Viimased neli aastat olen ma käinud igal aastal ühes kindlas Tallinna lasteaias jõuluvana tegemas. Nad broneerivad mind juba aasta ette ehk et kui on lasteaia viimane jõulupidu, siis lepime kokku, et järgmisel aastal uuesti…
Tavaliselt on detailide üle rääkimine jäänud septembrisse-oktoobrisse ja kõik on senimaani toiminud ideaalselt. Paljud lasteaiad on minust ilma jäänud, sest tean juba kindlat kinnist nädalat detsembris pikalt ette. Ja jõulupidu pole sünnipäev, et pea millal tahad, ikka jõulude eel.
Aga sel aastal tekkis meil probleem. Nimelt käib samas lasteaias ka meie laps. Eelmisel aastal kui ma meie perele rohkem naljaviluks jõuluõhtul külla läksin (meie omade pidu jäi tee peale), siis tundis Hedon mind kohe ära. Olenemata sellest, et mul oli punane kuub ja habe ja prillid ja ma polnud tavapärane mina. Ta tuli mulle lähedale, vaatas prillide vahelt silma ja ütles „issi!“
Nüüd, kui ta räägib ikka oluliselt rohkem kui paarisõnalised fraasid, ja peab maha pikki monolooge, siis on ilmselt keerulisem teda nö vaikima sundida. Ma kardan, et kui ma astun peole sisse, siis ta kisab üle saali, et see vanamees punase kuuega on tema issi. Mida siis teha?
Ma olin nõus loobuma Hedoni rühma jõuluvana tegemisest või siis, et jätame Hedoni peost ilma. On ta ju veel väike ja ei saa täpselt aru. Õpetajad laitsid selle mõtte maha – mitu kuud õpitakse laule ja salme, tantse ja tralli – ikka selleks, et jõuluvanale esineda. Ja kui Hedon koju jääb, siis ta ei saa aru, milleks õpiti ja kuhu see jõuluvana siis jäi. Seega täiesti õigustatud, et minu laps ei tohiks peost ilma jääda.
Nüüd ongi meil valminud plaan, kus Leenu juba praegu räägib Hedonile, et kas sa tead, et varsti hakkavad päkapikud käima – kusjuures, ta mäletab päkapikke! Eelmisel aastal tal päkapikud käisid ja hommikune sussivaatamine oli tal juba veres. Ta muidugi jooksis sinna tšekkama ka pärast lõunaund… Igaljuhul on Leenu talle rääkinud, et kui päkapikud käima hakkavad, siis tulevad jõulud ja jõuluvana ja siis sosistanud sinna otsa… Et ta saaks aru, et see on saladus. „Hedon, sa ei tohi kellelegi öelda, aga sinu issi ongi jõuluvana, see on saladus, eks!“
Ta ei ole praegu erilisi märke näidanud, et ta aru saaks, mis me räägime. Aga Leenu kiitleb, et küll ta saab aru, et ta rääkis Hedoniga Türgi reisist ka kui mind kodus polnud ja Hedon ei reetnud mulle reisile minekut.
Ma hakkan juba detsembri algusest käima firmade jõulupidudel, panen ju end kodus valmis, et minna… Ta näeb ju mind kuuega, habemega, jõuluvanana.
Kui te pakute mulle esimese asjana välja, et peida kodus kuub ära või varja seda, siis ma kinnitan, et selline asi ei ole võimalik. See kuub peab mul kodus olema ja kuskil rippuma, samuti ka habe ja juuksed. Ja seda mitte kapis. Kui ma ühe peo lõpetan, on see paksendava olekuga kuub läbimärg, see peab järgmiseks peoks ära kuivama. Kogu varustus peab sellel perioodil olema nähtaval kohal ja õhku saama. See tähendab kapist väljas, mitte päris, et ma seda akna peal eksponeeriks.
Seega ei õnnestu mul oma kostüümi lapse eest kohe mitte kuidagi peita. Eelmisel aastal kui mulle seda õmmeldi, siis kasvas õmbleja peres ka väike tüdruk, kes loomulikult päris, et miks emme jõuluvana mantlit õmbleb. Ta rääkis siis lapsele, et üks onu on väga suur jõuluvana fänn ja ta tahab endale talveks samasugust sooja mantlit. Päris leidlik. Aga ma ei saa vist peituda selle taha, et mulle nii meeldib jõuluvana, et tahan tema moodi välja näha.
