Inimesed on ikka nii lollid, usute kõike mida näete vä?
Sattusin hommikul lugema mingit Delfi lugejakirja: Pahane äsjasünnitanu: Kate Middleton jätab värsketest emadest ikka täiesti vale mulje, milleks niimoodi inimesi petta?! Inimesed on ikka nii lollid, sorry.
Nagu for real, arvad, et kõik sünnitused on samasugused, kõik naised loppis ja kottis pärast sünnitust ja üldsegi, kui sa oled staar, siis ajad endale kargu alla kümneks minutiks, poseerid ära ja kui vaja, siis sured seal autos teel koju, sa ei lähe seda ju välja näitama.
Loomulikult kestis perfektse Kate sünnitus ainult viis tundi. Loomulikult ilmus ta vahetult pärast seda piltilusa ja täiuslikuna rahva ette, istus autosse ja sõitis minema — nagu oleks poes käinud ja endale beebi ostnud. Ei ühtegi märki sellest, et ta keha on just üle elanud midagi täiesti üle mõistuse rasket. Ei ühtegi lisakilo, ei mingit märkigi väsimusest või kurnatusest. Isegi kotte polnud silmade all. Kuidas kurat ta seda suutis?!
Tavalised naised näevad viis tundi pärast sünnitust välja nagu, vabandage väljendust, kassi okse. Nägu võib olla paistes, verevalumeid täis, juuksed sorakil. Tavaliselt on äsjasünnitanud naine kurnatud ja omadega täiesti läbi ega suuda sel ajal veel kõndidagi, rääkimata kõrgetel kontsakingadel treppidest üles-alla kepsutamisest!
Ja kõige lõpuks — ema tahab pärast sellist kogemust ainult rahu ja vaikust ning oma beebiga olla, mitte külalistele ja fotograafidele rõõmsalt poseerida ja naeratada!!!
No esiteks ongi iga sünnitus erinev, kes hingab lapse välja, kes on kümme tundi valudes. Ja kui raske on sul siis ennast veerand tunniks kokku võtta, kaamerasse naeratada ja autosse istuda ja minema sõita. Tahad sa seda või ei, see kuulub su elu juurde. Veerand tundi kontsadel on ju tõesti megaraske. See ongi tema töö, olla ilus, sätitud, korraks kaameratele naeratada ja edasi elada. Ta ei tule ju dressides sünnitusmajast välja. Kus see sobiks.
Ma küll valutasin 13 tundi, aga pärast sünnitust läksin ise pessu, kuigi seda ei lubatud, oli jutt Meelisega, et kui ma veerand tunni pärast tagasi pole, tule vaatama. Sain paar ilupistet, aga ei surnud selle pärast. Lahmasin verd, aga ikka veel ei kadunud õnnenaeratus mu näolt. Kilod ei kadunud üleöö, aga ikka olin õnnelik.
Sellel pildil olen mina, 24h pärast sünnitust. Kui oleksin Kate ja oleks vaja olla viis tundi pärast sünnitust selline, siis oleksingi. Seda enam, et ma käisin lihtsalt pesus, teda ootas ilmselt terve stilistide-juuksurite-meikarite tiim.
Ma ei ütlegi, et iga sünnitus on lumme kusta, aga seda ütlen ma küll, et ma ei mäleta praegu isegi häguselt neid valusid, mida ma siis tundsin ja ütlesin ka kohe pärast sünnitust, et sünnitada võiks viis last jutti, lihtsalt valutada ei taha.
Siin vist paslik mu sünnilugu ka meenutada :)
AVAMEELSELT SÜNNITUSEST: visake mees välja ja saate kiiremini õhtule
Mis teie arvate? Kas Kate jätab värsketest emadest vale mulje? Milline oli teie sünnitus? Kuidas te praegu sellele tagasi mõtlete? Mäletate ikka veel seda valu ja kottis silmi või pigem seda, et olite õnnelik?
