Kaks huvitavat pilti…

Eile, kui ma Meelise postituse juurde pilte otsisin, siis leidsin kaks huvitavat pilti…

Üks on siin blogis kunagi varem ilmunud:

rasedik augustis – koos suitsu ja siidriga

Teine polegi väga kuskil ilmunud, pärineb see juunikuust ja minu tüdrukuteõhtust, mille ma sõbrannadele pulmade asemel korraldasin :)

rasedik juunis – koos veini ja suitsudega

Ühesõnaga, kuhu ma jõuda tahtsin on see, et iga päev ma näen siin blogi paremas veerus seda numbrit – numbrit, mis aina kasvab ja näitab mu suitsuvaba aega – uskumatul kombel olen ma juba üle KOLME KUU SUITSUVABA OLNUD ja seda ainult ja ainult tänu Henryle ja Allen Carr’i meetodile.

Ma ei kujuta ette, kuidas ma oleks seda ise suutnud. Või noh, ma suutsingi seda ise, aga ma mäletan nii selgelt, kuidas ma iga nädal andsin endale aina uusi ja uusi lubadusi, et järgmisest esmaspäevast ma enam ei tee või et las saab 10 rasedusnädalat täis, või 11, või 15, või… mõtle, paljud ei tea neljanda kuuni, et rasedad on, mis see ikka teeb… Ja nii ma aina endale vabandusi otsisin ja jätkasin ja kui ma ei oleks leidnud Henryt, siis ma ilmselt teeksin siiani suitsu ja leiaksin endale vabandusi, miks ma seda teen.

Mul pole igapäevaselt isegi meeles mõelda, et ma tegin suitsu, veel vähem on mul meeles mõelda, et tahaks suitsu. See lihtsalt ei kuulu enam mu ellu.

Küll aga olen ma mõnikord mõelnud, et „kui ma kord sünnitanud olen… siis ma tahaks ühe korraliku naisteka maha pidada ja veinitada ja äkki suitsu teha…“

Nagu eile Henry ütles, kui talle ütlesin, et wau, juba kolm kuud, et vahepeal tuleb meelde, et ma ju ei suitseta enam… “Peabki tulema. Kui inimene vangist välja saab, meenub talle ka aegajalt vangla. See ei tähenda, et ta sinna tagasi tahab!”

Aga ma ei ole mõelnud, et ma hakkaks uuesti suitsetajaks nagu vanasti. See hais, see raha, see absoluutselt mõnus olek ILMA olla. See on nii mõnus tunne. Ja raha jääb alles. Ja ma ei pea haisema!

Kolm kuud on olnud ka mu varasem suitsuvaba rekord. Nüüd on see ületatud!

PS. minuga koos osales seminaril tookord kaheksa inimest, seitse neist on tänaseks suitsuvabad :)

Samal teemal

42 kommentaari

  1. Sa oled uhke, et sa ei ole kolm kuud suitsu teinud aga alles kolm kuud tagasi sa jõid ja suitsetasid…
    Kas teie Beebi ei ole planeeritud? Kas sa neli esimest kuud ei teadnud tema olemasolust?
    Miks sa seda selliselt eksboneerid, nagu see oleks midagi positiivset või erilist, et sa oled pool oma rasedusest oma lapse elutingimused väga raskeks teinud?
    Mina seda ei mõista, ehk aitad mind?

    1. Suitsetamisest olen ma siin blogis mitu korda kirjutanud, uhke või mitte, see on osa mu elust. Osa väga paljude rasedate elust. See, et inimesed sellest ei kirjuta või räägi, salaja kuskil koduseinte vahel suitsu kimuvad ja väljas olles “olla püüavad”, mis kasu sellest on? Nad suitsetavad ikka ja rikuvad nii enda kui loote tervist. Ma teadsin iga mahviga, et see pole lootele hea, ometi ei suutnud ma loobuda. Kuniks läksin Allen Carri seminarile.

      Samamoodi ei tasu mind risti lüüa, kui olen kaks lonksu veini või siidrit raseduse ajal joonud. See, et inimesed teevad avalikkuse ees malbet nägu, ei tähenda, et nad alkoholi ei tarbiks. Loomulikult on neid, kes tilkagi ei võta ja ei võta juba enne rasedust ja ka pärast sünnitust, aga on neid, kes joovad mõnikord klaasi veini, pudeli õlut, klaasi siidrit… Mis teha, eks. Inimesed on erinevad. Ei tasu neid ju kohe hukka mõista.