Seega, ma loodan, et ta saab aru, et tegemist on meie pere saladusega ja sellest lasteaias kõva häälega rääkida ei tohi. Teistpidi arvan ma, et isegi kui ta kellelegi ütleb, et näe, minu issi (kuigi ta vist on liiga väike, et mõelda, oo, minu issi, uhkeldan siin natuke) siis keegi ei usu teda, sest Hedoni issi ei saa olla Jõuluvana ja nii lihtsalt on.
Kui aus olla, siis ma isegi ei tea enam, mis seisus see jõuluvana teema on, et kas teen siis mina või teeb keegi teine. Meil endal oleks paar tuttavat pakkuda küll Jõuluvana tegema, aga samamoodi tunneb Hedon nemad ära. Ja ikka ja jälle tuntakse kellegi sõber-tuttav üldiselt laste poolt ära, pole nad nii lollid midagi.
Aga mis teie arvate, kuidas oleks kõige õigem sellele läheneda? Peaksime mingit muud lahendust proovima kui „see on meie pere saladus“?
Ma arvan et see halb plaan. Lapsele on suur highlite kui jõuluvana lasteaeda külastab ja teda sellest päris jõuluvana kogemusest ilma jätta on väga vale.
Minu laps on hetkel 3a 7k, eelmine aasta jõulude aeg siis.. mingi alla 3a. Ja ta räägib sellest siiamaani, kuidas jõuluvana käis ja talle mänguasja tõi!
Eriti kui selle asja jälle välja võtab ja mängime, siis ikka meenutab, et jõuluvana käis lasteaias.
Mõtlen oma lapse koha pealt, et mis ta siis meenutaks, kui oma issi oleks teinud jõuluvana…
Misasi on siis halb plaan? Et Meelis teeks jõuluvana? Seda, et ta jõuluvana teeb, me varjata ei saa, saame varjata ainult seda, et ta tema rühmale ei tee.
Meie laps teadis kaheaastasest saati, et joul ja jouluvana on m2ng, muinasjutt. J22davaid traumasid ei tundu olema ;). Muidugi las Meelis teeb jouluvana – ongi Hedonil, mida tulevikus meenutada.
Mina isiklikult mingit “peresaladuse juttu” ei räägiks lapsele, seda enam, et ta on nii väike. Mitte, et väikeseid ja nende arusaamu peaks alahindama – kindlasti mitte. Aga ei maksa ette muretseda, need olukorrad on täiesti erinevad: kas põigata oma pere peole jõuluvanana, või lasteaeda. Lasteaias on laps ka rollis, see pidu on nende jaoks väga suur asi. Eriti, kui nad ise ka peol kostüümides (päkapikud, piparkoogid jne.) Ja kui ta tunnebki ära, et see punakuub oled sina ja hõikab: Issi! siis teised lapsed ei pane seda tähelegi ja kindlasti ei seosta seda sellega, et jõuluvana on Hedoni issi. Nemad näevad seda nii, et kellelegi tuli issi-isu peale.
Minu rühmas tegi ühe lapse vanaisa jõuluvana. Vanemad olid väga närvis, et poiss (ta oli siis juba peaaegu 5-ne) tunneb vanaisa ära ja kuna ta oli väga elavaloomuline, siis teeb kindlasti peol kohe ka teistele selgeks, et see on tema vanaisa. Ei tundud ära, oli nii peorollis sees, et võttis jõuluvana jõuluvanana.
Kodus rippuvat punakuube seletaks ma oma lastele pigem nii, et jõulupidusid ja inimesi, kes jõuluvana ootavad on palju, aga jõuluvanasid ainult üks. Sellepärast ta ongi endale abilised kutsunud, kes nendel pidudel, kuhu ta ise ei jõua (samal kellaajal, teises maailma otsas jne. jne.), saaks luuletused-laulud kuulatud ja kingitused üle antud. Ta on jõuluvana abiline.
Nii armas saladus :)
Heehee minu paps oli ka sel ajal kui ma väike olin koolides, lasteaedades jne jõuluvana! Ka minu pidudel…ja loomulikult ma tundsin ta ära ja isegi kui mõnele sõbrale lasteaias mainisin siis keegi nagunii ei uskunud. Aga mulle endale oli see nii loogiline et detsembris isa punase kuue ja habemega lastele rõõmu käis pakkumas ja ükskord kui mind polnud mitte kellelegi hoida jätta siis võeti mind isegi päkapikuks kaasa :D umbes Hedoni vanusena käisin venna klassi jõulupeol ja kui jõuluvana uksest sisse astus ja “tere lapsed” ütles siis mina teatasin rahulikult et “issi tuli”..lapsevanemad muigasid aga lapsed ei saanud midagi aru ja pidu jätkus…
Ma mäletan, et sain selles vanuses ehk ca 3sena ise väga hästi aru, et üks mees ei saa jõuda kõigi maailma laste juurde. Samas usk päris jõuluvanasse ikkagi püsis veel mõni aasta (käisime kord jõulude ajal ka perega Lapimaal) ja neid teisi taate, kes kodus vm käisid, võtsin nagu tema saadikuid-abilisi-eriesindajaid. Äkki mingi selline seletus sobiks Hedonile ka?
Sest ma kujutan ette, et kui ütlete, et tema issi ongi Jõuluvana, tuleb kõvasti jama sellest :) Nt küsimused kas emme on siis Jõulumemm, kus su põhjapõdrad on, miks raamatus öeldakse, et sa elad kaugel põhjas jne. Pluss laps niikuinii näeb mingi hetk, et on teisi jõuluvanasid veel.
Ma arvan et Hedon on tark poiss ja see plaan et öelda et issi ongi jõuluvana( või tema abiline), on hea plaan ja jõulupidu ikka pidada nii nagu vanasti ning lapsed oskavad üllatada ja nende jaoks saladuse hoidmine on auasi :)
Minu meelest on kurb hoopis see, et nii väiksel lapsel võetakse selline asi nagu usk jõuluvanasse ära. Mäletan ise, et kui teada sain, et jõuluvana pole olemas, oleks võinud ka need jõulud olemata olla. See ootusärevus, et varsti on jõuluvana tulemas ja huvitav kas ta sai mu kirja ja huvitav kas ma olin tema meelest hea laps (mitte, et ma oleks kunagi kingitusest ilma jäänud aga siiski). Hedon on minu meelest nii pisike veel, miks võtta temalt seda rõõmu?
Meelis kolib välja 1,5ks kuuks? Rendib eraldi toa, kus kostüüm saaks kuivas olla? Paku lahendust siis :)
Neid häid lahendusi on siin minu meelest juba päris mitu, ainult nopi välja ;)
naabripoisi juures hoiab nt
Mismõttes: kui teada sain, et jõuluvana pole olemas?! Jõuluvana on olemas. Alaliselt resideerub Lapimaal, külastada saab aastaringselt. Ära ise kaota usku, lase “lapsel eneses” elada…
Juudid, moslemid ja muud murjanid ajavad ju kuidagi ilma jõuluvanata läbi ja ei sure ära sellest.
Mäletan, et väiksena ka meie tundsime ära jõuluvana. See on ju meie issi. Meie issil on samasugused saapad :Dtuleb tuttav ette küll. Aga just sellepärast, et ka laps tunneb kõik ära, on meie jõuluvana kingid jäetud kuuse alla. See aasta tahaks küll päris jõuluvana :D
Nii suur draama nii väikest asjast. Kostüümi kohta lihtsalt öelda et see on issi sõbra jaoks kellel oli jõuluvana teemaline sünnipäev . Ja peol ta ei saa arugi et see tema issi ja kuns ladteaias on lapsed rohkem “reserveeritud” siis vaevalt et ta kõigi kuuldes karjuks “issi issi” .
See saladuse pidamise mõte visake kohe peast . Miks peaks nii pisike laps oma pead vaevama mingi suure saladusega mida peab varjama oma lasteaia kaaslaste eest ? Üsna stressirohke palve nii pisikesele , pole vaja üldse õpetada mingit salatsemist nii pisikestele
Kõik müügiks!
Esimese asjana mõtlesin professionaalse grimmi peale. Teine näo/ nina kuju, läätsed vms.
No sinna habeme ja juuste alla ei mahu suurt midagi :)
Meelis ei peaks Hedoni rühmale jõuluvana tegema. Ma tean analoogset juhtumit ja lõppeks teadis kogu rühm, et Jõuluvana pole olemas, vaid see on kellegi rühmakaaslase isa.
Pole vaja lõhkuda teiste laste illusioone jõuluvanast ja las Meelis loobub seal rühmas. Lihtne!
Ma olin veel kuuene, kui ei tundnud enda vanaema àra, kes meil jóuluvanana esines Aga miks mitte òelda lapsele, et issi on jòuluvanale abiline. Jòuluvana ei jòua kòiki jòulupidusid ùle maailma làbi kàia ja seepàrast on tal ka abilised olemas.