PS! Kuna Facebook ei mängi meiega enam samas tiimis, siis on aeg edasi liikuda. Kui te tahate meie tegemistega kursis olla, peate meie Facebooki gruppi tulema :) LINK
22 Kommentaari
Mul kestis valutamine/sünnistus ligi 36h ja sain õmblusi ka aga olin tunni aja pärast juba jalul. Ei käinud pea ringi ega midagi. Sättisin ennast korda ja lebotasin voodis õndsas olekus :) Oleks pidanud ka staari kombel rahva ette minema, oleks teinud seda hea meelega.
Ma vaatan, et ma olen hakanud igat teemat kommenteerima, peaks vist veidi tagasi hoidma :D
Lugesin ka eile seda artiklit ja mõtlesin wtf?? Ma olin sünnituse hetkeks üleval 32h ja sellest 21 valudes. No aga peale seda oli adrenaliin nii laes, et magamine oli viimane asi, mida teha tahtsin. Samuti kriips kõrvuni ja tahtsin sünnitustoast ise ära jalutada laps süles, ämmakas siis karjus kuhu nüüd ja surus mu ratastooli :P See valu kõndimisel ja kõik muu oli järgmiseks päevaks alles kohal. Seega vabalt oleksin ka võinud poseerima minna :D Ja Kate pilte vaadates, siis tegelt tal oli ikka kõht mingil pildil näha, lihtsalt väga hästi valitud vabalt langev kleit.
Ma vaatan ka enda pilti peale sünnitust, kõht oli kohe kadunud (pildil oli nagu oleksin enne rasedust, tegelikult tõmbas kõht tagasi ca 2 nädalat, peale 2t nädalat hakkasin ka uuesti trenni tegema), käisin pesus (meiki ei pannud) ja nägin välja nagu täiesti tavaline rõõmus inimene.
See on jah ülepaisatud teema.
Tõsi, kui teha pilt kohe täisulatuses peale seda kui laps rinnale pandi, siis ilma pesemata enam nii ilus jah see vaatepilt pole ja tõesti, see oleneb ju sünnitusest. Iga sünnitus erinev.
Màletan seda valu, aga samas màletan kui ônnelik ma olin! Ja olin ka juba pea tunnike peale sûnnitust jalul ja liikusin ise ringi!
Ja tàpselt, oleks veel keegi meikinud mind ja soengu pähe, siis oleks vôinud samuti minna haigla ette rahvast tervitama :)
Nii et, lepime, inimesed erinevad, sünnitused erinevad, ärge ûldistage!
Nb! See artikli kirjutaja vôiks ka môelda, kes Kate on ja mis armee tal oli seal toetajaid-abistajaid kaasas! Nagu sa mainisid, see ongi tema töö – näidata end rahvale!
Mul oli ka pigem kerge sünnitus ja kuigi panin esimese vetsus käiguga pildi kotti (hea, et mees kaasas oli), siis 5 tundi hiljem oleks ikka välja läinud Kate asemel. Ja tal oli ju suht lohvakas kleit, kust ei paistnud kõht välja. Sünnitused on nii erinevad ja kui ta poleks suutnud välja tulla, siis ta poleks tulnud ka.
