Nägite seda vlogi, kus me Prismas käisime ja Hedon teatas: “rukkileivuke märk”. See on ikka imekspandav kuidas lapsed seda reklaami haaravad. Ta vaatab YouTube’i ja teab selliseid sõnu ja väljendeid, millest mul pole aimugi, igasugused automärgid ja logod jäävad meelde nagu sõrmenipsust.

Käisime, oh jumal, pea paar kuud tagasi Fazeri uute palaleibade üritusel ja talle lihtsalt kinnistus see logo. Ja mitte Fazeri, vaid rukkileivukesega. Ja nüüd kui ta poes seda sama logo nägi, siis ta teatas maailma kõige armsamalt “rukkileivukese märk”. Vaadake ise videost kui nunnu ta on:

Just sellest samast Fazerist ma täna rääkida tahtsingi. Ma ei mäleta enam millal nad Kristiine Prismas selle pagarikoja avasid, aga see on nagu hingeõnnistus kui sa midagi head tahad.

Minu jaoks “tahaks midagi head” ei tähenda kunagi mingit kooki või kommi või.. Vaid alati üht head soolast suutäit. Anna mulle serrano sinki, head kitsejuustu, kalamarja, lõhefileed ja üks krõbeda koorikuga sai ja ma olen müüdud.

Nüüd on lisaks Kristiine Prismale samasugused pagarikojad avatud ka Rocca al Mare ja Sikupilli Prismades ja mul on selle üle ainult hea meel, et ma saan siia- või sinnapoole külla minnes läbi karata ja oma saia haarata.

See on minu meelest nii lihtne viis teha kiire, hea ja maitsev amps. Olulisem kui see, et need on valmistatud kodumaisest jahust ja ilma lisaaineteta, pikalt ja tulisel kuumusel ja taigen valmib terve öö – okei, see vist on ka põhjus, miks neil on krõbe koorik. See on must have ühel saial/leival, et koorik oleks paks ja krõbe.

Mul on kolm lemmikut seal letis. Esimene valik on alati vahemere ciabatta, milles on oliive, päikesekuivatatud tomateid ja Itaalia ürte. See on maailma parim asi ever. Kui seda ei peaks olema, siis sobib ka kõrvitsaseemnetega ciabatta. Ja no.. baguette on lihtsalt vana hea klassika. Kui sa saad poest sooja saia, siis.. mida on veel õnneks vaja?

Ja eriti meeldib mulle kui saial on paks koorik, kohe nii paks ja krõbe, et see sisu justkui sulaks ära. Fazeri küpsetiste puhul on see täpselt selline, et sees on õhuline pehme taigen, mis tundub nii kerge, aga samas paks krõbe koorik… Mulle ei meeldi niisama saia süüa, aga pane mulle päts ciabattat lauale ja.. see kaob nagu soe sai..

Ja kui ma juba itaaliamaitselise saia võtan, siis on üsna loogiline, et kuhjan sinna peale head sinki, salaamit, juustu.. Käisime mingi aeg Eveliisi juures ja kuigi ma teadsin, et ma teen Tom Khad, siis teadsin, et see võtab aega ja mul on kohe nälg. Kümne minutiga valmis terve lauatäis imemaitsvaid ampse.

Pesto alla, sink/salaami/juust peale, peoga päikesekuivatatud tomateid ja koriandrit ja no.. Ma ei saa parata, et see on põhimõtteliselt mu lemmiksöök. Tai köögi järel on kindlalt järgmisel kohal Itaalia.

Ma plaanin jõuluõhtul sama teha. Hunnik mõnusaid suupisteid. Mul on see Peipsi Pipra pohla-tšillimoos, ma arvan, et see alla ja ahjus küpsetatud krõbeda nahaga hanefilee sinna peale sobib nagu valatult.

Ja näiteks vana-aastaõhtu ei ole minu jaoks õige kui laualt puudub punane kala ja kalamari. Jällegi, ciabattaga imeline kooslus. Mina veel hakin eraldi sibulat ka ja siis pipart ja.. no imehea. Kui mul on aega, siis tavaliselt teen lõhe carpacciot, aga kuna Meelisele parmesani maitse ei meeldi ja üldse ta ütleb, et see carpaccio on kokku rõve, siis juhtub ka seda, et hakin kapparid eraldi, riivin juustu, teen laimid/sidrunid sektoriteks ja kes tahab saab vastavalt maitsele ise lisada..  Vahel teen ka nö väiksema koguse valmis ja jätan ka nö maitsestamata variandi lauale.  Mulle hullult meeldib jällegi see carpaccio. Ma teen nii nagu mu ema tegi ja mu ema tegi nii nagu Kristiina Ojuland teeb :D

Ühesõnaga, andke Leenule saia ja ta on õnnelik. Aga mida paksem ja krõbedam koorik, seda parem!

#KOOSTÖÖ