10 salati retsepti

Ma olen viimasel ajal täiega salatilainel, ma ei tea, kas see tuleb nendest laivides nosimistest või millest, aga tahaks kogu aeg midagi kerget. Sellessuhtes, et liha tahaks ka, aga pigem just salatiga miksituna. Olen palju pilte storydes jaganud ja saanud kirju, et anna retsepti..

No.. te ju teate, mul pole retsepte :) Aga proovin siis teile kirja panna, mida ma kuhu pannud olen. Peamiselt seda, mida parasjagu kapis on ehk et suvalt genereerinud.

Kaanepildiks on salat võileival kui nii võiks öelda – sai, toorjuust, spinat ja kuumsuitsulõhe, sidrunimahl, sool-pipar.

Konkreetselt jäägisalatid või sellest, mis parasjagu kapis oli..

Üleval Meelisele tehtud salat – spinat, lõunast alles jäänud 2spl plovi (hahahah, I know, aga kala ja riis sobib ju :D), kuumsuitsulõhe, maasikad (ta hiljem küsis peperonisid lisaks kui neid minu taldrikus nägi). Kastme tegin majonees, hapukoor, sinep ja sool.

All minu salat – kuna mul oli kapis viis viilu peekonit ja ühed oad (mis Põhjala Cateringi foodkitist alles olid jäänud, sest ega ma seal ka kogu aeg retsepti ei jälginud :D), viskasin need pannile – esmalt peekoni, siis lisasin oad ja törtsu sojakastet. Lisaks hakkisin päikesekuivatatud tomateid, maasikaid ja peperonisid ja veidi pehmet Kreeka juustu.

Salatmustikate ja karulaugupestoga

No siin ma panin kokku mingid kapis olnud salatimiksid, paprika, mustikad, seemned ja lisasin sinna veel tehtud karulaugupestot ja jälle – olemas!

Karulaugupesto

See pole küll salat, aga sobib salatite maitsestamiseks ideaalselt. Tegin kaks erinevat versiooni. Esimesse läks karulauk, oliivõli, seedermänniseemned ja Gran Regale juust. Teise panin karulauku, päikesekuivatatud tomatid koos õliga, Forte juustu ja seedermänniseemned. Orginaal jääb hästi kange ja küüslaugune. Päikesekuivatatud tomatitega jäi mahedama maitsega.

Hommikusöögiks salat

Tee munamuffineid – äärista muffinivorm peekoniga, sega omavahel kodujuustu, tilli, tomatit, sinki, majoneesi ja mune ja vala mass vormidesse. Serveeri spinati, tomati ja pestoga.

Kuum sealihasalat

Nagu ikka – jääkidest. Mul olid kapis mingid sealiha “minutipihvid” vms, lõikasin need ribadeks ja panin airfryerisse (saab ka pannil). Praadisin pannil sibula ja šampinjonid, lisasin juurde mingi hetk selle liha, veidi paprikat. Salatipõhjaks ikka mingi suvaline mix, mõned tomatid, lisaks värsket punast sibulat ja tilli.

Kartulisalat

Sellist kartulisalatit nagu mina, ei tee vist mitte keegi. Mul läheb sisse väga palju asju, aga näiteks täiesti välistatud on mais – iuu! Mul käib kõik kodumaine :D

Kartul, porgand, keeduvorst, värske kurk, hapukurk, õun, muna, sibul, till. Herned mulle meeldivad, aga ma lisan neid süües. Mulle ei meeldi kui nad seal sees ära vettivad. Ehk siis kui tõstan endale taldrikusse salatit, lisan lusikatäie herneid ja segan vahetult enne söömist läbi.

Mul on oma “salakaste” ka, mida ma teen. Kuigi mu sõbranna nt teeb ainult majoneesiga ja maitse on hea, siis mulle meeldib see enda (ema) kaste rohkem. Suhkur, sool, sinep, äädikas, majonees, hapukoor.