      1. Kulla inimene, Sina oled Sina. Sina ei ole keegi teine kes ka teeb.
        Jabur on õigustust otsida sellest, et teised ka teevad.
        Olgu suitsetamine on sõltuvus ja sellest loobumine on tahtejõu ja valikute küsimus.
        Olen olnud suitsetaja, olen suutnud loobuda.
        Alkohol tundub mulle aga kui lihtsalt nauding…meelemürk..jook, mida ei pea jooma, mida ei sunni keegi jooma….ei ole sõltuvust, ei ole vajadust.
        Kui palju on sinu tutvusringkonnas naisi, kes suitsetavad ja joovad raseduse ajal? …mina ei tea ühtegi!
        Sina oled lapse ema, ainus inimene maamunal, kes saab talle midagi pakkuda kuni ta loode on…ja sa ei suuda loobuda.
        Valus on lugeda.
        Kui raske on Beebi organismil seda kõike vastu võtta. See ei ole tema valik aga juba toimub mürgitamine, tema elus kõige tähtsama inimese poolt…
        Ja Sina ütled selle peale, et teised teevad ka.

        1. Kas ma ütlesin, et ma tegin neid asju selle pärast, et teised tegid ka? :D
          Sa oled veits naljakas, ausalt!
          On naisi, kes suudavad loobuda (näiteks nagu sina) ja naisi, kes ei suuda loobuda (näiteks nagu mina).
          Ja mu tutvusringkonnas on igasuguseid rasedaid – tean ühte rasedat, kes suitsetas lõpuni välja, sest ta ei suutnud loobuda, andis samamoodi endale iga nädal aina uusi ja uusi lubadusi, kuniks lõpuks oli sünnitanud. Samas, ta jõi ka mõne klaasi veini või lahjat õlut, kui isu tuli.
          Mul on teine sõbranna, kes on vägagi korralik, käib joogas ja kreemitab keha kaks korda päevas ja hoolitseb tibu eest nagu kullatükki eest, kuigi ta veel sündinudki pole, aga näed, mõnikord joob ühe pudeli õlut.
          Kui sinul on “vedanud”, et sinu tutvusringkonnas pole ühtegi naist, kes suitsetaks/jooks raseduse ajal, siis palju õnne! Võibolla sa oled lihtsalt nii füürer-mutt, et keegi isegi ei julgeks sulle öelda, kui ta seda teeks. Mis selles siis paremat on, et ta salaja teeb?
          Inimesed on erinevad. Erinevus rikastab. Tähtis pole alati mõista ja aru saada, vaid mõista, et võib ka teistmoodi mõelda ja tegutseda.
          Rahune maha :)

          1. Whaaat???? :O :O
            Tõesti VÄGA “huvitavad” pildid! Jooge ja suitsetage (rasedad) naised, erinevus rikastab!?

          2. Jumal, saame üle :)

            Ma ju ütlesin, et ma ei propageeri seda vms, aga ma olen aus. Kui ma sellest ei kirjutaks, räägitaks ikka kommentaariumis, kuidas ma kuskil raseduse ajal suitsu tegin ja veini jõin :D

      2. “Mis teha, eks. Inimesed on erinevad. Ei tasu neid ju kohe hukka mõista.” Kuule tüdruk, siin Sa küll nüüd väga eksid. Tasub hukka mõista ja kohe väga karmilt ja väga tasub. Suitsetamine ja joomine raseduse ajal ei ole normaalne, ei ole ok ja kindlasti ei peaks see olema ühiskonnas heaks kiidetud või isegi neutraalne teguviis! Hukkamõist on ainus, mida sellise teo puhul teha saab! Kas Sa tõesti ei saa ise siiani aru, millise kuriteoga Sa oma lapse suhtes hakkama saanud oled? See, et Sina või keegi vastutustundetu ja oma lapse suhtes hoolimatu naisinimene otsustab, et on okei oma last mürgitada ei tähenda, et seda on okei teistele eksponeerida kui täiesti okeid tegevust. See ei ole okei ja ei saa mitte kunagi ka olema! Kui Sa teaks, et see on V A L E , algusest lõpuni mitte okei, siis Sa otsi abi, sest Sul on vaja ravi, mitte ära püüa ennast kuidagi õigustada sellega, et teised teevad ka. Vaata oma lapsele otsa ja palu temalt vabandust, et emme armastas suitsu ja alkot rohkem kui teda.

