2019 ämbrid ja pärlid

Panime üks õhtu Meelisega paberile selle aastased ämbrid ja pärlid ehk mis sütitasid, mis pettuma panid, mis kukalt kratsima ajasid, mis kuidagi meid kõnetasid või puudutasid.

Aasta postitus marimelli blogis ehk kõige loetum postitus sel aastal.. Vist ei tule üllatusena, et selleks on hoopis sooduskoodid, mida kõige agaramalt avatud on. Teisel kohal on „Avameelselt svingerdamisest“, kolmandal kohal üllatuslikult „Tahate teada, mida pank meile pakkus“. Täiesti uskumatuna näib ka järgmine, neljandale kohale platseerunud „Tagasivaade: Leenu kooli lõpetamas 21 aastat tagasi“. Ma ise arvasin, et kõige loetum on hoopis viiendale kohale tulnud „Hedoni saaga: mida teie teeksite? Reis küsimärgi all!“

Aasta video (ehk kõige vaadatuim video) meie YouTube’i kanalil oli Aliexpressi nodivideo, kus näitasime, mida on võimalik tellida alla ühe euro.

Aasta lemmikpilt Instagramis. Selgus, et oleme postitanud 159 pilti sel aastal, saanud kokku 59 tuhat laiki, aga enimlaigitud pilt (mis polnud loosimine):

Aasta hala. Mõnikord ikka tasub vinguda. Meelis julges öelda, kuidas Apollo Kino tema filmiõhtu pekki keeras (Meelis kirjutab: võrratu “Lõppmäng”, mille rikkus Apollo Kino), mille peale kirjutas meile Forum Cinemas ja… nüüd käimegi ainult seal.

Aasta parim postitus. Meie meelest. Ülihästi välja kukkunud ja palju kõneainet tekitanud. Ja tänu sellele oleme ühe igapäevase meeslugeja vähemalt juurde saanud. „Meelis kirjutab: Paks ongi parem!“

Aasta avameelseim postitus: „Avameelselt svingerdamisest“. Ilmselgelt tegelikult ei midagi erilist. Lihtsalt julgesime öelda, et käisime ükskord peol. Täiskasvanute peol.

Aasta eredaim hetk: puljongidraama. Nii lambisest asjast nagu puljongikuubiku äraviskamisest tuli selline tüli ja draama, et hoia ja keela. Mis muidugi, tuleb tunnistada, nagu ka eelmisel aastal oli Mangi saaga, siis jälle Mallukaga seotud. Aga minu jaoks täiesti arusaamatu kuidas Miiu suutis nii ära solvuda selle peale, et pani blogi kinni, muutis YouTube’i kanali nime ja loobus blogiauhindadel osalemast ja blogijate meet & greet’i läbiviimast kuna Mallukas ütles, et ta on tont, et viskas puljongikuubiku prügikasti. Täiesti arusaamatu mu jaoks!

Aasta halvim idee: Podcastid on lahedad, aga misasi see Kirsitšilli on? Ma tahtsin seda üks kord elus vaadata kui seal oli Fitloora ja ma ei suutnud seda üle kahe minuti vaadata, sest ma lihtsalt ei suutnud kuulata Victoriat ja Mariat rääkimas. Kohutav. Samas nende vloge ma suudan vaadata. Aga see ühiskombo oli kõrvu.. haavav!

Aasta läbikukkumine. Meie küsitlus. Me lootsime ma ei tea, mis imesid sealt, et inimesed meilt ootavad, aga tegelikult ei oodatagi mingeid uuendusi ega muudatusi.

Aasta otsus: hakata YouTube’i tegema. See on täiega fun. Ilmselt seetõttu, et me teeme kõike otse ja monteerime omavahel ainult klipid kokku ja ei mingit erilist montaaži ja eriefekte. Me ei tee isegi duubleid. Tuleb nii nagu tuleb. Isegi see Berliini messi reportaaž oli ühekordsete võtetega tehtud. Sellega kindlasti jätkame ka uuel aastal, sest Meelisel on mustandis enam kui 22 video ideed/eksperimenti. Hoia silma peal: marimell.eu YouTube kanalil.

Aasta parim üritus. Üle kuue aasta käisime jälle TV3 peol ja tuleb tunnistada, et kuigi suurem osa inimesi olid samad kes ka aastaid tagasi, siis pidu polnud grammigi halvemaks muutunud. Täpselt nii hea nagu alati.

