AUS ÜLESTUNNISTUS: ikkagi inimene!
Viimased päevad on blogis, Perekoolis ja Õhtulehes normaalselt kirgi kütnud – appi, Albers suitsetab, issand, kui paks ta ikka veel on. Alustame siis ausast ülestunnistusest – ma ei ole täiuslik. Ma ei arva muidugi, et keegi mind täiuslikuks pidaski, aga kommentaare lugedes peaksin ma justkui täiuslik olema. Aga ei ole, näete, teen ka vigu. Pidevalt. Aga kes neid ei teeks?
Lihtsalt, mina olen pidevalt tuhande silmapaari all kuna ma pean blogi ja selgub, et kuna ma pean blogi, siis nii mõnigi arvab, et omab mind, et tal on õigus tulla kommentaaridesse nõudma, et ma kirjutaks asjadest, mis on minu isiklikud asjad… Jah, on asju, millest ma kirjutan hea meelega ja asju, millest ma ei pea vajalikuks kirjutada.
Ma sain päris palju kirju selle kohta, et neil piltidel, mis Õhtulehes ilmusid, olin ma koni hambus (kusjuures, koni on see, mille sa lõpuks ära kustutad ja tegelikult ma ei hoia seda hammastega, aga see selleks). See ei ole minu jaoks üllatav, sest mina tean, et ma suitsetan. Kuid minu jaoks oli üllatus, et nii paljud teist ei teadnud ja olite pehmelt öeldes šokeeritud. Ma võiks ju öelda, et see on minu blogi ja ma ise valin, millest ma räägin, kuid samas on ka mul rõõm tajuda, et ma nii paljudele korda lähen.
Lähme natuke ajas tagasi. Kui ma läksin sellele Allen Carri koolitusele (mida ma kiitsin ja kiidan siiamaani), siis ma tegin seda sellepärast, et ma olin rase ja hoolimata minu soovist ja pingutustest, ei suutnud ma ikka suitsuta olla. Ma ju teadsin, et beebil ei ole minu kõhus olles suitsust pääsu, kuid ka see teadmine ei aidanud mul maha jätta. Tundsin ennast halvasti, mul oli enda suitsetamise pärast väga piinlik. Käisin mööda nurgataguseid, aga ei käinud seda klõpsu nagu teistel rasedatel. Õnneks polnud mu kõht suur, õnneks ei kimunud ma suitsu kaks minutit enne sünnitust sünnitusmaja ukse ees (nägin ka sellist pilti, see oli pehmelt öeldes räme!).
Sellepärast läksingi ma kolmandat kuud rasedana Allen Carri koolitusele. Mul ei olnud usku, et see aitab, kuid mul oli väga suur lootus. Ma läksin seminarilt minema täpselt nii nagu ma oma blogipostituses kommenteerisin – mul polnud suitsu isu. Esimene nädal oli veider – kirjutasin sellest siin – noh, et kui olin harjunud pärast sööki suitsetama või õues jalutades suitsetama, siis mul meenus, ahjaa, ma ju ei suitseta. Kuu aega hiljem polnud mul meeleski, et ma peaks suitsu üldse tegema. Oli tunne, nagu ma poleks kunagi suitsetanud. Mul oli hea ja kerge olla, ma ei tahtnud suitsu ja kui ma vaatasin teisi kimumas, ei tekkinud mul hetkekski, et tahaks ka. Minu jaoks oli missioon justkui täidetud.
Ma tegelikult ei läinudki seminarile, et suitsetamist maha jätta, vaid selleks, et ma suudaksin raseduse ja imetamise aja suitsule vastu panna. Ja kui te nüüd arvate, et kohe kui selgus, et ma imetada ei saa (loe siit!), siis ma panin suitsu ette, siis te eksite. Läks ikka omajagu aega, kuniks ma mingil üritusel veini jõin ja sõbranna suitsule läks ja nagu muuseas mind kaasa kutsus ja nagu muuseas, ma mõtlesin, ma teen siis ka.
