Mulle kirjutas mõni aeg tagasi Kristallikoda, õigemini selle looja Kalle Landra ja kutsus enda juurde teraapiasse. No eks ma olen seda kristalliusku siin blogis varem ka maininud. Teisipäeval ma siis läksin. Käisin Evelyni juures… Ja ma ahmisin juba esimesel minutil õhku. Reaalselt.
Toimus see siis kristallikojas, seal on selline mõnus ruum, mis on üleni kristallidest. Tegin salaja pilti ka :)
Kunagi kuskil naistesaates ka näitas seda ja siis ma mõtlesin, et tahaks.. Seal kindlasti megahea energia. Nii oligi. Sul tuleb kohe selline lõõgastav ja rahulik tunne peale seal ruumis.
Läksin siis kohe pikali nagu vana kala, tõmbasin teki peale ja… Evelyn küsis, kas mul on mingi mure ka. Ütlesin ausalt, et mul on nii palju asju korraga, et ma ei suuda fokusseerida end ühele kindlale asjale, et ma ei suuda prioriteete paika panna kuidagi. See on ainuke nö mure mis mul on. Esimese asjana teatas ta, et ma olen täiesti enda kehast väljas ja.. Mul on nii palju energiaid ümber, et pangu ma heaga silmad kinni ja mõelgu ma enda südamele ja proovigu ma ainult enda energiat koondada ja nö enda kehasse minna…
„See oli aprillis.. kaks nädalat tagasi… pühapäeval…“ hakkas ta rääkima ja ma reaalselt ahmisin õhku, sest ma teadsin hetkega, millest ta räägib… „Veel neli võõrast energiat, proovi rohkem enda südamele mõelda…“
Ja siis hakkas tulema… Nagu Vändrast saelaudu. Iseloomustavaid sõnu, mida ma tunnen. Kuidas ma tunnen ja millal ma tunnen. Ta käis terve mu keha läbi, iga liikme, maksa ja põrna, suunas mu mustreid valguskeerisesse, et need minust välja läheks, et ma neid muudaks ja need armastuse, usalduse, elujõu, hakkamasaamise vastu ringi vahetaksin. Ma pidin pingsalt kuulama, mida ta ütles ja mõttes teda kordama, mida ma tahaks, et mingi tunne teeks ja millega see asendada.
Ühesõnaga, ma elan oma ema mustreid, mida ma endaga kaasas kannan enda vanusest 4-10, eriti kannan ma kaasas ühte mustrit ajast, mil olin kaheksa. Aasta oli siis 1991, kust ma mäletan. Aga mu silme ees või nagu mõttes on kogu aeg üks pilt, ma võisingi olla siis kaheksa… Kui mu isa läks maale ja mu ema nuttis köögi laua taga ja ütles, et „ta ju lubas, et me lähme turule!“ Ma ei tea, miks see mu ema toona nii endast välja ajas, et ta nuttis. Ju seal taga oli veel midagi, mida ma täna ei mäleta või ma võtsin sellest mingi mustri, mille järgi oma elu elada. Ma loodan sellele küsimusele saada vastuse kuu aja pärast, kui ma lähen hüpnotisöör Marissa juurde.
See kogemus Kristallikojas ei ole väga kirjeldamist… mitte väärt, aga ma ei oska seda sõnadesse lihtsalt panna, seal peab ise lamama ja seda tunnetama. Ta peksab sul kõrva ääres mingit kongi ja see juskui lõikaks luust ja lihast läbi, aga samas on sul tunne nagu sa poleks üldse seal. Nagu sa magaks või oleksid kuskil ära. Mul oli kohati tunne, et ma jään kohe magama, kuulsin jälle kongi ja mõtlesin, et ma ei saa ju magama jääda, ometi ei tundnud ma end üldse nagu seal olevat. Suu kuivas täiega. Etteruttavalt – „ärgates“ polnud märkigi, et suu oleks kuivanud.
Näiteks tundsin ma ühel hetkel kuidas mu alaselga lõi valu. Siis tundsin kuidas kaela peal kõdistab, tahtsin natukene pead liigutada ja ma olin nagu telliskivi kõva, ma ei saanud liigutada. Kui ma seansist välja tulin, siis ta küsis, kuidas mul enesetunne on ja kui ütlesin, et selg valutab ja käed on kanged, siis ta lõi jälle kongi ja ütles, et neljandast elust see sama tunne on mul seal seljas ja kätes… Ta lõi kongi ja rääkis jälle, kuidas ma pean need tunded vabaks laskma ja valguskeerisesse juhtima ja need asendama enda jaoks ja valu kadus lihtsalt hetkega. Nagu päriselt. See on nii sürr kui ma seda kirjeldan, aga see oli nii vabastav ja mu keha muutus nii pehmeks.
