Ma saan aru, et naine kannab last üheksa kuud ja on lapsele A ja O ka pärast sündi, kuid üldjuhul on lastel ka isad olemas. Ja isad tahavad ka beebsudega tegeleda. Ja näiteks mina teen seda hea meelega, seepärast panevadki mind imestama mõningad asjaolud, millega olen kokku puutunud.
– Ema läheb üksinda välja – siis esimene küsimus on, aga kus laps on. Minult ei küsita üldjuhul, et kus laps on. Ilmselge, et emaga kodus. Seega peaks olema ka üsna ilmselge, et kui Leenu üksinda väljas on, et laps on isaga kodus. Ma saan aru, et mehed on sead, aga see ei tähenda, et me kehvad lapsehoidjad oleme. Ja pealegi, ka sead kasvatavad oma põrsad kenasti üles.
– Miks on mähkimislauad naiste WCs. Okei, on kohti, kus on eraldi mähkimisruumid/lauad, tavaliselt siis inva-WC’s, aga näiteks söögikohtades on tavaliselt mähkimislauad naiste tualetis. Meeste WC’st hea kui kabiini leiad. Kus ma siis lapsel mähet vahetan kui ma olen juhuslikult temaga kahekesti? Või mida teeb üksikisa? Kus ta mähet vahetab? Tänaval? Ei vahetagi? Ma ei lähe ju naiste WCsse?
– Naised viivad end juba triipude saamise hetkel kurssi kõigega, mis teda raseduse ajal ees ootab, milliseks võib kujuneda sünnitus, mida osta, millega arvestada jne. Mehed üldjuhul mingeid raamatuid lugeda ei viitsi, mina näiteks ei viitsinud ja sain kohe ka halvakspanu osaliseks – miks sa ei lugenud? Miks sind ei huvita? Ei, ei, mitte Leenu käest, vaid teiste isade käest.
No ja mis siis nüüd teisiti on, et ma neid raamatuid ei lugenud? Mulle ikka meeldib lapsega koos olla ja temaga tegeleda. Kõik oskused lihtsalt tulevad – mähkmevahetus ja vannitamine ja krooksutamine ja kõik. Ma ei pea ju raamatust näpuga järge ajama, kuidas midagi teha. Kas see, et ma pole ühtegi raamatut lugenud teeb minust halvema isa? Omast arust mitte. Ma kuulan oma südame/hinge/alateadvuse häält ja teen nii nagu ma tunnen või õigeks pean. Ma ei leia, et ma pean kellegi teise näpunäidete järgi elama. Raamatu kirjutajad räägivad tihti sellest, kuidas on olnud neil ehk nad jutustavad oma lugu. Aga nende lugu ei pruugi ühtida minu looga. Mina olen teistsugune, mu naine on teistsugune ja mu laps on teistsugune ehk meie pere on teistsugune ja meie elame oma loos.
– Lapsepuhkusel peab olema ema – ei pea. Just rääkisime Leenuga, et kui keegi tuleks ja pakuks talle tööd, kus oleks parem palk kui minul praegu, siis ma oleks väga vabalt nõus lapsega koju jääma. Meil oleks koos nii tore.
Kas teie oleksite nõus olema lapsega kodus? Või, naised, kas teie oleksite nõus minema tööle ja jätma lapsed isaga koju? Kas ja milliste „probleemidega“ olete silmitsi seisnud (mähkmevahetus, vannitamine, riidesse panek…)? Kui tihti teilt küsitakse, kus laps on?
Kuna ma olen enamus ajast lapsega kahekesi, sest abikaasa töötab Soomes, siis see aeg, kus ta kodus viibib, veedab ta lapsega jamina saan käia ja toimetada. Kindlasti oleks ta nõus ka täitsa kodus olema lapsega, kui ma tööl käiks ja temast rohkem teeniks. Kahjuks saarel elades tasuvamat tööd ei leia ja minust töötajat ka mitte :((see pikk ja keeruline lugu)
Vannitab, paneb riidesse jne, mees saab ilusti hakkama…mähkuvahetuse olen teinud ise, kui mandril oleme käinud marketites vms. Kaks korda on mees auto tagaistmel ka
pampsi vahetanud :)
Mina läksin tööle kui lapd oli 3 nädalane…aga töö oli vaid 1-2 h päevas muidugi. Kuuendast kuust jäi koju lapsega isa, mina käisin tööl 1-2 h hommikul ja2-3 h õhtul. PIdudel ma ei käinud sest iga hetk lapsega oli liiga hinnas (igatsesin koledal kombel). Keegi ei küsinud kus laps on, väiksemana oli hommikuti ka tööl kaasas.
