ilmselt see vastumeelsus avaldab käibele väiksemat negatiivset mõju kui suure kampaani tulemusena tekkinud positiivne mõju. Näitena siis, Marimell kirjutab tootest, millest ma ei ole varem kuulnud=lähen uurin järgi. Marimell on truu ühele brändile=mul on see bränd poes meeles. Kõik kirjutavad veebipoe superkampaaniast igal pool=ma ei osta sealt ilmselt enam kunagi midagi, kuigi suvel tegin kaks tellimust ja jäin mõlemaga rahule.

  2. Koostöö ja reklaam on kaks täiesti erinevat asja.
    Toon näite.
    Kaevame Antsuga koos kraavi. Firma annab labidad. Firmale teeme reklaami, Antsuga teeme koostööd.

    Kui mõni reklaamibüroo, ütleme näituseks, on nii sitt, et ükski reklaami sooviv firma pole nõus neile rahas maksma, äärmisel juhul pakutakse oma tooteid vastutasuks ja see sitt reklaamibüroo ongi sellega nõus, siis see ei muutu koostööks. See on ikka reklaamikampaania.

    1. No siin ongi tõlgendamise küsimus. Minu jaoks on koostöö ka see kui postitus on sündinud koostöös firmaga, nagu sina kaevasid Antsuga koos maad koostöös.

    1. Britt ongi osanud end alati poliitkorrektselt väljendada, ta oskabki sitast kreemisaia kirjutada. Mina ei oska, ei viitsi ja mis peamine, ei taha – sitt on sitt ja kreemisai on kreemisai. Ausalt, ehedalt ja emotsiooni pealt :)

  3. Minu poolest plinkigu reklaampostitus või vikerkaarevärviliselt, nagunii ei loe seda (välja arvatud vahel Malluka omi, sest ta on reaalselt ainus, kes oskab talutavalt reklaami muu jutuga põimida).
    Mina tulen blogisse lugema ja kui midagi lugeda pole, siis ei loe ka. Reklaamjutte ei loe, sest selle pärast ma ju blogi ei külastanud. Ei vaata telekast neid, blogidest ei taha ammugi. Panen ristist kinni ja käin üha harvemini. Ja kuna mulle pakutakse loodetud sisu asemel ainult reklaami, siis ei kavatsegi reklaamiblokeerijat maha võtta. Sest et veel reklaami? Päriselt? Ja mitte midagi sellist lugeda polegi, mis teie blogi kunagi huvitavaks tegi. Vloge ka ei vaata, sest tulin lugema, mitte kuulama-vaatama.
    Jah, ma saan aru, et reklaam on teie leib. Aga mis mul sest? Mis ma vastu saan? Reklaami??
    Ma saan ka sellest aru, et kõigest ei saa ega tohigi kirjutada, mõistlik ongi madalat profiili hoida. Aga ikkagi – mis huvi peaks mul olema siin blogis pidevalt käia, kui ma reklaami ei salli, seda nähes midagi ostma ei hakka ja tasuta padajanni ka ei taha, oskate mulle vastata?

    1. Meie leib ei ole reklaampostitused, meil on muud sisu rohkem kui reklaami ju :) Lihtsalt see kui ma lingin mingeid kohti ära, pole alati reklaam :)

  4. Seda pean ka veel ütlema, et ml on kahju, et ajad on muutunud sellisteks, et iga mõtlematu lause võib hagi kaela tuua. Te mõlemad olete nauditava kirjastiiliga ja on olnud hea teid lugeda. Ka täiesti tavalist argipäevajuttu, mille puhul te ise äkki arvate, et see ei ole lugejale huvitav. Ikka on, kui kirjaannet on antud