        Kõnts oled.

        1. Ma ju otsisingi abi, Allen Carri meetod aitas mul suitsetamisest vabaneda. Jah, ma ei teinud seda esimesel päeval kui ma rasedusest teada sain, aga ma tegin seda. On naisi, kes suitsetavad lõpuni ja ka neid ei mõista ma hukka! Olles ise olnud suitsetaja, ma tean kui raske on tahtejõga loobuda. Ja loomulikult naised, kes on suutnud päevapealt maha jätta – au ja kiitus, nemad võibolla ei mõista nö meiesuguseid naisi, kes ei suuda… Aga midagi pole teha, inimesed ongi erinevad. Ja ma ei kiida takka, et tehke kõik raseduse ajal suitsu ja jooge kohvi, viina, veini… Vaid, ma saan aru, et on inimesi, kes sellest ei loobu ja mina ei saa seda muuta. See on iga inimese isiklik asi ja isiklikud piirid…

  2. Uskumatu kui tubli. Ma kujutan ette kui paljud tegelikult teevad raseduse ajal suitsu. Kes teeb salaja nii ,et vähesed teavad ja mõni kes teeb avalikult olenemata suurest kõhust. Mäletan hästi arutelu ühes grupis kus üks 2 kuud rase naine küsis nõu kuidas sellest lahti saada jne. Ta sai roppu kanti negatiivsust kaela . Mina suhtlesin temaga edasi ja tuli välja ,et ta ei suutnudki lõpuks maha jätta. Läks sünnitama ka nii ,et tegi enne sünnitust ühe suitsu kuid maha jättis alles siis kui laps ära sündis . Kas ta nüüd teeb või ei tee ma ei tea.
    Fakt on see,et suitsetamine raseduse ajal ei ole ilus. See pisike võib sündida küll terve ja ilusana ,aga tervise hädad esinevad alles hiljem. Kes teab kuidas või mis määral.
    Ja üldse oled sa eriti tubli ,et sellest blogi kirjutasid :) Usun ,et paljud ei julgeks rääkida sellest,et suitsu teevad veel vähem sellest kirjutada.

  3. Mina tegin samuti aastaid suitsu alustasin päris varajases nooruses olen küll 25 a kuid suitsukogemus on suur :-D jätsin suitsetamise kui olin 6 nädalat rase olnud kui olin esimese UH ära näinud, et tõesti minu sees kasvab elu. Ei kannatanud raseduse ajal suitsu ega kohvi lõhna, kuigi ometi need kaks olid minu igapäevases elus päris suured tegelased … Nüüdseks siis on minu poja 10 kuu vanune ja ma siiani ei suitseta ega joo kohvi. Ei kannata neid lõhnasid siiani .. Plaan pole enam suitsetama hakata ja ilmselt ka mitte kohvi jooma. Siiani olen tublisti hakkama saanud ja endaga väga rahul. Varasemalt andsin ka igasugu lubadusi , et nüüd ei suitseta jne aga ei pidanud vastu kõige pikem suitsuvaba aeg oli 2 kuud. Öösiti on mind painand unenäod kus ma suitsetan salaja :-) aga need on ka jäänud ainult unenägudeks. Nii, et edu sulle sellel teel ;-)

  4. MARIMELL,sa ära.pane seda moraalitsevat eite siin üldse tähele,kes sind siin maha teeb.Vähesed julgevad tunnistada,seda mida sina.Ja vastupidi annab su Allen Carri lugu paljudele indu,et samamoodi suitsust loobuda.Kohati mul tunne,et vihkan lausa eestlasi,selle asemel,et kiita inimest edusammude eest,tambitakse ta ikkagi mutta,ükskõik mida ta teeb.Edu sulle!:)

  5. Kusjuures sa oled üks vähestest naistest, kellele sobib tihedalt üle pea kammitud soeng a la esimene pilt

  6. Siidripudel esimesel pildil on küll päris mehiselt vähenenud, seega paar lonksu on päris korralik pullikaka. Aga noh keda huvitab oma sündimata lapse tervis keda mitte.

    Päris julge oled igatahes, et sellist asja eksponeerid. Eks siis teadsid juba enne arvestada ka, et korralik hukkamõist siit tulla võib.