Minu mees oli teise lapsega isapuhkusel. Nii oli meile kasulikum.
Mina naine ja mina nt ei pääsenud kooli. Pôhjus see, et mul on kaks last. 2a ja paari kuune. Ei huvitanud neid see, et lastel ka isa olemas ja ma ei kasvata lapsi ûksi. Lisaks oli mul ka kaks lapsehoidjat olemas. Nende arust on laste ema koht kodus laste juures, mitte nûhkida koolipinki. Ja see öeldi mul vestlusel otse näkku.
Väga haige. Ma mõtlen, et ma ei saa tööle kandideeridagi, kohe kukutakse ohkima, et sul ju laps..
Kuna mu mehel last pole, aga minul on, siis ma olen talle välja pakkunud, et me võime lapse saada, aga lapsega kodus on tema. Minu jaoks oleks see täiesti normaalne. Mu mehe japks oleks see täiesti normaalne. Ainus takistus on see, et me hetkel ei soovi rohkem lapsi.
Enam paremini öelda ei saa!
Ma olen 100% nõus sellega, et laps võib sama hästi isaga kodus olla, kui emaga :) Kuna meil on nii, et mees saab paremat palka, kui mina, siis meil selle lapsepuhkuse küsimusega lahkarvamusi pole :D Mina olen kodune ja mees käib tööl. KUIGI sama vabalt võiks ka mees lapsega kodus olla :)
Minu mees ei lugenud ka raamatuid, kuigi haiglast anti neid kaasa mitmeid, kõik oskused tulid ajaga ja ei saa öelda, et mu mees mingi oskusetu jobu oleks, kes lapsega hakkama ei saa :D
Mina olen selle bogipostitusega 100% nõus!
Minu arust väga tore postitus ja tähelepanekud!
Mulle meenus kohe minu lähedal asuv Pühajärve Spa, siin ei ole näiteks ei kuskil ka naiste ruumides beebide mähkimisele mõeldud, ujulas isegi mitte sellele kuidas väikelaps puhtaks pesta/loputada kloorist (nimelt on seal segistid kõrgel ja kinni, kätte võtta ei saa).
Minul on õnneks läinud ka väga hästi. Meie peres on ka issi väga hea meelega pisikesega koos, laps on nüüd juba 7 kuune ja meil on iga nädal 1 päev, kus issi läheb pojaga maale õhtul peale tööd. Need 4-5 tundi on täielikult aeg minule endale või pigem toa koristamiseks (aga sedagi on hea üksinda kodus olles teha). Õnneks on ümber olevad inimesed kõik teadlikud, et kui laps ei ole minuga siis ta on peaaegu alati issiga koos :D
Nö. diskrimineerimisega oleme kokku puutunud nt SPA’des….. meeste riietusruumis ei ole me veel üheski spas näinud mähkimislauda. Laps tuleb panna kas põrandale v siis süles riietada (pingi pealt keerab laps ennast ju maha). Kurb, et issi ei saa lapsega koos ujuma minna kui emmet kaasas ei ole.
Väljas olen ma käinud siiani 2 korda. Siis olen pidanud küll vastama sellele küsimusele, et kus laps siis on? Minu arvates väga loogiline, et laps on oma kodus, tudub ja issi valvab teda. Kelle kätte siis veel oma laps usaldada, kui mitte tema enda isa kätte? Keegi peale issi ei saa teda sama palju armastada kui emme :D Me oleme ju võrdselt lapsevanemad. Loodan, et teid jäätakse ka sellel teemal rahule! Edu teile!
Esimene mõte, mis tekkis: miks on Mothercare’is EMA ja beebi toad? (PS. Eelistan seda tuba ükskõik, millisele tualetile, igas keskuses, kus on Mothercare). Sinna ilmselt võivad ka isad minna, aga selline nimi siis..
Ja mis puutub lapsehoolduspuhkusesse, siis see võiks ikkagi olla kinni rohkem lapses ja vanemates, kui ühiskonnanormides. Meie mõtlesime algselt, et lähen tööle, kui laps 5-kuune. Siis vahepeal (ka palgavahe pärast) vaibus see mõte ja kui 5. kuud täitus, naersime üheskoos mehega, et olime meie ikka optimistid :D
Meil sünnib laps aprillis ja samuti juba arutatud, et võibolla issi peaks jääma koju. Kuna ise olen hetkel töötu (kuigi eelmine aasta oli suht hea palk) ja käin õhtukoolis ning mehe eelmise aasta keskmine suurem, kui sellel aastal sissetulek, seega on majanduslikus mõttes tark tegu vormistada vanemahüvitise peale issi :)
meil peres see arutus läbi käinud. Pakuti tööd ja paremat palka ja issi oleks koduseks jäänud. Minu mees on super isa ja väga palju on ta lapega üksi olnud. hetkel kutt 1,5 a ja issi suur sõber. Isad on tublid ja ei mina ega ka minu mees lugenud ühtegi raamatut läbi. Raamatu järgi ei saa last kasvatada… Tublid olete!!!
Minu tütar elab isaga. Ja alatasa küsitakse, et kuidas ma võisin niimoodi. Sama hästi võiksin ju teise lapse ka lastekodusse anda. Mind on nimetatud käoks, kes muneb teise pessa ja lendab ise minema. Ja kritseeritakse ka seetõttu, et möni naine peab lapse saamisega vaeva nägema ja mina annan lihtsalt lapse ära…(nagu kaks keiserlõiget oleks köömes)
Isa armastab tütart, tütar armastab isa ja mina olen õnnelik, et nad teineteisel olemas on. Ise pole ka kuhugi kadunud. Meie oleme nii otsustanud ja meile nii sobib. See ei tee mind vähem emaks või isa rohkem isaks.
1. Ema läheb üksinda välja – siis esimene küsimus on, aga kus laps on – minu meelest küsitakse seda enamasti alguses ehk siis kui laps on tõesti beebieas. No sinu naine käis väljas kui laps oli alles nädalane ju ning siis tundub see küsimus suhteliselt loomulik küsija poolt :) mis Leenul selle Koit Toomega on (kas ta käib kõik ta esinemised Amigos vaatamas sest see nädalavahetus oli ta ju ka esireas)? :D . Aga mida enam ema väljas liigub seda enam on ju teistelegi selge, et laps on isaga ning aja möödudes see küsimus nö kaob ära ;) minu sõbrannad mõtlevad selle küsimuse all veel vanavanemaid (nii minu kui mehe vanemaid siis, et kas laps on siis isa või “linna vanaemaga”/”maa vanaemaga”), et meil neid variante rohkem ja võibolla selleks ka selline küsimus?
2. Ma ei lähe ju naiste WCsse? – aga kui mähkimislaud on naiste wc ja sa oled lapsega siis jumala eest miks mitte? Esiteks naiste wc on kabiinid, nii et isegi kui seal on keegi sees ei “näeks sa ikka midagi” ja otseselt kedagi ei häiriks (mis on vastupidine meeste wc, et kui naine astub sisse siis enamus mehi on seal pissuaaride reas :) )
3. Mehed üldjuhul mingeid raamatuid lugeda ei viitsi – meil oli näiteks kaks paksemat raamatut, mida mehega koos ette võtsime. Ja me reaalselt lugesimegi neid koos – mina lugesin talle enda omast tähtsamaid lõike ette, tema mulle enda omast. Mees oli väga kaasatud ning teadis täpselt, mis lapsega mis rasedusnädalal kõhus toimub jne. On olemas ka lahedaid raamatuid, mis on mõeldud just isadele. Kuna minu mees on suur lugemishuviline siis temale oli see lugemine loomulik iga õhtune osake elust, mitte mingi spetsiaalne asjadega kurssi viimine. Sa vist ei loe igapäevaselt palju (mõtlen reaalselt raamatuid õhtuti enne magama minekut jne?) siis olekski sulle see justkui pealesunnitud asjadega kurssi viimine või nagu sa kirjutad kellegi looga tutvumine. Seega mehed on väga erinevad! ;)
4. Lapsepuhkusel peab olema ema – ei pea. – ei pea tõesti aga mitu meest sa reaalselt tead, kes on lapsega lapsepuhkusel? Üldiselt ei ole asi taaskord vaid rahas vaid ka nt rinnaga toitmises (see taaskord jäi teie puhul ära ning see ei ole ju meeste diskrimineerimine nö vaid vanemate enda valik :) ). Ma tean nt ainult ühte sellist meest! Aga ka tema ei jäänud lapsega kohe koju vaid vahetas emaga kohad kui laps sai aastaseks (lõppes rinnaga toitmine ja naine soovis minna tööle ning mehel ei olnud selle vastu midagi, et ka veidi igapäevatööst “puhata”).