  5. Reklaam on reklaam täpselt neis piirides, mis reklaami tellijaga on kokku lepitud. Ehk et kui sa oled täitnud kõik kokku lepitud nõuded ning teinud toodet või teenust tutvustava/reklaamiva postituse. Sellega märgistatud reklaam ka lõpeb. See, et edaspidi inimesed küsivad ja sa vastad, mis firma asi on, toimib ka muidugi reklaamina, kuid see on see reguleerimata osa reklaamist. Reklaam ulatubki ju väga palju kaugemale kui konkreetne reklaampostitus ette näeb. Kui asi on hea/halb, siis edasine reklaam töötab ju natuke nagu inertsi pealt. Lihtsalt see pole enam ei tasustatud ning samas puuduvad ka kohustused avaldada mis fimra asi on või misiganes muul moel toote nime levitada ja reklaami elus hoida. Sama hea mis sõber tuleb külla küsib, oo kui hea juust, millist sa ostad? Ja teedki tahtmatult ja paratamatult reklaami sellele tootjale. Seda ei saa kuidagi reguleerida :D Niiet totaalne ülemõtlemine ja tähenärimine mu meelest. Kui ikka võtab irisema ja ei ole nõus, et fima edasi oma toote eest nö seda inertsi pealt tekkivat tasuta reklaami saab, siis ära lihtsalt vasta inimestele või vali nt selga asjad, mis oled saanud Paavlist ja reklaamigi ainult Paavlit, sest et… taaskasutus! :D

  6. Britt on erudeeritud väljendusoskusega ja oskab kaasahaarvalt kirjutada, Käitumiselt meeldiv inimene, Varem ta mulle absoluutselt ei symptaiseerinud kuna tegi kohutavaid grimasse rääkides, ja see oli eemaletõukav.

    Seevastu Leenule anna kätte parimad toorained ja ta suudab sellest s.tta toota :)
    Mõni aeg tagasi, kui olite tobukesed ja ullikesed ja ei olnud nii tõusnud ja kelkijad nagu olete seda tänasel päeval – ma nautisin teie poolt pakutavat ajaviidet. Täitsa tore oli lugeda.

    Puhtast uudishimust – kuidas sina valmistad spageti carbonarat näiteks.
    Soovitus sulle – nn. kokaraamatud ja toiduvalmistamise kursused jäta heaga teistele – kes valdavad toiduvalmistamise teemat.

    1. Ma ei ole ennast kuskil mingiks kokaks tituleerinud, mulle lihtsalt meeldib süüa teha ja köögis suva asju kokku panna ja mitte mingites retseptides kinni olla. Tai toidu puhul järgin basic asju ilmselt.

      Sinu uudishimu rahuldamiseks: ma ei teeks üldse carbonarat kui mul valik oleks, sest see on kõige lambisem pasta ever mida teha. Ma ei telli väljas olles never pastat 1x 100st vb tellin (kui itaalias oleks :D), ma ei tee kodus eriti pastat või kui teen siis panengi suva asju kokku mida mul parasjagu on.

  7. Et teie meelest peaks kriminaalid karistusseadustiku koostamisel osalema? Ok, tugev loogika.
    Muidugi ajab närvi, et leivaviil õhemaks võib jääda, aga mingi eetika võiks blogijatel siiski olla. Alko, kiirlaenud, hasartmängud jms. võiks reklaamimata jääda.
    Teie postitustest on enamus reklaam, eriti halval juhul (ja seda juhtub järjest sagedamini), räägib pealkiri aiast ja postitus aiaaugust st on lausreklaam. Kliki te ehk saate sel moel, aga oma lugeja lolliks pidamine on naeruväärne. Kui te midagi uut postitate, vaatan FBs kommentaare- kui inimesed kirjutavad, et tegu järjekordse lausreklaamiga, siis blogisse ma ei tule.
    Nagu ka teised siin, eeldan minagi, et kõik, mida blogija kiidab on makstud (rahas või asjades, vahet pole) reklaam. Lingid, mis läbi teie blogi kuhugi viivad, toodavad teile raha.
    Jah, ka reklaami peab olema aga sellega arutu ülepingutamine, mida te ” sisu tootmiseks” nimetate on pikas perspektiivis endale jalga tulistamine. Ja kui reklaamitavaid asju ei suudeta isegi oma eluga seostada, siis on kehvasti- mulle saadeti, ega ma ei tahagi, vaja pole… aga viskan ikka pika reklaamijutu valmis.
    Teil pidi nii tihe, huvitav ja sündmusterohke elu olema, et ei jõua süüa ega magada. Miks te sellest ei kirjuta? Oleks ehk väga huvitav lugeda.

    1. Teil pidi nii tihe, huvitav ja sündmusterohke elu olema, et ei jõua süüa ega magada. Miks te sellest ei kirjuta? Oleks ehk väga huvitav lugeda.

      Sest ma ei taha. Lihtne.

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *