#autokool: kas oluline on osata sõita või silte lugeda?
Nagu te teate, siis ma läksin uuesti autokooli, sedapuhku sai valituks Autosõit, mida kõige enam soovitati. Ja siiani olen rahul. Sõiduõpetaja valisin nö vaba aja järgi ja vist joppas. Või ongi seal kõik normaalsed.
Klassitundidest ei ole mul midagi väga pikalt pajatada, klassitunnid nagu ikka. Õnneks saab kõiki tunde lisaks e-süsteemis järgi vaadata, korrata, õppida ja kui tunnis osaleda ei saa, siis pead seal järgi tegema. Suht loogiline. Aga räägime parem sõidust.
Esimeses tunnis öeldi, et platsisõit võiks kesta kaks tundi, et siis on kindel, et saab loa tänavatele paarutama minna. Lisaks mainiti seda, et üks tšikk olla tööandjaga kokkuleppele saanud ja tegi kahe nädalaga kõik kohustuslikud sõidutunnid ära. Mõtlesin siis, et milles küss. Teen sama, saabki kaelast ära.
Enne Tenerife reisi otsustasin, et tavai, mida ma ootan, panen aja kirja, aga sain aja märtsisse. Loomulikult osutus ilm selliseks, et sain esimese platsisõiduga ka kohe libedasõitu harjutada. Või siis lumesogasõitu. Kurb oli aga see, et ma ei pannud tähele, et ma pean ise kaks järjestikust tundi bronnima, et kahetunnist platsi teha, vaid ma ekslikult arvasin, et platsisõit ongi kaks tundi. Inimene õpib kogu elu. Järgmiseks korraks on 2×45 minutit broneeritud!
Aga sõidust endast
Ma Austraalias kärutasin mingi vana panniga ringi küll. Sõita ongi okei, tagurdada ja parkida on ka lebom kui keerata. Hea, et ma seal Aussis bensiinijaama sisse ei sõitnud ükskord. Ka nüüd sain sõidutunnis kiita, et tagurdan hästi ja parkimine on ka okei. Korraks läks kurvis jälle kiirus lappama, sest.. mulle tundus, et võiks ju veits gaasi anda küll, kaua ma selle viiega venin..
Mu ainus jama on see, et ma olen nii kuradi lühike, et ma istun peaaegu nina klaasis seal autos, et mu jalad pedaalideni ulataks. Ja viga mida ma ilmselt teen – ma tõstan paremat jalga pidurilt gaasile, peaks tegelikult kand maas toimetama. Aga see ilmselt ja loodetavasti on harjutamise küsimus. Kusjuures õpetaja ise ütles, et tema sõidab automaadiga kahe jalaga, et vasak ongi pidurile ja parem gaasile. Võib-olla ma peaks ka niipidi proovima, et on lihtsam.
See ilmselt on ka üsna loomulik esimese korra kohta, et ma vahepeal unustan üldse midagi vajutada :D
Loodetavasti kui see plats on tehtud saan endale need linnasõidutunnid ka suht järjest ära panna, on üks osa tehtud. Ja siis teen teooria otsa ja siis vaatab edasi.. Ma saan aru, et ma olen ise megapositiivselt meelestatud ja kõik tundub kukepea. Ilmselt ongi teooria seitse korda hullem kui sõit ise. Aga selle vastu aitab ilmselt lihtsalt pähetuupimine, sest loogiliselt mõtlemisest jääb eksamil väheks.
Veel üks naljakas tähelepanek – kui eksamil öeldakse näiteks ma ei tea, Kadriorus, et sõida Õismäele, siis ma ei või sinna sõita nii nagu ma sõidaks, vaid ma pean mingite viitade ja siltide järgi sõitma. Mis on minu jaoks ajuvaba. Sellessuhtes, et mida on vaja tõestada, kas seda, et ma oskan sõita, või seda, et ma oskan lugeda. Aga no õnneks, on see ka tulevik.
Luban teil ennustada, kui teooria lõppeb aprilli keskel, siis millal ma load saan?