Läks pikaks aga tahtsin iga punkti kommenteerida! Minu meelest tore postitus ja lahe on lugeda erinevatest arvamustest ja harjumustest!
Leenu: nädalase lapsega olin ma lastehaiglas imetamisnõustaja juures, mitte Amigos. Ja kui ma korra kuus väljas käin (olgu selleks siis Amigo ja Koit), mis sellest siis on? Mulle on alati Koit meeldinud ja üldiselt kellegi teise pärast ma väga kuskile kluppi ronida ei viitsi. Võibolla siis Lauri Liivi või Rolfi pärast ka, kuskile geikluppi :) Kusjuures, isegi mõtlesin, et vanuse poolest võiks tõesti kodus olla, mitte lava ees. Aga ma ei tunne end nii vanana, et ma ei võiks Vikerkaart kaasa unnata :D
Okok enne kui beebi kuu vanune oli oleks siis korrektne aga noh ma ei arvuta selliseid asju see jäi pigem askist meelde :) ja nüüd oskasingi sind seal Koidu ajal tähele panna :D Rolf esineb Amigos ka ju (olen kavas ta nime näinud küll)! :) aga seda enam kui iga kuu väljas käid klubis, sünkaritel, sõbrannadega kohvikutes jne siis enam kauaks seda küsimust ei jätku! Alguse värk! ;)
Aga tahtsin uurida kas te olete veidi mures/kurvad/mis iganes muu tunne, et teil ei ole vanavanematest hoidjaid tulevikuks? Kuidas plaanite kahekesi koos (ilma lapseta, nt kinos) käia? Kas olete üldse sellele mõelnud juba, et tahaks kahekesi ka vahest puhata? See ju ka paarile väga oluline :)
Rolf mind kuskil Amixis küll kuulama ei tõmba :P
Aga meil on palju sõpru, kes on nõus last vaatama. Näiteks õde ootab meid Sharmi külla, et nädalaks laps endale võtta :D
Mul endal küll lapsi pole, kuid olen ka pikalt arvanud, et tegelikult isasid diskrimineeritakse ja arvatakse, et neil on vähem õigust osaleda lapse elus ja teha lapsega seotud otsuseid. Kui selline suhtumine meelest läheb, siis Perekooli foorum tuletab jälle kenasti meelde.
Hüpoteetiliselt öeldes, kui mul endal kunagi lapsed on, siis mina ei näeks selles probleemi, et isa jääb koju ja ise käin tööl. Jah, nüüd võib öelda, et see võib muutuda, kui laps sünnitatud aga samas ma tahaks loota, et ma ei muutu selliseks tibuemmeks, kes isa peale karjuma hakkab: “Mina otsustan! Ta on MINU laps! Ta oli MINU kõhus 9 kuud JA mina sünnitasin!”
Emal ja isal on võrdsed õigused, emal on minu silmis üks eelis (ja sedagi mitte väga pikalt ja mitte alati, vahet pole mis põhjustel) – tal on toit alati kaasas, sobival temperatuuril ja mugav pakkuda.
Mina usaldan meie lapse julgelt mehe hoolde- ta teeb seda rõõmuga ja ei ole jänni jäänud. Ta on valmis ka nn emapalga lõppemisel lapsega ise koju jääma.