    Aga noh, ei imesta. Eks Sinu ja Meelise varasemad tegemised-toimetused ole teist kenakese pildi maalinud, miks peakski reaalsus erinema :) Kas tõesti nii raske on isegi alkoholist eemale hoida? Kui suitsetamise puhul veel saab mingit jama ajada, et oi ma ei suuda ilma siis mis alkoholi põhjendus on? Alkohoolik? :D

    Ja muide, ma olin ka ise enne rasedust suitsetaja. Aga selle erinevusega, et nii kui mina planeerima hakkasin, lõpetasin ma ise omast vabast tahtest ära :) Pole võimatu midagi, tahtma peab.

    1. Ma olen ennegi kuulnud neid lugusid, kuidas loobutakse sellest-teisest- ja kolmandast ja lõpuks proovitakse ja rasedaks ei jäädagi. Kui naasta nö vana elu juurde ja võtta elu vabalt ja mitte igapäevaselt mõelda, et seksime selleks, et laps saada, siis juhtub, et jääd esimesest korrast rasedaks. Umbes nii juhtus ka meiega.
      Tegelikult on see konkreetne esimene pilt tehtudki juba tookord selle mõttega, et “vana hea Leenu” – tegemist pole isegi minu siidriga. Ja kui aus olla, polnud ma valmis, et inimesed kahest siidrilonksust lolliks lähevad. Ja ISEGI kui ma oleksin ära joonud terve selle pudeli siidrit, siis ma olen endiselt seisukohal, et ei mina ega laps poleks sellest surnud, väärarenguga sündinud või tulevikus debiilik.

      1. Noh, suitsetamisest loobumine kuulub vast iga normaalse mõistuse juures oleva naise plaanidesse kui lapseootele jäädakse. Muide jäin minagi kohe, aga ega ma sellepärast siis veel 4 kuud alkoholi kaaninud. :)

        Aga ei, suhtumine on viispluss. Ja veelgi toredam, et lapse isa ka eriti nagu ei huvita kas ta lapsuke kosub korstna sees või mitte :) Ehk ikka natuke tasuks oma “olen nii vapustav ja imetabane” suhtumist muuta ja elu läbi toonimata klaaside vaadata. Kui sa 9 kuud ka ilma alkoholita olla ei saa siis …Mnjah. Ehk oleks pidanud veidike veel mõtlema ja kaaluma kas ikka laps õigel ajal tuleb :)

        1. Kas ma olen neli kuud või raseduse ajal midagi kaaninud? Olengi öelnud, et lonks veini või siidrit.. Eri asi! Ma hingan tänaval ka suuremaid mürke sisse kui ühes lonksus lahjas alkoholis! Ma saaks veel aru kui selline draama oleks õhus kui ma teataks, et paar korda kuus võtan pitsi viina!

          Ja ma ei pea end ebanormaalseks, ometi ei suutnud ma suitsetamist lihtsalt maha jätta!

          Ja ma ju praegu ei suitseta, mis korstnast sa jahud?! Ja sorry, aga ma ei ole oma mehe ori, kelle sõna ma pean kuulama. Loomulikult ta taunis mu suitsetamist, kuid mina olin see, kes loobuda ei suutnud!

          Ja mingeid toonitud prille soovitaks sulle, maailm pole must-valge!

      2. Rasedad, jooge ja suitsetage salaja pigem ikkagi kodus. Ei ole vaja näidata noorematele, kelle väärtushinnangud veel kujunevad, et see on normaalne. See ei ole! Klaas veini ei ole ja sigaret päevas ei ole raseduse ajal normaalne. Probleemidest peaks muidugi rääkima, aga siis ilmselt peaks kirjutama veidi sisukama artikli, milles ei teki kahtlust, et kas artikli autor pigem taunib või propageerib.

  7. Ma olin suitsetanud pool oma elust kui ühel eelmise aasta veebruaripäeval sain teada, et olen rase viies nädal, seega tahtmatult olin ma suitsetanud ka juba rase olles. Mulle endale oli suur üllatus, et suutsin selle maha jätta põhimõtteliselt kohe ja päeva pealt. Ei oleks uskunud. Raseduse ajal ootasin, et kuna tuleb see hetk kui saaks jälle maja ees pingil istuda ja üks suits teha, kohvitass teises käes.