Salat pardifilee juurde

Jällegi jumala omalooming – kirsstomatid (ma tavalisi tomateid tarbin suht vähe, kui siis suvel eestimaiseid ja kasvuhoonelõhnalisi turult), paprika, punane sibul, mingid xn oliivid hapukurgiga, pehme kreekajuust, oliivõli. Ja kuldseks praetud pardifilee. Parim!

Maasikatega salat

Nagu näha, siis suht sama – salatilehed, paprika, kirsstomatid, punane sibul, oliivid, maasikad, till, pehme Kreeka juust.

Kuum kanasalat

Praadisin pannil šampinjone ja kanafileed, lisasin mingi itaaliapäraste ürtidega juurviljasegu, mis ma sügavkülmast leidsin, viskasin peoga maitseaineid ja ilmselgelt veits sojakastet ja valmis ta oligi.

Kitsejuustusalat

Spinatilehed, aurutatud peet, seemned ja Andri Peedo salatijuust (see on hea pehme, midagi feta ja mozarella vahepealset oma tekstuurilt). Peale balsamiiko kaste.

Parim tellitav salat

Kui ma telefonist pilte otsisin, siis see jäi ka ette ja mõtlesin, et sobib teemat lõpetama küll kui te ise kokata ei viitsi).

Kui ma tahan vürtsikat salatit, siis on selleks parim koht Nuudel – grillitud sealihasalat (selleriga, mis mulle muidu üldse ei meeldi, aga selles salatis imehea koos punase sibula ja tšilliga) ja no vana hea larb moo ehk hakklihasalat piparmündi ja tšilliga. Seda olen korduvalt ka ise teinud, sest see on üks lihtsamaid asju :)

Larb Moo

Pane pannile törts vett, oota, et see keema läheks ja lisa hakkliha. Tükelda punane sibul ja piparmünt.

Kui hakkliha on valmis, pane see kaussi, lisa sibul, piparmünt ja maitse järgi kalakastet, laimimahla ja tšillihelbeid.

Mida rohkem, seda parem, mina panen peoga üht-teist ja ütleme viis lusikat kalakastet, kaks teelusikat tšillihelbeid. Lõpuks näeb välja selline:

Millist salatit te esimesena proovite? Jätke palun kommentaaridesse näiteks enda lemmik salat, ma saan kindlasti inspiratsiooni, isegi kui näpuga järge ei aja :) 

Head isu!

 

 

23 Comments

  1. Lemmik salat minu top 10 on grillitud Halloumi salat fenkoli ja maasikatega. Teiseks jääb tuunikala salat kidney ubadega ja Roheline salat punase sibula ja granaatõuna seemnetega. Maitseb õigesti valmistatud peedi ja kitsjuustu salat.
    Tegelikult lemmikuid palju aga vot igasugune suvaline kokkukeevitatud salatimix nagu piltidelt näha, ei kõneta ega ei isuta.. Sellest valikust valiksin kaks – Larb Moo ja sooja sealihasalati (kuigi sealiha tundub pildi järgi eeldades kõrbenud ja kuiv) ja tilli asemel valiksin peterselli :)

    Mis aga kartulisalatisse puutub, siis olen kasutanud (väga harva) õuna, mugulsibulat ei kasuta kunagi, sest sibul hapendab kartulisalati kiiresti hapuks ja sibul jääb domineerima, isegi kui vähe panna.
    Nõuka aja kokad valmistasidki kartulisalati kastet just selliselt nagu sinu ema omal ajal. Tänapäeval profikokad ja head kodukokad juba ammu ei lisa kartulisati kastmesse tilkagi hapukoort, sest hapukoor hapendab kartulisalati kiirelt hapuks, eriti kui salatis on sees sibul ja/või konservherned, need hakkavad omavahel kiirelt käärima ja herned muutuvad lödiks.
    Hellmansi majonees segatakse rõõsakoorega (loe: vahukoorega), koort lisatakse peaaegu pooleks majoneesiga, veidi soola, veidi suhkrut, aga ei pea, võib ka natuke sinepit, aga ei pea.
    Väga suur vahe on maitses, kas salat on tehtud mingi suvalise majoneesiga nt Provansaal või Hellmansi majoneesiga.
    Hapukoore lisamine igasugu kodutoitudesse on nõukaaegne harjumus ja väga eilne päev. Vanasti kasutasin isegi pmslt ainult hapukoort toitude “maitsestamiseks” Õudne.

