Kõikvõimalikud “isa aastast xx”, pusa ISA, kruus “parim isa” ajavad mind ausalt öeldes veits oksele. Esiteks ma ei kannata üldse kui mul on riiulis erinevad kruusid. Teiseks ei ole kellelgi vaja mingit xn pusa, eriti mingi sellise tekstiga (no nägin ka särki, millel oli tekst “tänks, issi, et mind pihku ei lasknud”), mida tegelikult keegi hea meelega ei kanna.. Tahtsin midagi ägedamat. Aga kui te arvate, et mul oli idee, mis see olla võiks, ammu valmis mõeldud, siis oo, ei.

Ainus, mida ma Hedelini kolmandal kuul tegema hakkasin oli tema igakuine pildistamine. Saime babyshoweriks ülilaheda selle pildistamis lina. Ja patt oli jätta seda kasutamata, isegi kui ma teile meie beebit ei näita.

Ja siis tekkis mu peas idee, et kuna meil külmik on sisseehitatud ja kuskile magneteid panna pole, et teeks ühe seina meile koju magnetist. Kuhu peale saaks Meelisele tellida need Hedelini pildid mida ma kogu aeg teinud olen. Aga selleks, et seda teha, oli vaja Meelis esmalt kodus ära saada. Parim lahendus tundus ta nädalavahetuseks Berliini lennutada. Alguses mõtlesime koos minna, aga kuna me lapsehoidjat ei saanud ja päevad ei klappinud kuidagi kellegi teiste töögraafikutega, siis otsustasime, et okei – las ta läheb üksinda. Saab rahus shopata ja ei pea arvestama minuga, et ma ei taha võib-olla mõnda poodi minna jne.

Mul oli sõpradega ammu plaan paigas, kes toob värvid, kes millal mida teeb.. Ja siis kui me lõpuks värvima hakkasime, lugesime, et üks kiht peab kuivama 24h ja saime aru, et aega, et sein uuesti valgeks teha, meil ei ole!

Mida me kasutasime: Tikkurila Magnetic värvi, mis on purki avades helehall, segades muutub tumehalliks ja seinal jääb suht tume-tumehall. Kui purk ise on pisike, siis kaalub ta umbes viis korda rohkem, sest ongi metalli täis. Värv ise on paks ja seinale kanda näiteks rulliga suhteliselt keeruline. Ta lihtsalt on nii paks, et kui rull teeb paar tiiru, on värv juba justkui otsas ja jäävad kohe randid. Me lõpuks tegime nii, et naabrimees värvis ülevalt alla ära ja siis tegi suvalt rulliga seal peal veel tiire, et kui jääbki veidi triibuline/säbruline, siis ei sega.

Ja kuna me seda valgeks tegema ei hakanud, siis tegelikult sobib see sein jumala hästi siia elamisse ja ei sega üldse. Aga põhinali on selles, et.. Meelis oli ära mitte isadepäeva nädalavahetusel, vaid nädal varem. Ma ei saanud tumedat seina tema eest varjata, heleda puhul ehk oleks saanud, kuigi ma imestasin juba siis, et Hedon ühegi videokõne ajal mind sisse ei rääkinud.

Kui me lennujaama vastu läksime, siis ma lubasin talle, et kui ta enne kodu ei räägi, võib homme nii kaua telekat vaadata kui tahab (üle 2h tavaliselt ta ei viitsi!). Istume siis autosse ja Hedon: “Tead, issi, kui ma sulle ühte asja koduni ei räägi, siis saan homme terve päeva pelada või youtube’is passida!” Hahahaha.

Õnneks ta rohkem ei rääkinud ja kuigi Meelis teadis, et üllatus on, siis mis, ta ei teadnud. Ja ta oli üllatunud ja elus esimest korda vist ei olnud mu üllatuse peale pahane, et mida sa sahkerdad mu selja taga, vaid talle meeldiski. Ma ise kartsin kõige rohkem seda, et teda häirib see tume sein, aga ei.. Kõik on tänaseks sellega ära harjunud.

Täitsa enne-pärast pilti näeb Instagramis.

Mis teie pere isad kingituseks said? Ma sellessuhtes ei pane pahaks kui keegi kinkis kruusi või pusa, lihtsalt ma tean, et Meelis ei oleks neist vaimustunud. Ja üldse, nii ema- kui isadepäev on meie jaoks sellised veidi kohustuslikud päevad, sest koolis-lasteaias räägitakse ja tehakse kingitusi jne, aga meie jaoks oleme me iga päev ema ja isa ja päeval pole otsest vahet :)