    Lõpuks see kauaoodatud päev saabuski. Tegin üle kümne kuu uuesti suitsu. Või see tähendab, et proovisin teha. Heal juhul veerand sai tehtud, ülejäänud läks prügikasti. Uskumatult vastik oli. Tänaseks olen siis suitsuvaba olnud juba aasta ja kümme kuud.

      1. Jp, ise olen ka uhke, AGA ma üldse ei mõista seda mauramist teemal, ei tohi nii ja ei tohi naa, eriti kui oled rase ja last ei planeerinud ja tegid suitsu ning jumal hoidku kui veel juhtusid rasedana klaasi veini jooma, sest siis oled juba eos halb lapsevanem. Ei ole ju nii:)

  8. Kui ma päris ausalt ütlen, siis üsna õõvastav vaatepilt on rase koos suitsuga. Aga ma ise ei ole suitsetaja ega oska hinnata, kuidas ise suitsetajana rasedaks jäädes (minu rasedus oli planeerimata) käituksin.
    Selles on sul küll õigus, et n-ö head nägu teevad mingil määral vist küll kõik rasedad. Mina olen suur energiajookide fänn. Paha küll öelda, aga tõsi see on. Ja ka raseduse ajal lubasin endale aeg-ajalt ühe Red Bulli. Ikka kodus ja teiste silme alt ära.
    Siis üks päev, kaheksa kuud rasedana, jalutasin sisse Statoili bensiinijaama ja mida ma nägin? Üks ilus, ümmargune naine nagu mina, istus ja nautis just seda sama minu lemmikut. Ausalt, ma olin kade! Oleksin tahtnud ka nii julge olla…

    1. Oh, kujutleda vaid kui ma saan kummikommide ja Fanta pärast pähe nagu mõrvar, siis mis veel juhtuks kui ma ütleks, et ma ka energiajooke ja kohvi joon…

      1. Sa ju ei saa nende pärast hetkel veidi pahatahtlikke kommentaare…vaid siiski selle eest, et tegid loote elutähtsa kolme esimese kuu jooksul suitsu ja tarvitasid alkoholi. See ju veidi teine jutt ja veidi tõsisem “süüdistus” ;)

  9. Mina suitsetasin kunagi lapsena ja pubeka-täiskasvanu eas suitsetanud ei ole. Samuti lõpetasin alkoholi tarbimise juba enne rasedaks jäämist. Mu laps on terve ja õnnelik. Samas kui minu ema mind rase oli, ta suitsetas terve raseduse aja ja ilmselt ka tarbis alkoholi. Üllatus-üllatus, ma olen täitsa normaalne inimene (ei ole ka õpiraskusi – lõpetasin gümnaasiumi hõbemedaliga).
    Kui inimesed tahavad vinguda, siis nad saavad iga asjaga vinguda. Nagu siin kommentaare lugedes, saan aru, et kõik kommenterijad on musteremad ja kõik on RASEDUSE ajal kõike õigesti teinud – mitte suitsetanud ja joonud. Aga need inimesed vist pole kuulnud seda, et naistel munarakud sünnist saadik olemas ja iga suits ja iga lonks alkoholi ükskõik millisel ajahetkel ka enne rasedust, hakkab meie juba olemasolevaid munarakke kahjustama. See tähendab, et need supermusteremad, kes sind praegu siin sõimavad, ei tea asjadest midagi ja on oma lapsi samamoodi “mürgitanud” nagu sina.
    Minu meelest on iga inimese oma asi, kuidas raseduse ajal käitutakse ja kuidas hiljem last kasvatatakse.
    Minu poolt sulle respekt, et tunnistada julged ja üldse selline täiega lahe oled!
    Loen huviga su blogi ja elan kaasa su kaalulangusele (minu opi aeg on 11.12!)
    Helen

    1. Oo, sul nii vähe veel jäänud :) Manusta siis kõvasti valgujooke (need on tegelt rõvedad), aga proovi ka jogurtit palju süüa enne ja kodujuustu ja teisi valgurikkaid asju, siis arstidel parem lõikuda :)

        1. See on väga oluline, valgurikkad asjad tekitavad lima, mis parandab kiiremini sisemisi haavu hiljem :) Seepärast soovitatakse pärast oppi ka jogurteid ja kohupiima, sest see nö ravib :)

          Need valgujoogid – no proovi, mina sundisin end lihtsalt jooma, aga neid tuleb piimaga segada ja ma ei joo piima… Seega mul oli väga halb neid juua. Aga kui sa oled muidu piimajooja, siis šokolaadioma maitseb nagu külm kakao :D

          1. Ma ei soovitagi neid :) Küsi apteegist või vaata kuskilt poest. Mina ostsin omal ajal GNLD või mis iganes koht see on, sealt :D

  10. Appi inimesed, mis teil viga on? Oleks siis pildil pudel huultel ja puhuks samalajal ninast tossu välja. Kui poleks mainitud, et ta seal pildil juba rase oli, ei oleks keegi arugi saanud. Näha ju, et naljaga tehtud.