Esimene laps tuli ilmale peale kahte päeva valusid, suuri pingutusi ja vaakumi abiga, mina olin nii läbi, et kaks päeva ei suutnud püsti saada, rebendeid rohkem, kui võiks ja veel pool aastat hiljem käisin tagajärgi korrigeerimas :( elus ka ei oleks kuskil suutnud naeratada ja minu ilusaks tegemiseks sel ajal oleks pidanud võluri kaasama. Kõht kadus poole aasta pärast alles. Teine laps tuli ilmale 1,5 tundi peale valude algust. Paar pistet tehti aga ei midagi hullu. Selliselt võin iga kell sünnitada. Järgmine päev käisin pesus ja tundsin end inimese moodi. Õde rääkis, kuidas tema oli peale sünnitust ühispalatis, väsimusest nõrk ja keha valudes. Samal ajal tuli naine sünnituselt, istus pots voodile ja läks viie tunni pärast beebiga koju :) Pika jutu mõte siis, iga sünnitus on erinev ja mõjub naisele erinevalt. Mõni ongi pool päeva hiljem lill ja ei saa arugi, et just sünnitamas käis, teine on kolm kuud loppis :D Mis teha, elu :)
Täiesti lollid inimesed osad ikka tõesti. Uskumatu kui eirnev võib olla inimeste “maailmatunnetus”. Mina JUST vaatasin pilte, et kui võimas ja julge naine, et julges tulla publiku ette ja ei tõmmanudki mingi korsetiga kõhtu sisse (https://www.vanityfair.com/style/2018/04/kate-middleton-baby-boy-third-child) Vaata teine pilt, täiesti tavaline 6-7k raseda naise kõht ees nagu äsjasünnitajatel ikka :D. Endal tõmbus ka tagasi alles nädala pärast see rippuv emakas :D. Muidugi tal on juuksur ja meikija teinud näo pähe, loogiline ju. Ise oleks ka tellinud, kui teaks, et haiglast väljudes pildistatakse ja üle 100 inimese vaatama tulevad. Ma vastupidi mõttes “kiitsin” Katei. Ja no 3s sünnitus ja 5h on isegi mitte väga kiire ju + meil saadetakse esmasünnitajadki suvekuudel 12h möödudes autoga koju, rääkimata korduvatest. Uskumatud inimesed ikka
Minul läks vete tulekust sünnituseni 30h. Olin seega nii kaua magamata ja kogu sünnitus oli nii raske, et olin igalt poolt lõhki lõigatud. Peale sünnitust läksin magama ja sain terve öö peale magada vaid 4h, sest ärevus oli sees ja beebi nohises ja oli vaja teda kogu arg vaadata. Kui ma poleks nii lõhki olnud, siis oleks suutnud meikarid ka minust inimese teha. Võtsin samuti järgmine päev inimesi haiglas vastu ja polnud hullu. Mis need paar väsitavat ja magamata ööd ikka teevad. Terve elu olen ju ilusti maganud. Seega ei näe probleemi. Lisaks on tal ju kolmas sünnitus. Ka minu sõbrannal oli laps nagu lupsti väljas ja kõik korras. Inimesed on erinevad :)
Seesama ” pahase lugeja kiri” avaldati delfis ka pärast printsessi eelmist sünnitust.. Nii et kui tõsiseltvõetav see on? :D
No seal ongi kirjas, et meenutuseks.
No ma ei saa aru. Ma sünnitasin oma esimese ka alla 6 tunniga. Sain küll ligi 2 tundi pressides punnitada ja teise astme rebendid, sest laps otsustas käsi pealael sundida aga kui viimased õmblused olid tehtud (õmblemine võttis ligi tund aega) ja laps umbes tunnikese rinnal mõnulenud, siis anti laps isale riietamiseks ja kamandati mind duši alla. Käisingi pesus ära ja pidin ära minestama kui seda verist vanni nägin aga elasin üle. Kuna siis oli kell 2 öösel lasti meil perepalatis rahulikult 7ni puhata – magada ma ei suutnud väsimusest hoolimata, sest hormoonid möllasid. Siis tehti mulle ja lapsele tervisekontroll ja kell 12 hakati haiglast välja kirjutamise pabereid ette valmistama. Kell 2 olime juba kodus – kokku veetsime haiglas täpselt 18 tundi. Vabalt oleks võinud 15 min haigla ees ka naeratada, sest endorfiinid olid nii laes.
Ei jäta ta mingit valet muljet. Inimesed on erinevad. Kes tahab istub pesemata ja dressides nädala diivanil ja “taastub”, kes võtab ennast kokku,teeb ennast inimeseks ja läheb tavarutiini tagasi. Ilmselgelt,kui tegemist on avalikuelutegelasega,siis tal on kõva tiim taga ja tal ei ole väga valikut. Tubli on ta igal juhul.
Minul läksid ka mõlemad sünnitused kiirelt ja olin kohe peale beebi kätte saamist püsti ja asjatasin ringi. Käisin kohe pesus,tegin kerge meigi (loomulikult see on inimese enda valik,mina tunnen ennast lihtsalt 100x paremini nii) ja nautisin siis oma beebit rahus. Hommikul teksad tagasi jalga ja koju.