Mul ei olnud plaanis, et oh, jumal tänatud, ma saan nüüd suitsetada. Mina olin enda arust juba mittesuitsetaja ja kuna ma enam ei suitsetanud, siis ma mõtlesingi, et selle ühe võib ikka teha. Viimasest suitsust on ju nii palju möödas ja ma suitsetajaks nagunii ei plaani uuesti hakata. Kuid ma tegin ühe ja tõesti ei jäänud uuesti sõltuvusse. See tähendas lihtsalt, et ma võin teha ju ka teise. Järgmine kord kui ma taas veini jõin, võisingi teha järgmise ja järgmise ning enne kui ma mõistagi jõudsin, oli mul pakk taskus ja käisin salaja nurgataga suitsetamas.
Kui ma küsisin Henrylt, kes neid koolitusi korraldab, et mis juhtus, siis ta ütleski, et tema aitab inimestel maha jätta, kuid ei anna meile imevõimeid. Kui ma kunagi väiksena suitsu proovisin, ega ma siis ka seal sarapuupõõsas endale lubadust ei andnud, et tänasest saab minust suitsetaja. Ma lihtsalt proovisin. Ja siis läks aega mööda ja ma proovisin veel… Kuniks ühel päeval olingi suitsetaja.
Ainus, mida ma oleksin pidanud nüüd, pärast vahepealset pausi, endalt küsima, oleks olnud see, et kas ma tahan hakata uuesti igapäevasuitsetajaks (loogish, et ei tahtnud), aga mina küsisin endalt, kas ma tahan ära teha selle ühe suitsu. Siin ongi jama. Ja nüüd ma olengi tagasi suitsetamas, aga ma ei ole seda ka varjanud. Lihtsalt see ei ole teema, millest ma arvasin, et pean blogima. Ma ei teadnud, et see nii paljudele korda läheb.
Miks ma uuesti maha ei jäta? Ma ei tea. Ma arvan, et ma päriselt usungi, et mulle meeldib suitsetada ja ma ei taha maha jätta. Täpselt nagu mulle meeldib veini juua, sõpradega aias chillida, Hedoniga torni laduda või Meelisega öösel rääkida. Samamoodi meeldib. Ma ei tunne, et ma peaks neist asjadest loobuma. Aga ma tean, et kui mul peaks see soov tulema, siis see sama Allen Carri seminar kindlasti toimib. Ma tean näiteks, et kui ma saaksin homme teada, et ma olen rase, siis veel enne kui ma uue suitsu ette paneks, kirjutaks ma Henryle ja paneks end seminarile kirja. Ma tean, et ilma selle seminarita ma suitsetamist maha ei jätaks. Ma tahan, et mul oleks tõuge, et sinna minna. Tahan, et see otsus tuleks minu seest.
Nagu ma ikka olen öelnud: tähtis pole kellegi teguviisi või mõtteid täielikult mõista, vaid aru saada, et võib ka teistmoodi mõelda ja tegutseda! Ehk me jõuame tagasi algusesse – mitte keegi, ka mina mitte, pole täiuslik. Ma olen tavaline inimene, nagu sina. Kui ma teen täna midagi halvasti, püüan ma homme olla parem ja ülehomme veel parem ja oma vigadest õppida. Lihtsalt, ma olen ka inimene, eks :)
Ja kõige suuremad tänud selle postitusega saadan Henryle, et ta olemas on ja seda koolitust teeb, sest muidu peaksin ma ilmselt siiani lugema kommentaaridest, kuidas ma terve raseduse aja suitsetasin. Kui poleks Henryt, poleks ma sattunud Allen Carri koolitusele ja nii olekski juhtunud. Vähemalt on Hedon puhtama kopsuga kui mina :) #igasasjasonmidagipositiivset
Nii ja tuleme nüüd postituse alguses selle teise osa juurde – et kuidas see on võimalik, et ma niiiiiiiiii paks olen. Õhtuleht on selliseid kommentaare täis. Ja nagu ma siin eelnevalt tõin välja Henry, kes neid koolitusi korraldab, et tema aitab inimestel maha jätta, kuid ei anna neile imevõimeid, siis täpselt samamoodi teevad kirurgid operatsiooni, aga ei tee imesid. Nad ei saa panna kehakaalu langema sünnikaaluni välja. Toon siis eraldi välja ka kaalukirurgia lehelt teaduslikud laused, mida olen siin blogis ka enne kirjutanud, aga veelkord puust ja punaseks… Et miks ma siis ikka nii paks olen.