    1. Mina kasutan ka salatis hapukoort. Ja pole mul midagi sellist juhtunud nagu siin kirjeldatud:)

    2. Otsusta ära, kumb see siis salatit kiiresti “hapendab”, hapukoor või sibul?

      Minu arvates on ikka täiesti maitse asi, kuidas keegi on harjunud oma kartulisalatit tegema. Olen aru saanud, et inimesed lähevad lausa vaidlema sel teemal. Täiesti mõttetu teema, ega ma kellegi teise jutu peale nüüd enda maitsele vastavat kartulisalatit ju teistmoodi tegema ei hakka. Teised tehku, kuidas neile maitseb.

      Minu peres ei ole kunagi kartulisalatile lisatud sibulat ega porgandit, kaste on alati hapukoore ja majoneesi segu (hea mahe maitse), sinepit ega äädikat ei ole kunagi lisanud. Hellmansi majonees on minu jaoks ebameeldiva maitsega. Aga näiteks Provansaal meeldib, kuigi ma üldse majoneesi eriti ei armasta. Alati peab sees olema õun. Maisi pole kunagi pannud. Tavaliselt tarbime salati päev jooksul ära, võib-olla jääb natuke järgmise päeva hommikuks ja hapuks ei ole kunagi midagi läinud.

    3. Mis hapukoore laimamine see on :D aga mu meelest puhta majoneesiga jääb kartulisalat vänge, seepärast on väga paljud poesalatid kohutavad. Ma teengi kartulisalatit üheks või kaheks päevaks, pole mõelnudki, et see mul nädal aega kapis seisaks, ilmsel pole seetõttu ka hapukoor mu jaoks probleem…

    4. Eales ei tehta klassikalist kartulisalatit ainult majoneesiga, väkk.
      Sa lihtne ära karda nii väga seda “eilset päeva”. See, et mingi komme on pärit nõukaajast, ei tee seda automaatselt halvaks või valeks.

      Et vanasti kõike hapukoorega “maitsestasid”, on muidugi sinu traagika, aga see ei tähenda, et tegemist oleks kuidagi mingi alaväärse toiduainega. Igal asjal on oma koht, ka hapukoorel. Üks neist kohtadest on kartulisalati kastmes majoneesiga pooleks.

  2. a) hapukoor ON hea
    b) Hellmans on muidu mu lemmikmajo, aga mu meelest magusa maitsega ja kartulisalatisse ei sobi, provansaal all the way

  3. Mine pekki kui ahvatlevad salatid ;)
    Eks tuleb hakata järgi proovima, olen ka salatilainel aga kõige peale ei tulevj ise
    Mis puutub kartulisalatisse, siis suht sama minul’ (ok, vahest panen maisi ka veel lisaks) aga kaste on sama ainult äädikat ei pane! Kui palju seda läheb ja mis see muudab? Peaks lausa proovima ….

    1. Aa, lemmiksalat on endal basiilik, mozarella ja tomat(kirsstomat ongi parim)! Ja vsjoo! Lihtsuses peitub võlu

    2. Ma teen kastme eraldi, esimesena segangi selle, et saaks tõmmata ja lõpuks valan kõige peale ja segan läbi.

      1tl suhkrut, 1tl soola, 1tl äädikat, 1tl sinepit, nats pipart ka (unustasin enne), siis mingi pakk hapukoort ja ca 4-5spl hellmansi light majoneesi. Segan ja superhea. Kasutan sama asja ka kalasalatitel ja nt heeringal, sibularattad ja muna ja siis see kaste – da best!