    1. Kui Mari-Leen ise oleks juurde kirjutanud, et “pole minu suit ega siider” või “naljapilt” siis võibolla oleksid inimesed sellest paremini aru saanud. Aga kuna hetkel ta ise kirjutab, et tegi raseduse ajal suitsu ja jõi siidrit/veini siis need järeldused (et need on tema omad ja tema “tarvitatud”. Seda, et need pole tema omad kirjutas ta ise alles hiljem kommentaaridesse! ) on suhteliselt loogilised paraku ;)

  11. Nendel inimestel, kes sarnast teguviisi/elustiili ei poolne ja taunivad, pole minu meelest midagi viga. Mina just imestan kui paljud noored emad kaitsevad sellist käitumist?! Selline lootele kahjulik tegutsemine küll meid ei rikasta. Ma ise ei ole kunagi suitsetaja olnud (jah olen paar korda suitsetamist proovinud, kuid see tõesti mulle ei meeldinud, ei pakunud midagi) aga mul on 2 sõbrannad, kes on olnud suitsetajad nii kaua kuni mina neid tunnen, kuid juba lapse planeerimise hetkel loobusid nad suitsetamisest (mõlemad! Täiesti erinevad inimesed aga näed kui tahad ja hoolid…suudad!). Ja mina pigem olen uhke sellise käitumise üle! Ma ei väidagi, et Mari-Leen on tulevikus halb ema ja ei saa hakkama jne see oleks liiga suur järeldus aga see käitumine ei ole küll mitte kuidagi noorele kenale emale sobilik. Kuna väidad, et laps on planeeritud ja te soovisite ja ootasite teda siis miks ei loobunud suitsetamisest enne kui rasedaks jäid? Miks ei käinud sellel seminaril juba enne? Samuti tahaksin küsida kaua olid suitsutu maovähendusoppi ajal? Siis ju pidid vast paar päeva suitsuvaba olema? Kuidas siis nüüd mõeldes oma pisikesele seda ei suutnud?
    Ja ei pea olema just doktori kraadiga ajugeenius, et teada kuidas suitsetamine loodet kahjustada võib (googeldame kas või suitsetamise negatiivne mõju lapsele/suitsetamise positiivne mõju lapsele): http://naine24.postimees.ee/1295554/kuus-mojuvat-pohjust-miks-ei-tohi-raseduse-ajal-suitsetada
    Ja muidugi need kõik punktid ei käi sinu lapse kohta jne aga kui ma neid punkte vaatan siis ma ei suuda ettegi kujutada, et teades selliseid ohte ma ikka rahulikult suitsu teeksin :( Inimesed on tõesti erinevad! :D ja kui suitsetamine raseduse ajal oleks nii kökimöki siis miks tahetakse seda isegi seadusega reguleerida?! http://www.postimees.ee/1363876/seadusemuudatus-toob-karistuse-inimloote-tervise-kahjustamise-eest
    Kaitske ja olge nende suitsetavate rasedate, kes järsku kõik kapist välja tulevad, üle uhked aga see ON tahtlik loote kahjustamine.

    1. Maovähendusoperatsiooni ajal olin ma narkoosilaksu all ja mul polnud meeleski suitsu teha, noh, ma võrdleks seda nagu olukorraga, kus sa lendad 15 tundi, sa lihtsalt ei saa suitsu teha. Aga ma olin kolm päeva intensiivis, suhteliselt teadvusetu kogu selle aja, seega polnud aega mõeldagi suitsetamise peale ja haiglast ära tulles ma ei teinud suitsu. Üle kuu aja ei teinud.

      Ja ma ei viitsi enam põhjendada või selgitada, miks ma maha ei jätnud (planeerima hakates või rasedusest teada saades). Ma olen seitse korda öelnud, et MA EI SUUTNUD SUITSETAMISEST LOOBUDA! Mul ei käinud seda klikki, et ma enam ei taha suitsu, sest olen rase.