Kehakaalu langust väljendatakse kaalukirurgias tavaliselt ülekaalu kaotuse protsendina. Pikaajaline (üle viie aasta) kaalulangus peale bypass operatsiooni on 65-70% ülekaalust.
Näide: patsient, kelle ideaalkaal on 70kg kaalub operatsioonile tulles 130kg. Seega on tal üleliigset kaalu 60kg. Viis aastat peale bypass operatsiooni on tema eeldatav kaalulangus umbes 40kg, ehk kaks kolmandikku oma ülekaalust (ülekaalu 60kg). Ideaalkaalu arvestatakse tavaliselt lähtudes kehamassi indeksist 25kg/m2.
Oma ideaalkaalu saate kui võtate ruutu oma pikkuse meetrites ja korrutate selle kahekümne viiega. Näiteks isiku korral, kelle pikkus on 1,8m: (1,8×1,8)x25=81 kg.
Mina: ideaalkaal selle arvutuse järgi – 60kg, operatsioonile minnes olin 111kg – seega, üleliigset kaalu oli mul 50,93kg. Viis aastat peale operatsiooni oleks minu eeldatav kaalulangus 33,95kg ehk kaks kolmandikku ülekaalust, st peaksin kaaluma „paberite järgi“ 77,05kg.
Seega, see, et ma viimased kaks aastat 70 kg kaalun, on minu meelest üsna hea tulemus.
Tee või tina, ma olen kõikidel nendel piltidel 70 kg. Ju ma ei oska riideid valida või ma ei tea. Aga reaalselt, pärast sünnitust kukkus 12 kilo maha ja sinna 70 juurde see seisma jäi ja seisab siiani. Mõnikord õnnestub 67 ka kaalul näha, aga üldiselt ta kõigub ikkagi 67-70 vahel ja suurema osa ajast on ta 70. Ma muidugi ei kaalu ka iga päev.
Ja neile, kes ei usu, et ma 70 kaalun, ma ei saa teid rohkem aidata, et kui mind kunagi kuskil näete, võtke kaal välja ja paluge mul kaalule astuda.
Lihtsalt ma ei tea, mu kehaehitus on ilmselt selline, et ma tundun megasuur vms. Kusjuures mulle on mitu blogilugejat öelnud, kes mind päriselus näinud on, et issand sa oled nii väike, piltidel tundud palju suurem. Niiet, võibolla ma olen lihtsalt halb pildimaterjal.
Tänan tähelepanu eest :)
51 Kommentaari
Ma olen sind päriselus näinud. Sa lihtsalt tundudki piltidel paksem. Ja ma suitsetan ka (olen samuti väikese lapse ema) Aga ma ei tahagi suitsetamist maha jätta. Paar korda olen proovinud. Aga vist üks vastik ülestunnistus nende kordade kohta kui üritasin suitsu maha jätta oli avastus, kui väga mulle lihtsalt meeldib suitsuhais. Nii kaua kui suitsuhaisu tundsin oli kerge. Noh, lisaks ka harjumus. Ootad bussi-teed suitsu, kõnnid poodi-teed suitsu jne.
Heh! Ma sain ka siis teada, et sa suitsetad:D Kah asi! Suitseta või ära suitseta, sinu enda asi. Aga põhjus miks maha jätta- näed tervem ja parem näost ka välja! Palju tööd ja laps teeb juba piisavalt vananemis tööd.. Kuigi jaaaa ma tean suitsetada on ju tore! Olen olnud! Jätsin maha.
Ma olen jätkuvalt seda meelt, et sa ei pea ennast õigustama mingisugustele Perekooli kägudele. Inimestel on igav, istutakse oma peesid laiaks ja otsitakse järgmiseid ohvreid. Julmalt savi ju. Ei ole kivisse raiutud reegel, et blogija peab kõigest rääkima. Vaatasin nagu WTF, kui Britt kirjutas, kuidas keegi Triinu-Liisi peale kuri oli, et too ei andnud teada, et sünnitama läheb, vms. Mismõttes? Blogijal oma elu üldse ei tohi olla ja kõik tuleb letti lüüa?
Suitsetamisest. Olen nüüd juba kohe kohe 7 kuud suitsu vaba. Tegelikult pole ma pikalt suitsu”mees” olnud ka, alustasin kui olin 18 (alguses nö peo suitsetajana) ja lõpetasin nüüd, kui olen 30. Hakkasin hormoonravi tablette sööma. Kui ma muidu infolehtesid ravimitel ei loe (mulle piisab arsti jutust), siis seekord miskipärast lugesin. Ja hirm oli see, mis sundis mind maha jätma. Ma ei tahtnud mingeid trombe ja tsüste või tont teab mida (vb ongi lihtsalt hirmutamiseks, aga mulle mõjus). Mees jättis ka samal ajal maha, mis mina. Teiste suitsetamine mind ei häiri absoluutselt, tehku. Raseduse ajal jätsin ma ka suitsetamise maha. Lihtsalt süda läks nii pahaks, et jube. Peale sünnitust hakkasin uuesti. Sõbranna suitsetas ka terve raseduse.
Sinu puhul on konks see, et inimesed ei habla kohe ära, et sa oled ilgelt lühike :)
Arvavadki, et valetad kaalu väiksemaks :) sest 67 kg nt on ju täiesti saledama inimese kaal.
Minu meelest oled sa täiesti bueno! ;)
Mind ajab nii marru selline asi, kui kuskile öeldakse, et issand näe see teeb seda ja too teeb teist..See, et inimene on natuke kuulsam kui teised ei anna õigust inimesi kritiseerida ja ettekirjutusi teha sellekohta, mida ta teeb või mitte.Issand kõik me oleme inimesed, ühesuguste vajadustega. Nii nõme kui isegi hingata ei lasta. Iga inimene teeb siiski oma valikud ise. Ja kust otsast Sa paks oled? :D Täiesti normaalne ilus Eesti naine :)
Mulle sa meeldid…
..koos kõigi oma “vigadega” ,
need teevadki sinust selle, kes oled ja tood end inimeste südamele lähemale..
Kõik on tõesti inimesed, mõndade vigade kallal on lihtsalt palju lihtsam ja pea “õigustatud” ilkuda.
I feel you.
Mind jäid meeletult üks asi häirima. Nimelt sa ütlesid postituses, et kui sa peaksid nt. homme teada saama, et rase oled, paneksid kohe seminarile ennast kirja. Muidu suitsetamisest ei suuda loobuda. Kas tõesti laps ja ta tervis/normaalne areng pole piisav motivatsioon (nagu seda oli ka Hedon)?? Kas isegi siis on vaja otsida mingit “sisemist tahet ja soovi” kusagilt seminarilt?
Vot see teeb kurvaks… suitsetamine on olulisem, kui laps.
No näed, ei käinud mul seda klikki. Mis teha?! Kõik inimesed pole ühesugused.
“Õnneks polnud mu kõht suur, õnneks ei kimunud ma suitsu kaks minutit enne sünnitust sünnitusmaja ukse ees (nägin ka sellist pilti, see oli pehmelt öeldes räme!).”
Ei tea, miks just see vaatepilt peaks väga räme olema, kui võrreldes raseduse etappe, oleks just enne sünnitust suitsetamine kõige VÄHEM kahjulikum lapsele. Peaks just ütlema, et kõige rämedam on vaadata väikese kõhuga rasedat suitsetamas. Mõtle ka ikka.
No ma ei ütlegi, et rasedat suitsetavat on ilus vaadata. Ma räägin lihtsalt sellest, et niigi piinlik on ilmselt rasedal, et ta pole suutnud suitsust loobuda ja mida vähem on kõhtu näha, seda vähem piinlikum on.
Muideks minul kahe lapse emana pole ka õra aimugi mis klõps see raseduse ajal ära peaks käima :D Ei ole ka üldse uhke selle üle, kuid esimese raseduse ajal(polnud planeeritud) suitsetasin 5da kuuni..max 2tk päevas ja kõige lahjemat, lõpuks siis tuli kooli nädal ja suurest piinlikusest pidin maha jätma, kuna olin nädala 24/7 kursaõdedega koos, meeletult raske oli, aga olen väga õnnelik, et üldse jätsin. 1.5kuud peale sünnitust panin salaja jälle suitsu ette. Kui laps oli 1 aastaseks saanud jäime teise ootele, see oli planeeritud ja kui teada sain oma rasedusest, siis ka ei käinud mingit klõpsu, aga teadsin, et pean maha jätma ja nädal hiljem otsustasin, et aitab! Ja hetkel teine laps 6 kuune ja suitsu järgi isegi ei isuta, ei kavatse enam tegema hakata. Kuigi..peale lapse sündi oli räige isu ja sõbrannaga koos olles tegin ka selle ühe suitsu, aga kuna see oli nii kange, siis mul päev otsa pea valutas ja iiveldas sellest, siis tänus sellele tõesti enam ei soovi :D Inimesed on erinevad ja pole nagu mõtet hukka mõista kohe :)
Leeeeeenu, sa oled ülikena! That’s it! Nii ongi! Ülimalt püss naine oled :)
Olen sinuga ühes paadis. Olen suitsetaja ja kuigi ma hetkel ei suitseta, olen ma ikkagi suitsetaja! Mind ajendas seekord maha jätma soov saada last ja see ei olnud seega raske aga just nagu sinul mitte rasedana tekib taas aeg kus võtame klaasi veini ja siis ka üks suits – miks mitte!! Kui ma ei tee seda rasedana, oma lastega koos olles ega kedagi teit häirides siis -INIMESED MIS SEE TEIE ASI ON!
Teine teema on kaalunumber – kammooon kõik ei pea ühesugused olema ju. Kuidas küll meil Eestis inimesed sellest kaauteemast üle ei saa. Vaadake ometi – ML särab piltidel, kannab kauneid kleite ja on õnnelik….. olegem siis teie ka!!! Edu sulle ML igas sinu ettevõtmises!
Jaa, möödusin sinust väga lähedalt (kriipi eks :D) ja Sa oled tõesti väga pisikest kasvu ja see tõttu ongi seda 70 kilo palju. Sinu kasvu juures võiksid sa olla ideaalselt selline 53 kilo. Siis oleksid sa peenike, maagiline suurus 0. Aga minu arust pole sul tegelt midagi viga- lihtsalt pluss suurus.
Ps. Vihkan sõna ülekaalus. Sellega tuleb silme ette kohe selline tugevalt rasvunud inimene. Kasutan alati ka oma töös sõna “pluss suurus”. Palju kenam :)
Ja suitsetamine, huvitav miks seda peaks kellegile ette hetma. Mul on nii kopp ees selle suitsetajate diskrimineerimine. Tahan ja suitsetan. Hakkab veits närvi ajama, kui mittesuitsetajatele mõjub mu tegevus nagu mul oleks pidalitõbi. Ja hakkab veits üle viskama, et ma täiskasvanud inimene kuidagi ühiskonna survel pean oma suitsu tegema nurhataga nagu mingi teismeheline.
Ma suitsetajana ka eelistan suitsuruume, aga need keelatakse nüüd siseruumides ära ja peame ikka nurgataga suitsul käima :D
Aga ideaalkaal 53 – siis tegelikkuses, et ma oleksin null suurus, peaksin ma olema umbes 45, sest mul on üleliigne nahk ka, mis kaalub :D Ehk siis kui võtta puhast kaalu, peaks ma veel vähem kaaluma :D
Mina olen Leenuga ühe pikkune ja kaalun 53. Paks ei ole, ulekaalus ka ei ole, aga see rippuv nahk on. Ja mida rohkem alla võtame, seda rohkem seda nahka üle jääb. Leen näeb täiega püss välja!