Aasta halvim pidu. See polegi otseselt pidu aga… Läksime sõpradega Butterfly avamisele pärast remonti ja uusi omanikke ja… Ma pidin šoki saama. Mu lemmikust, kõige mõnusamast ja hubasemast lounge’st oli saanud kollaste seintega söökla. Kõik diivanid ja see mõnus hubasus oli ära kaotatud ja seinte ääres olid lihtsalt lauad ja toolid. Ma ei tea, mis põhjusel ma peaksin sinna uuesti minema. Ehk suvel kui saab õues istuda.

Aasta idiootsus. See on neli tähte ja ei vaja mingeid lisaselgitusi. EKRE.

Aasta avastus. libertine.center ehk täiskasvanutele mõeldud sotsiaalmeediaplatvorm, kus saavad huvilised suhelda, leida teisi sarnaste huvidega inimesi ja mis peamine – kõik on valideeritud ja Kati pähe Matiga sa suhelda ei saa. Välistatud.

Aasta šokk. Umbes sama arusaamatu mu jaoks nagu Miiu solvumine oli see kui inimesed lugesid Meelise postitust, et miks naised vannitoas nutavad ja allusid sisusse süvenemata meediaprovokatsioonile, justkui mõtles Meelis, et Saara Pius poleks pidanud üldse emaks saama. Ma ei suuda siiani aru saada kuidas seda oli üldse võimalik sellest loost välja lugeda, aga nagu ikka – näljane mõtleb leivast ehk igaüks loeb oma mätta otsast. Seega soovitaks edaspidi pealkirjast kaugemale lugeda.

Aasta muutus. Siin ma tooks välja kaks asja. Esiteks, dr Simeonsi dieedi tegemine, sest see avardas meie maailma ja pani meid tegema teadlikumaid valikuid, mida rakendame siiani. Tänaseni (tegime seda veebruaris) hoidume me suhkrust ja sellest, et liha ja kapsa kõrvale ei ole vaja süüa tatart, riisi, kartulit. Me loomulikult sööme neid asju, aga ma julgeks öelda, et 20x vähem kui varem.

Teise hea muutusena, mis mu enda vaimule väga hästi mõjus oli suurema osa blogijate ja suunamudijate unfollow’mine keset suve. Ma alguses mõtlesin, et teen seda korraks. Pärast EBA tegemist ma tundsin, kuidas mul on karikas nii täis nendest kohalikest suunamudijatest, et ma tahan puhata. Suuremale osale panin sotsiaalmeedias unfollow, alles jäi reaalselt mingi viis inimest (ei karda neid siin välja tuua: Eveliis, Britt, Paksuke, Mallukas, Miiu) ja see on tänaseni parim otsus, mille ma teinud olen. Mu elu on nii rahulik, ma ei osale blogijate draamades ja ma ei ole seotud mingite lambiteemadega, sest ma ei näe neid ja ma ei tea kaasa rääkida.

Aasta otsus. Kuigi ma võin mingitel hetkedel mõelda, et äkki ikka… Siis meenutan eelmisi aastaid ja kutsun end korrale. Seega otsustasime, et 2020 ei osale me enam Uue Maailma Festivali kodukohvikute tegemisel. Samuti ei korralda ma enam ka Eesti Blogiauhindu. See aeg, vaev ja sebimine pole seda väärt. Jah, endal on tore, sest mulle meeldib organiseerida ja sebida, aga kellele? Kui keegi ei hinda seda, siis pole pointi. Blogimaailmas on nii palju hakkajaid inimesi ja ma annan võimaluse neil seda teha ja kordades paremini kui seni. Tahaks ka peole minna :)

Aasta parim reis. Kuigi me feilisime säästuaasta lubadusega, et üks perereis aastas, siis parimaks reisielamuseks oli kindlasti Rhodos. Sealt sai alguse meie Kreeka armastus ja järgmisel aastal tahaks kindlasti tagasi minna.

Aasta õnnestumine. Säästuaasta. Kuigi me feilisime paljudes punktides. Tegime rohkem reise kui lubasime, ostsime ikka mõne mittevajaliku asja, ostsime riideid, siis suures plaanis loen ma säästuaasta tehtuks. Järgmisel aastal kindlasti paremini. Pluss ma olen suutnud tänu säästuaastale kahandada järgmise aasta väljaminekuid juba praegu märgatavalt.