      Ja ma ei tea, miks ma ei suutnud. Olen ehk iseloomult nõrk. Sõltuvus oli nii ränk. Ma ei tea. See on sama, miks naised, kes mehelt peksa saavad, lasevad end peksta ja ära ei lähe, kuigi elavad kabuhirmus. Miks? Osad naised suudavad teha seda pärast esimest laksu, mõnel on vaja kahte laksu ja mõni kannatab aastaid ja võibolla ei lahkugi. Miks?

      On inimesi, kes ei hakkagi kunagi aru saama, miks (ma ei jätnud suitsetamist maha, või miks üks naine peksva mehe juures elab), aga naine kes on selle sees, lihtsalt on selle sees ja ei oska ise ka põhjendada, miks!

      Ehk nüüd aitab! :)

  12. Ma pole ise kunagi suitsetaja olnud ning alkoholi tarbin minimaalselt (olen samuti maotu).
    Aga ma ei hakka siin moraalijüngrit küll mängima. Meil kõigil on pilte, kus saaks näpuga näidata, mida me oleme valesti raseduse ajal teinud. Või isegi, kui pilte pole, siis on kindlasti peegelpilte… või mälestusi. Ma näiteks nautisin mullivanne, ka siis, kui limakork oli eemaldunud… shoot me now!
    Eestis elab ~700 000 naist… suur % on neist sünnitanud. Enamus neist kaagutab kuskil pereklubides kuidas enne sünnitust nad joovad shampust, et sünnistust ettekutsuda. Olgu, nad ei tee sellest pilti… aga kammoon! Päris kuivik inimene on, kui nüüd seda lugedes issandat appi kutsub või enamat.
    Sina aga ole tubli ja peale sünnitustki seda koni ette ära topi. Mu meelest on veel inetum suitsetav ema väikelapse kõrval… (mul sõbranna lõpetas teadlikult rinnaga toitmise lapse kolmandal elukuul, kuna suitsu nälg oli suurem, kui lapse heaolu… see suck`s päriselt)

  13. Oluline on see, et Sa ei ole kolm kuud suitsetanud. Arvustajaid on alati ja muidugi ei ole ei alkohol ega suits lootele hea.
    Aga veidi sarnaneb see sellele, et on vanemaid, kes enda lapsi avalikkuse ette ei vea, sest äkki mu laps saab koheselt endale viirushaigused.. Niimoodi hoitakse lapsi vaid enda ligi esimesed 3-aastat. Muidugi peabki hoidma mingil määral aga samas peaks lapsega ikkagi sotsiaalselt ka väljas käima, sest vastasel juhul kasvab sellest lapsest ‘See’ laps, kes on arg, iga pisikuga kokkupuutel nakatub haigusesse, kardab võõraid ning ei julge suhelda.

    Täditütre poeg on tänaseks 2-aastane ning pole kordagi olnud seda, et mõni üritus on lapse pärast külastamata jäänud või midagi, võimalusel võetakse alati laps kaasa ja see väikemees on teistest enda vanustest tunduvalt arenenum.. Lasteaeda minnes tekkis osaliselt lausa taandareng, sest teised lapsed ja keskkond soodustasid seda. Niiet see pokaal veini, veidi siidrit/õlut suure soovi korral – aga palun! Kui see aitab lõõgastuda kellelgi siis miks Ei?

  14. Mina olen olnud suitsetaja umbes 10 aastat. Kui rasedustestil 2 triipu nägin, siis oli eismesi asju, millele ma mõtlesin, et apppiii..kuidas ma ometi suitsetamisest loobuda suudan..otsustasin, et hakkan tasapisi vähendama, sest olin veendunud, et päevapealt ei jõua. Juhtus aga kogemata nii, et hakkasin suitsu tegema ja nii kohutavalt hakkas vastu, et tegin veerand suistu ja lendas prügikasti! Seega mul läks kergelt, nüüd olen 3 kuud suitsuta olnud ja paar üksikut korda on tekkinud isu, aga pole enam alla andnud.

    Samas mina just olen seda meelt, et ega see ei ole midagi nii lihtne, et lihtsalt jätan ja kõik..kui mul seda klõpsu poleks käinud, siis ilmselt suitsetaksin siiani.

    Igatahes tubli oled ja ka ämmaemandad ütlevad, et klaasike veini ei tee lootele midagi :)

Comments are closed.