14 Kommentaari
Ma täiesti ausalt ütlen, et ei kujuta isegi ette, kuidas ma automaadiga kahe jalaga peaks sõitma. Ikka ainult paremaga. Aga mina õppisin manuaalkastiga autoga sõitma ja ma ilmselt vajutaks piduripedaali vasakuga nagu sidurit, mis kokkuvõttes oleks üks jube suur jama. Äkki juhul kui olekski ainult automaadiga sõitnud, poleks seda muret, ei oska arvata. Minu esimene automaadiga sõit oli proovisõit uue autoga. Esimese asjana öeldi, et vasak jalg pane ära, kusagile nii et sul ei tule isegi mitte mõtet seda kasutada. Nüüd igapäevase sõitjana hoiangi seda seal, kus selleks ettenähtud koht on.
Juhilubade kätte saamise aega ei hakka ennustama, seal võib tulla takistusi, millele ei oska ise enne mõeldagi. Metsik eksaminärv näiteks, ma jooksin ikka totaalselt kokku loe mõtlesin sajaga üle. Avalike esinemisteg amuidu mingit probleemi pole olnud juba aastaid, aga vot sõidueksamil oli ajusurm. Kohutav! Tehtud ta sai, aga aega läks kauem, kui ise oleks pakkunud. Sõiduõpetaja oleks tahtnud minust oluliselt varem “lahti saada”, sest tal polnud mulle midagi õpetada nagu ta ise ütles. Aga eks ta tiksus minuga need tunnid ära, mis mul kindluse saavutamiseks vaja oli.
Ehk et ole kannatlik! Eelkõige peab sõit selgeks saama, see ei ole mingi võistlus. Ja kurvide võtmine ning pöörded peavad korrektselt tulema. Nagu ka gabariiditunnetus. Muidu hakkad lihtsalt igapäeva liikluses signaalide toel liikuma. Väga ohtlik võib teistele selga vajumine olla.
Mis lühike olemisse puutub, siis ei mäleta, et ma päris nina klaasis oleks õppesõiduautos istunud. Kõrgus ja kaugus peavad õiged olema istmel, eriti jälgida jalgade asendit, sest ka see mõjutab pedaalide vajutamise osa.
Igatahes jõudu ja elan täiega kaasa. ;)
“Sellessuhtes, et mida on vaja tõestada, kas seda, et ma oskan sõita, või seda, et ma oskan lugeda”
Tõestad seda, et oskad liikluseeskirjade järgi sõita. Viidad ja sildid ongi mõeldud selleks, et kõik sõidaksid sujuvalt ühtemoodi, mitte nii nagu torust tuleb. Et sa ei sõida ühesuunalisel tänaval vales suunas, et sa ei eira stoppmärke, et sa annad teed seal, kus on vaja teed anda. Aga see kehtib kahjuks ainult autokoolis ja ideaalmaailmas.
Pärast juhiloa kättesaamist saad kiiresti aru, et üsna palju idioote teebki nii nagu ise tahavad. Seega aitavad need viidad ja sildid sind ka tulevikus, aga mõnikord hoopis vastupidisel moel. Sest sa ei saa mitte kunagi eeldada, et sulle lähenev juht ei keera sulle ühesuunalisel tänaval vastu, et ta ikka peatub stoppmärgi juures või et ta annab sulle teed kohas, kus ta peaks seda tegema jne.
Andsid mulle motti et enda autokool ka lõpuni teha. Vaatame kumb ennem kätte saab siis. ☺️
Liikluseeskirja peaksid ikkagi selgeks tegema, ainult testide tuupimine ei aita hiljem üksi autoroolis hakkama saada. Mäletan, kui ise parema käe reegli järgi pidin sõitma aga ristmikul mitte midagi ei tulnud meelde. Kuigi teooriaeksami tegin veatult.
Sõitmine on ikkagi keerulisem kui teooria. Eriti ohutu maanteesõidu õppimine. Suurel kiirusel võib sekundi jooksul palju juhtuda ja seal pead teadma, mida teed. Uued autod on petlikud, kiirust ei taju ja sõitmine tundub petlikult lihtne.
Tavakiirusel võiks 3 kuuga load kätte saada, muidugi oleneb riiklikest eksamiaegadest. Siis kui mina õppisin, loeti seda keskmiseks perioodiks. Kui olla teistest kohustustest vaba, võiks nädalaga teooriakursuse läbida ja teise nädalaga sõitma õppida. See eeldab muidugi iseseisvat kodust tööd ja kedagi, kes viitsib sinuga sõita.