Tänks! :)
Sa oledki väike nigu püksinööp :) ja pildid teevad sulle liiga. Ma küll ei ole sind ühelgi pildil suureks pidanud aga sama tähelepaneku tegin ma ka siis, kui sind reaalselt nägin. Suits nagu kõik muud pahed/harjumused, on tegelikult inimese isiklik asi. Ma tahaks näha inimest, kes ei oleks kordagi oma elus mingit muudatust ette võtnud, rääkinud õhinal, et eikunagienam ja siis ükshetk on tagasi samal rajal. Keegi ei taha olla sel hetkel hukka mõistetud aga miskipärast neid endameelest ideaalseid näpuga näitajaid jagub. Sinul jagub neid rohkem, sest oled tuntud ja ilmselgelt anonüümselt on veel eriti lihtne näpuga näidata. Elu samas on näidanud, et reaalselt näkku ei suuda need inimesed kunagi midagi öelda :)
Elu läheb edasi, peaasi, et ise õnnelik oled!
ma ei saa aru, mis kuradi sünnikaalust sa koguaeg jahud. kes on sulle öelnud, et sa peaksid tagasi sünnikaalu kukkuma?
inimesed räägivad sellest, et kui sa käid operatsioonil, sisi sa võiksid ise ka pärast pingutada, et seda välja näha oleks, mitte ennast lõdvaks laskma ja juustust ja veinist toituma. see ‘ma ei saagi sünnikaalu tagasi’ soigumine on nii bullshit, et ’da fak’
No ma ei saa lihtsalt aru, kui palju ma nende inimeste arust kaaluma peaksin? Praegu olen ma jumala okei kaalus, aga ikka on häda, et ma liiga paks. Seega, pean nende silmis olema sünnikaalus, siis on ok vä?
jälle oma sünnikaaluga :) nagu siin varemgi öeldi, siis kui sa oled 160 pikk, siis 70 kilo on ikka palju. oleks kasvõi 60, siis oelsk juba tunduvalt parem.
mainin igaks juhuks ära, et mul on ka täiesti ükskõik palju sa kaalud, lihtaslt palun lõpeta oma sünnikaalu tagasi kukkumise jauramine ära, sest see on nii lamp.
Ok, see on sama lamp, kui rändom inimeste hala, et ma olen liiga paks :D
Ja nagu ma ütlesin ka selles postituses, ma pole nö klassikaline inimene, ma olen maovähendusoperatsiooni läbinud inimene, kelle puhul selline kaal on OK
Ma olen 168cm pikk ja kaalun 120kg. Vot mina olen paks :D :D
Kui ma sind Pärnu supiköögis esimest korda reaalselt nägin,oli minu esimene mõte: “Mis paksu juttu need inimesed koguaeg temast räägivad, ta on ju nii pisike. Selline pisike, armas ja pehme!” :) Las kraaksuvad, minu arust oled sa täiega kihvt naine! Vahet pole kas 60,70 või 120 kg
Tere Sulle! Tavaliselt ma ei kommenteeri sind aga täna tahaks! Ma ka kuulen hommikust õhtuni vingu, kuidas ma ikka suitsetan. Aga mulle meeldib suitsetamine, ma olen kohutavalt tegus inimene, istuda paigal ei oska, ja vot see suitsupausi võtmine, on minu jaoks nagu Rimi reklaamis, et tahaks puhata ja läheks alla jõe äärde ja kohe 15 minutit mitte midagi ei teeks. Ja vot nii see kaminaruumi/õue suitsetama minek ongi ainsad puhkehetked, kus ma loen vai mõlgutan mõtteid. Ja see kui kõik ümberringi targutavad, et fui kui rõve jmv. tekitab vastupidi trotsi, vot tahan ja suitsetan.
Teiseks Su kaalust, ära põe, peaasi et ise end oma kehas hästi tunned! Ma küll ei saa aru kui lyhike sa oled, ma ise olen 159cm ja kaalun ka 60-67, aga näen väga niru välja….vaid kintsud kobedad….
Ole rõõmus ja roosa edasi! Ägedad olete!