  4. “Hapukoore lisamine igasugu kodutoitudesse on nõukaaegne harjumus ja väga eilne päev.”
    Kui hea, et ma ei teadnud, et sööma peab asju, mis on “tänane päev”, mitte neid, mis endale maitsevad. :D

  5. mu vanaema pani kartulisalatisse porgandit rohkem kui kartulit – et oleks mahlasem

    kastmesse käis 5-5 komponenti, sh majonees ja hapukoor

    mulle meeldib kasutada värsketes salatites erinevat rohelist, granaatõuna, porgandilaaste, mozzarellat (kas eestis on normaalset müügil?) jne… kastme teen sõltuvalt isust, alati on kasutusel kas kreeka või itaalia korralik õli ning sinna juurde siis maitsestan kas küüslauguga või on ostetud kõrvale mõni maitseõli, mida nõks lisan + erinevat ürdisegu.

  6. Kartulasalatis on alati hapukoor ja majonees. Järelikult olen ka nõuka aja inimene ja maitsemeel ei oma.
    Mida ma ei pane on hernes kuna mulle lihtsalt ei meeldi. Kui keegi kuskil pakub salatit kus hernes sees siis söön aga jh ise ei pane.
    Sibul on alati sees nagu ka kartul,lisaks veel porgand,muna,ja vorst/sink/ahjuliha. Juurde võtan alati viinerid mis mikrokas soojaks tehtud.

  7. Kartulisalat on the bomb! Aga ma lisan kartul-vorst-kurk-hernes ja kastmeks hapukoor-majonees. Teine lemmik on caesari salat, just eile tegin, delish! Kolmandaks maitseb suitsukanasalat Halloumi juustuga, kirsstomat-salatimix-suitsukana-kurk- balsamico äädikas ja ma hull pähklite fänn nii et praen kiirelt mingi seemnetemixi ka sinna otsa. Aga suure pildis kôik hapukoorega salatit on minu thing- makaronisalat, makrasalat jne. Ma tahaks seda Larb mood proovida.

    1. Kuidas viitsimist on, kui vähem siis kasutan Gourmet Clubi kastet, aga kui ise teen, siis sain nami-namist kastmeretsepti, AGA ma ei lisa anšooviseid.

  8. Mulle meeldib kartulisalatis salvesti mädarõika majoneesi kasutada ja no hapukoor must have.
    Viimase aja lemmik salat- ahjus röstitud peet, feta, kinoa ja õli-sidruni-mee kaste

  9. Mul on üks tuttav, kes ka nö “nõukaaegne” (sündinud 88), aga kasvas üles õe ja emaga, üsna kitsastes oludes nagu aru sain. Ja no mine pekki, kus mimm tõmbab nina kirtsu – mannavaht, piimakissell, hakklihaklaste jne muud nõndanimetatud klassikalised “nõukaaja” toidud, kõik on OUT!!! Tema sellist õudust juba suhu ei pane… enam. Ma ei saa sellisest asjast aru, mis siis et tegemist on taskukohaste söökidega (tema jaoks siis nö vaeste toit nagu ükskord üles), mismoodi see annab aluse mingit toitu alavääristada? Sama teema selle lihtsaga siin eespool, mismõttes “head kodukokad”? Mis pagana hinnangu andmise alus on see kellegi söögitegemise oskustele, kas ja kus ta kasutab söögi tegemisel hapukoort? :D See mu tuttav nüüdseks nö haljal oksal, juba 10a vms, sai rikka mehe. Muidu nagu heasüdamlik inimene, aga selline suhtumine teatud asjade suhtes paneb kohati ikka kulmu kerigtama…

    1. Mul meenus seda lugedes, et on üks söök, mida mina nö ei taha. See on räim. Ma olen nõus sööma värskelt praetud räime, aga.. Mingi ahjuvormi, praekartulite… (you name it) koosluses. Mkm. Ma ausalt olen enne näljas või söön ainult kartuleid. Oli hetk mu lapsepõlves, kui meil ei olnud üldse raha.. Ja kõige odavam toit oli silk. Ja seda me sõime igas versioonis ja mul on totaalne traume. Isegi seda kirjutades praegu, “tõmbab mul suu lukku”. Iuuu.. Mk.. Ei taha!

Comments are closed.