Samas võib ka 4 aastat minna, tean ühte inimest, kellel niikaua läkski :)
Seda viitade järgi sõitmist ei tasu ette muretseda. Mina tegin eksameid üsna mitu tükki ja erinevates linnades ning kõigil eksamitel paluti viitade järgi sõita maanteel. Öeldi hirmus pikalt ette, et nüüd sõida Pärnu või Keila või Kuivastu sadama vms poole, seega mingit probleemi sellega ei tekkinud. Linna tundmist eksamil ei kontrollitud ja öeldi lihtsalt ette, kuhu poole minema peab.
Aga ega ilma siltideta ikka ei saa, liiklusmärke pead suutma ikka ka linnas lugeda. Eksamil hinnatakse seda, et sa pole liikluses endale ega teistele ohtlik. Kui oskad gaasi ja pidurit kasutada, aga ei suuda silte lugeda ja aru saada, kellel näiteks eesõigus on, siis ikka lube ei anta.
Suve lõpus ehk :)
Ma sinust veel lühem ja hetkel otsin autot, kus rool poleks mul vastu nägu. Kas sul sõiduõpetaja pole öelnud midagi selle kohta? Et kui turvapadi välja lendab, mis oleks ohutu kaugus? Või kuidas lühikesed inimesed turvaliselt sõita saaks?
Mul sama jama jah, nina suht vastu rooli, ütles ka, et pean kaugemal olema.. aga no kuhu ma lähen kui jalad pedaalile ei ulatu :D mul oleks vaja seda invaliidide autot, kus sidur-pidur-gaas on kangiga juhitavad!
Lase rool madalamale ja iste kõrgemale ja ei ole ühtegi muret sellega, et nina vastu rooli. Mu ema on väga lühikest kasvu ja pole tal veel probleemi olnud endale auto leidmisel, igal selle sajandi autol liiguvad roolid ja istmed nii nagu vaja.
Autokoolis sõidutund algabki sellega, et sätid paika istmekõrguse, rooli asendi ja peeglid.
Siltide järgi sõitmise harjutamise mõte on see, et kui sa oled võõras kohas, et sa siis oskaksid ka siltide järgi orienteeruda. Tallinnas jah suht mõttetu, kuna ise teab tavaliselt selliseid teid, kus on vähem liiklust ja ummikuid, aga samas saan aru sellest poindist, miks nad nii küsivad. ARK-i eksamil räägitakse ka nii, et järgmiselt ringilt Saue poole jne.
Muidugi on vaja, et lubadega inimene oskab liiklusmärke lugeda.
… ja nii saab seda kontrollida.
Mulle mu sõiduõpetaja ütles selle peale kunagi konkreetselt, et autokoolis käid, et õppida autot juhtima, õppida sõitma märkide järgi ning et õppida eksamilt läbi saama. Ehk et autokoolisõit ongi natuke midagi muud, kui see, et ah, tahaks nt siit sinna sõita, ise vaatan, kustkaudu lähen… Võimalik, et su sõiduõpetaja teeb sulle ühe tunni sellise, aga siis pead ikkagi märkide ja siltide järgi sõitma ju. Õpetaja või eksamineerija ütleb, et esimesel võimalusel keerame vasakule, siis see ei tähenda, et keerad esimesse tänavasse, mis vasakule jääb, kui seal nt hoopis keelav märk on. See on üks tüüpiline viga, mida tehakse. No ja kui sõiduluba kunagi päriselt käes, eks siis sõidad jah veidi teistmoodi. Aga liikluseeskirju ei tohi ju siiski rikkuda, eks… Mul mees käis omale uuesti juhtimisluba tegemas kunagi. Tal minevikus suur sõidukogemus jne, ei pidanud vajalikuks mingit sõidutundi võtta, sest kamoon….. pool elu sõidetud ju. Aga kukkus ARKi sõidueksamil läbi. Kuidas? Sest et eksamisõit ei = sama sõidustiiliga, mida igapäevaliikluses nähakse. Eksamineerija ei hinda seda, et sa leiad kuskilt lühema teeotsa või maru vilunult rooli keerad. Ta hindab seda, mismoodi liilkuses hakkama saad ja olukordi lahendad.
Tuleb ikka tõestada seda, et Sa märke märkad ja lugeda oskad. Kui kuskil liikluskorraldus muudetud on, aga Sa märke ei vaata, sest oled harjunud, et “a’la Sul on alati olnud peatee!” Ja siis ükshetk enam nii ei ole, vaid märgid on teistmoodi, on paha lugu.