Just, vajadusel valuvaigisti sisse kokkutommete jaoks, meikar, bandaaž ja oleks enamus naisi võimelised särama peale sünnitust. Õnneks tavainimesel selleks vajadus puudub. Sea suhtes me ei tea ju mis hinnaga Kate seda tegi…. Kui valid selle elu, eas teatud asjad ära kannatama.
Lollid on need kes ei saa aru sellest, et naised ongi erinevad ja sünnitused kulgevadki erinevalt.
Minust ei oleks mitte ainuski ilumeister teinud normaalselt seisvat ja naeratavat inimest. Kuna mul oli ikka nii raske ja keeruline sünnitus, et siiani ütlen sõbrannadele, et nad kuradid valetavad oma sünnituste kohta, kui kerged need on. Selle pärast ma ei nõustu rohkem lapsi saama sest see on ikka selline valu mida ei saa unustada.
Sünnitasin teise lapse 50 min, samas kaalus nagu Kate’l.
Mis see siis on, pessu , korsett selga, meik, lokid ja lohvakas kleit. Päeval sünnitada – kökimöki. Max 5 min maja ees lehvitada, autosse ja minek. Emaka kokkutõmbed peale sünnitus algavad ju hiljem… rinnaga nad varvalt toidavad, lapsele kohe pudel, kuigi Kate on enamvähem lihtrahva seast tulnud, alles nädal tagasi olid fotod, kui suure kõhuga toidupoes shoppas.
Vahelduseks tore mõne postitusega nõustuda ka :D Ei saa aru, mis inimesed need on, kes ei suuda aru saada, et avaliku elu tegelased ei ela sama elu nagu mingi Lasna Mari, kes võibki nädal aega loppis näoga vedeleda peale sünnitust, keegi ei kipu talle kaameraga näkku ja need pildid ei jää igaveseks ajalukku. Briti kuningakoja liikmetele on raudpolt igatepidi ette kirjutatud, kus ja mismoodi nad end sellistel puhkudel näole peavad andma. Esimese lapsega on see ilmselt veits ebamugavam, sest täiesti võõras olukord, aga normaalse sünnituse korral ma ei näe isegi, miks mõni tund peale sünnitust ei peaks sünnitaja suutma veerand tundi vaprat nägu teha. Ja esimese sünnitusega Kate kosus ka kauem. Oleks tahtnud üliinimest mängida, oleks juba siis kohe haiglast lahkunud.
Artiklis käibki jutt täiesti teises reaalsuses elavatest inimestest. Kui keegi end siiralt riivatuna tunneb, siis mingi luusigu lohutuseks Pelgu ümber ja saab kohe südamerahu, et enamus värsked emad jalutavad sealt välja nagu pingviinid, meetrine side jalge vahel, ja glamuuri koha peal laiutab üsna suur null.
Nii palju oidu võiks igaühel olla, et natuke mõelda, kellega end võrrelda…
Lugesin ka seda lollust ja no tõesti.
Täiskasvanud inimene ja nii rumal. Emaks sai, aga seda pole veel aru saanud, et inimeseded on erinevad. Ma jälestan seda naiste kannatajate ja viletsatena eksponeerimist. Pidevalt mingi jutt mingitest tõelistelt naistest, kes on koledad, hädised jne. Ma olen ka täitsa päris naine, aga no ei ole selline.
Konkreetselt sünnitusest. Sünnitus kestis 4 tundi. Laps sündis 12.46. Kell 18.00 läksin koju. Läksin puhta, meigituna ja 2 kg raskemana kui enne rasedust. Enne rasedust olin 56 kg, haiglast lahkudes olin 58,2 kg. Kotte ei olnud ja üldse nägin väga hea välja :) Saaks siin fotot jagada, jagaks :) Kõik naised ei ole viletsad tondid, ma ei saa aru, kas neil tontidel on kuidagi lihtsam tont olla kui saab vastu rindu taguda ja väita, et kõik tegelikult on. Ei ole kusjuures :)
No kui sul seal terve tiim sind riietab ja mukib, siis milles probleem? Tuled korraks välja, seisad, naeratad ja lähed puhkama… kui tal väga paha oleks, eks ta siis tuleks hiljem rahva ette.