Ma 155 :)
ma isegi ei teadnud, et mingi poleemika tehti suitsetamisest, ok kommentaar oli. mõtlesin omast kogemusest kui elus paar suitsu olen teind. et käed lõhnavad, riided ja koguaeg närisin nätsu, pesin käsi, sest kass ründas väiksena..ei meeldind talle see hais.
nüüd pole suitsu pole probleemi.
a jah päriselus oled sa hästi väike ja kleenuke
Ma nägin Sind sügisel UMFil tänaval jalutamas ja kui Sa mööda kõndisid, siis ma vaatasin, et “Issand, kui väike ja armas”. Ja siis ma sain aru, miks Sulle närvidele käib see kehakaalu ümber soigumine. Ma vist püüaks samamoodi öelda, “et kuulge aitab, see pole mingi teema”. Aga sinnani olin Sind näinud vaid piltidelt ja pean ütlema, et need teevad Sulle tõesti liiga. Üks pilt suudab valetada rohkem kui tuhat sõna.
Aga kas sa e-suitsu peale oled mõelnud? Oled seda ehk proovinud?
Nii mina kui ka kõik teised e-suitsetajad on ühel arvamusel, et tavasuitsu ei taha enam kunagi.
Kunagi olen proovinud, aga see polnud nagu see.
Ei käinud seda maagilist KLIKKI? :D
Aga kuidas selle nimega siis on, vahetasid ka ära?
Eks ta muidugi mõistlik otsus ole, kuid samas: teid tuntakse juba nägupidi ka ju. Nii et kas sellest väga kasu on/oli?
Kas sa oled kuulnud näiteks Kerttu Rakkest? Summerist? Contrast? Kas ta on nime vahetanud? Ei. Tal on Terve elu olnud passis teine nimi.
Leian, et see nimi, mis minul passis on, ei muuda kuidagi mind või minu võimeid ja antud blogisse ja siia kommentaaridesse samuti ei kuulu. See on minu isiklik elu :)
Minu jaoks on Mari-Leen Albers nagu bränd, mida inimesed teavad ja soovin, et ma oleksingi lugejate jaoks just see Mari-Leen, keda nad siit blogist eest leiavad :)
Eks kurja juur ole sinu pikkuses. Mina kaalun ka 70 kg (168 cm), aga kui meid kõrvuti panna, siis mina näen tõesti saledam välja. Võib-olla sellepärast paljud ei usugi sind, et võrdlevad seda kaalunumbrit enda omaga, aga ei arvesta pikkuste vahet! Lühike inimene ei saa endale suurt ülekaalu lihtsalt lubada…
Selle postituse all hüppas ette mingi sinu varasem blogipost (kolm-aastat-ja-36-kilogrammi-tagasi), kus rääkisid ka enda kaalust. Vaatasin siis neid fotosid – 2013 nägid tõesti super välja (57 kg), aga sellist kaalu oleks suhteliselt raske hoida ja end piinata pole ju ka mõtet. Viis kilo kaalukaotust teeks sind märgatavalt saleamaks, aga… Kaaluteema on üldse keeruline teema, no kes ei tahaks ideaalkaalus olla? Lihtsalt ahvatlusi on nii palju!
miks oleks 57kg kaal, mida raske hoida on? kui korra saavutatud ja tervislikult jätkata, siis ei ole ükski kaal raske.
Minu meelest on väga inetu kellelgi kaalu suhtes avalikult sõna võtta. :(
Lõppkokkuvõttes on see ainult SINU asi, kui kege või raske sa oled, sa ei pea end järjepidevalt tõestama või kuidagi kellegi ees vabandama.