Aasta turundus. Meelis kirjutas sellest postituses “Profiilipilt mis päästab maailma – kas ikka päästab?” – kaval turundus? Küsimus on selles, et mis sellest kampaaniast muutus?

Aasta paljastus. Erkki postitus engagement gruppidest, mis minu silmis tõmbas mainet maha kõikidel blogijatel ja suunamudijatel, sest kellel on aega näpuga järge ajada, kes need 40+ liiget kuskil grupis olid, kes sellega tegelikult seotud olid. Ja olgem ausad, 40+ nime on meie Eestisuguses konnatiigis päris suur hulk rahvast. Õnneks ei olnud sealhulgas ei Mallut, Eveliisi ega teisi suuremaid blogijaid, kelle blogidel on sisu ja päris engagementi nagunii.

Aasta ämber. Eestis luuakse mõjuisikutele riiklik juhend, kuidas tohib tooteid ja teenuseid reklaamida.

Saame aru, et peame alluma reklaamiseadusele jne aga me ei ole huvitatud tagaselja koostatud juhendist, mis meile lihtsalt näkku visatakse, et hakake nii elama. Meile tundub väär, et protsessi ei ole kaasatud reaalseid praktikuid, kes igapäevaselt koostöid teevad. Meie jaoks ei päde välismaised näited, me ei ole USA või UK, kelle näidetel on juhendile alus võetud. Eesti ei ole Ameerika.

Ühesõnaga, täna on seis selline, et meie silmis hakkavad seadust looma inimesed, kes ei tea asjast mitte midagi ja kelle reeglite järgi peame meie hakkama elama, ilma, et me saaksime üldse sõna sekka öelda või kaasa arutleda või enda seisukohti ja mõtteid avaldada. See tundub meile naljakas, et nö suvalised inimesed kuskil laua taga loovad mingid eeskirju kuidas meie peame käituma.

Meid huvitab tegelikult see, et okei, juhend, aga kes ja kuidas määratakse, kes on suunamudija. Kas iga inimene, kes omab Instagramis kontot on automaatselt influencer ja reklaamikanal? Oletame, et mulle meeldib smuutisid teha, ma olen täiesti tavaline Kati Kohilast, ma ostan endale Nutribulleti ja Boost Yourselfi pulbrid ja teen ilusaid smuutisid, pilte ja retsepte, jagan neid enda avalikul Instagrami kontol. Mulle ei maksa selle eest keegi, siis praegu tundub, et peaksin justkui alluma mingile juhendile, mis tegelikult minusse ei puutu. See on konkreetselt minu sõnavabaduse piiramine.

Kuidas ja kes ja mis määrab, et nüüd ma olen suunamudija. Tundub, et alustatakse veidi valest otsast. Kõigepealt võiks selgeks teha kes on suunamudija, blogija ja alles siis luua neile mingi eetikakoodeks. Ja kes otsustab ja mille alusel, et ma pean seda juhendit järgima? Ja mis saab siis kui ma seda eiran? Küsimusi on kindlasti palju. Seega võiks TTJA enne siiski hoolega kaaluda, et kas tasuks koheselt mingi pressiteade välja saata, kui täna siiski reaalseid asju ette pole näidata. Aga ootame huviga veebruari, sest siis pidid esimesed punktid ka avalikustatama.

Aasta inimene: kõik teie, kes te seda blogi loete. Isegi siis kui tulete end siia välja elama ja ütlema, et me oleme värdjad, lollid, ebasümpaatsed, labased – aitäh teile, sest ilma teieta ei oleks meid. Loomulikult lähevad natuke palavamad tervitused kõigile neile, kes meile päriselt ka kaasa elavad, kes hoiavad kätt pulsil meie säästuaastal (aasta esimene postitus on just sellest, kuidas meil sellega täpsemalt läks!), elavad kaasa Hedoni käesaagale, meie reisidele, kes kommenteerivad kaasa meie erinevates kanalites ja on meile nagu virtuaalne pere. Aitäh teile! Ilma lugejateta ei oleks mõtet kirjutada. Siis võiks päevikut pidada.

Aasta 2020 eesmärk: mulle meeldis Kirsti Timmeri taroskoop mulle: Aastavahetuse veedate lõbusalt, teete tulevikuplaane ja otsustate, et oma elu ja valikute üle otsustate ainult teie ise.

Sellised mõtted ja tunded meie pere poolt aastal 2019. Milliste punktidega olete nõus? Kas lisaksite ise juurde mõne “kategooria”? Kui jah siis millise ja miks?