Ja Kate polnud ju kohe lameda kõhuga, mis on samuti loomulik. Ei jäta mingit valemuljet, vaid pigem on väga inspireeriv :).
Ma peale esimest sünnitust seisin vaevu jalul ka teisel päeval, rääkimata siis esimesel.. pea käis ringi, jalad olid kui vatist. Pessu ei tahtnud minna, juuksed sorgus, enesetunne oli ikka väga sant. Sünnitus oli pikk ja kurnav. Aga peale teist.. oli keiser..ok, kohe tõusta ei tohtinud, aga järgmisel päeval olin juba täitsa kobe, pesin ja natuke sättisin, polnud viga midagi, juuksed olid äsja värvitud, ripsmed ilusad jne..kohe norm inimene :D ja kuna teise rasedusega võtsin alla, siis peale sünnitust kaalusin vähem kui enne rasedust, mingit üüratit vatsa ees polnud.
Mina sünnitasin oma lapsed ise, ilusti, natuke liiga kiiresti aga kui õmblused välja arvata, siis kõik super kenasti (esimene sündis, kõik valud kokku jne 3h ja teine 5h, ja seda 13 aastase vahega) vabalt oleks võinud nii naeratada kui välja minna
Ei jätnud ta mingit valet muljet. Lihtsalt ära sätitud ja veidi puhkust saanud inimene. Ei näe ka põhjust, miks ta peaks end näitama võimalikult räsituna. Isegi ma ikkagi tegin end veidi kordapoole, et oleks omalgi parem enesetunne ja jääks pildile ka veidi kenam :D Ja ju siis tõesti sünnitus läks tal kergelt, polnud palju rebendeid jms. Isegi kui on paar rebendit, siis juba järgmisel päeval on täitsa ok olla. Haavad ei pruugi kogu aeg endast tunda anda, ma tundsin neid ainult istudes, pissil käies, teatud asendeid võttes jms. Huvitav tähelepanek enda sünnitustel on see, et esimesel korral olin rohkem katki, sünnitus oli raskem, pikem jne, peale sünnitust oli et kas võib nüüd koju minna? Nagu polekski midagi häda olnud. Teine sünnitus oli kiire, igati normaalne, vähem rebendeid ja puha, kuid laualt püsti tõustes tundsin end nagu sant, liikuda sain ainult küürutades ja selline tunne, et vaagnaluu on pooleks kistud. Samas hommikul ärgates oli seegi juba minevik ja kibelesin ära koju. Pärast sünnitusi on ikka ainult meeletu õnnetunne ja rahulolu olnud, olgu see nägu kui loppis ja paistes tahes. Valusid suudan meenutada veel küll, 10k tagasi sünnitasin. Teine sünnitus oli kiirem ja selle võrra ka valusam, mäletan hästi, et vandusin endale, et iial ei taha enam neid valusid kogeda. A noh, niipalju aeg ikka hägustab neid mälestusi, et need enam ei hirmuta nii. Need mõned tunnid seda valu kannatada on tegelikult köömes, autasuks on aga päris oma beebi :) See kaalub üle kõik.
Mina olen see õnnelik, kes hingas lapse välja ja valusid ei tundnud. Hommikul hakkasid veed lekkima, terve päev tšillisime perega, tegime sauna, grillisime. Tuhud algasid vaikselt märku andma 3t enne lapse sündi ja 1,5t peale haiglasse jõudmist, oli tibu käes. Valusid kui selliseid ei tundnudki, no lööge või maha, ei olnud. Küll aga oli kõik hästi intensiivne ja enneolematu. Sain mõned ilupisted ja sünnitustoast läksin omal jalal palatisse. Natukene peale kõndimist hakkas pea ringi käima, muud häda ei olnud. Ämmaemand käskis saladust hoida, muidu hakkavad kõik naised arvama, et see nii kähku käibki :) Noh natuke ikka rääkisin :D Olen õnneseen. Kõige ilusam päev minu elus.