Ma ei tea, kust sa selle ideaalkaalu arvutamise valemi võtsid, aga minu meelest on sellel midagi viga. Olen 164 cm pikk (st üsna lühike tegelikult) ja sinu valemi järgi oleks mu ideaalkaal 67 kg :o Ma kaalun 10 kilo sellest vähem ja igasugused kehamaasiindeksi arvutamise kalkulaatorid on öelnud, et olen normaalkaalu ülemises osas. Ma olen kõige rohkem u 63 kilo kaalunud ja see ei olnud juba kuigi ilus vaatepilt. Nii et ei, ma ei usu, et see on õige valem ja päris kindlasti ei ole minu ideaalkaal 67 :S
See kaalu arvutamise asi on võetud konkreetselt sealt lehelt, mis on ka lingitud, mis räägib maovähendusoperatsioonist. Võimalik, et see ongi teistmoodi “meiesuguste maotutega”. Minu ideaalkaal oleks pikkuse juures üldse 47, aga see poleks reaalne kaal mulle. Kuna mul on juba üleliigset nahka mingi 10 kilo eest :D
Mina ei saa sellest kaaluteemast ka aru. Olen korra näinud Sind kusagil laste mängumaal mööda kõndimas. Täiesti ok naisterahvas. Ei ole “Paris thin” nagu tänapäeval igasugused iluetalonid on, aga, olgem ausad, see on ka haigelt alakaaluline.
Ja ei olnud kusagil ka neid “meeletuid ülekilosid” mida Sulle pidevalt ette heidetakse. Ma ise olen 1,58 pikk ja kaalun alla 65-te natuke, mulle tundus, et Sa oled kõhnem.
Perekooli piffid elagu oma elu! Tundub, et neil igav, huvitav kas neil polegi vigu.
http://Www.littlebutcute.wordpress.com
Mis see suits ühes kuus nt maksma läheb?
Kas oma tervise pärast ei karda, eriti kui oled lapse ema? Nikotiin on ikka paljude haiguste riskitegur. Jaajaa, ma tean, et homme võib auto alla ka jääda, aga ikkagi….
Ei karda. Ja ei ole arvutanud palju kulub.
Ei poolda suitsetamist ja ei ole suitsetaja, aga mul on päris mitu näidet enda naabrite/tuttavate näol, kes on surnud kopsuvähki ja infarkti olles selle juures täiesti suitsuvabad ja üsnagi tervisliku eluviisiga inimesed…
Kujutad ette, mõned inimesed vb lihtsalt lootsid näha, et sa oledki suutnud ja tahtnud oma elus ka midagi päriselt muuta, mitte ikka ja uuesti mingite vanade mõttetute harjumuste küüsi langeda. Et mis see teiste asi on või? No ju sa siis mõnede jaoks oled ikkagi mõneti eeskuju või iidol või misiganes muu ülistusobjekt. Aga suht suur pettumus on näha seda feilimas. Ei mingit arengut ega edasiminekut, vaid hoopis tagasilangus.
Ma olen ka inimene, mitte keegi pole täiuslik!
Inimene jah, aga lihtsalt rumal, kui täiesti teadlikust soovist ja tahtest uuesti mingi juraga alustad. Ma lihtsalt ei saa aru, milleks seda vaja on. Kui vajadust nagu otseselt polnudki…….. Samahästi võiks Hedonile lutikombe külge pookida. Vaja tal seda ju pole, aga noh, vb on hea närvide rahustaja või midagi.
Tahtejõu puudus on selle nimi.
Millest ma aru ei saa, on see, kuidas loen kommentaaridest ja sinu enda postitusestki, et rasedana suitsetamise juures kõige hullem oli piinlikkustunne võõraste ees. Mis mõttes? Teadmine, et kahjustad räigelt oma lapse tervist on suht ükskõik, aga võõraste pilkude ees on häbi? Kurb ja õudne lugemine.
Pilt meenutab mõnda klantspilti staarist, ala vaadake milline ta päriselt välja näeb!!! Ja ikka teeme neli pilti, et jumala eest mitte feilida
Pohlad, nagu sa oleks esimene kuulsam inimene, kes suitsetab, mõni on seda paremini varjanud lihtsalt Kuidas see võõraid nii pingesse ajab ma aru ei saaaaaa.
No omg..kelle asi seeee on!!! Ära õigusta ennast..kama kaks mis teised räägivad..kadedad on. Ma kaalun 71 kg..aga näen kõhnem välja..sest ma olen mingi 25 cm pikem!!! Kuidas inimesed aru ei saa, et kasv ka loeb??? Ja see, et sa ei kirjuta oma suitsulembusest, ongi hea ju. Ei propageeri suitsetamist..miks peakski. No andke inimesel olla!