Kuna uus inimene juba ootas, siis läksime kristallitoast teise tuppa. Ta palus mul käed üles tõsta, enda omadega kohakuti panna ja ütles, et ma võin kõikuma hakata… Järgmisel hetkel ma tundsin kuidas ma täiega tuigun. Jalad olid kindlalt maas, aga keha tuigerdas. Ta naeris, „need on energiad, ära karda!“ Mu käed surisesid ja järgmisel hetkel tundsin raskust oma õlgadel. Ma ei jõudnud seda mainidagi kui ta ütles, et miks sa teiste muret tahad kaasas kanda… Ma olin nagu wtf… Ta tuli mu selja taha, pani käe mu selja lähedale (ei puudutanud) ja ma tundsin kuidas pinge nagu liivana alla voolaks mu selja pealt. See oli lihtsalt niiii awsome.
Kuigi öeldakse, et pärast kristalliteraapiat tuleb see nö tõelisus välja pärast esimest pikka und, siis juhuslikult läksin ma järgmisel päeval Kirsti Timmeri juurde ja ta pani mulle kaarte – ja seal oli ainult hea ja helge tulevik, kirjutasin sellest lähemalt siin!
Ma olen just viimasel ajal mõelnud hullult palju oma emale, tema käitumisele ja nendele nö mustritele ja kristalliteraapias selguski, et ma elangi tema mustreid. Samasugust elu, tunnen samu emotsioone. Evelyn andis mulle näpunäiteid, kuidas neid nö vältida või kui ma tunnen, et ma tunnen niii.. aga see pole see minu tunne, siis mis ma tegema pean ja kuhu selle suunama. Et mustreid mis tulevad teistelt, saab nö üle kirjutada, eemale lükata ja asendada.
Ühesõnga, ma soovitan soojalt minna seda asja testima, sest ma arvan, et minu kirjeldatud asi on puhtalt minu asi ja iga inimene saab seal hoopis oma kogemuse, mis on kindlasti seda väärt.
Ära tulles nägin uksel Kristallikoja loojat Kallet, kes ütles, et annab mulle ühe kinkekaardi, et saaksin selle välja loosida.
Jube raske on välja mõelda mingit teemat, kes seda väärt on. Aga jagage oma kogemusi, kas olete käinud mõnes kristalliteraapias, hünotisööri juures abi saamas, mõnes sellises alternatiivses kohas (mitte psühholoogi või psühhiaatriga rääkimas), mis te kogesite, mis muutus… Või kui te ei ole, siis mida te selliselt kohalt ootaksite.
Kinkekaarti ei saa parima loo rääkija või suurema murega inimene, vaid ma loosin selle välja lihtsalt ühele kommentaarile, kes oma mõtteid jagab :)
Loosimise teen 11.05.2017 siin samas blogi kommentaarides ja annan märku ka marimelli FBs.
Regressiooniteraapiad käisin hiljuti. Hea tunne oli pärast kuigi tulemus oli üllatav ja siiani on. Aga kuidagi väheks jäi või mitte päris see, mis lootsin… ma ei tea ka… aga nii mina kui mees tahaks kristalliteraapiat kogeda.
Kristallikojas käinud ei ole, aga tunnen üha rohkem selle vastu huvi ning peale üht sündmust ka vajadust asjades selgusele jõuda.
Olen kunagi ammu käinud ennustaja juures, kes väga täpselt mu minevikust, perest jm rääkida oskas.
Kristallikoda jäi mulle just mõned päevad tagasi ette kui emale sünnipäevakinki otsisin ja seanss kuluks nii mulle kui ka talle väga ära. Mustrite kordumise teema on väga tuttav, täpselt samamoodi nagu Sinulgi tundub et kordan oma ema mustreid.
Praegu olen just sellel teel et käisin holistilises teraapias ja olen ka kristalliteraapia seansil käinud. Ma praegu ei oska midagi erilist kommenteerida. Mul ei ole mingeid ahhaa momente olnud. Lihtsalt on tore ja mõnus tunnike puhata. Ehk on need ahhaad veel tulemas ja asjad toimivad ka siis kui ise ei oska märgata.
Oman taro kaarte ning aegajalt, kui vajan kindlust, siis laon neid endale. Mul on mõned kristallid, arvan, et neil on väga suur mõju, nagu ka mõttejõul. Väga põnev oli teie mõlema kogemus lugeda
Tere. Oli põnev su kogemuse kohta lugeda ;) Olen nii mõndagi proovinud ja võin neid kogemusi jagada ka. Esmane kokkupuude esoteerika valdkonnaga oli aastaid tagasi, keskkooli lõpus. Pinginaaber kutsus kaasa kaardimoori juurde ja läksingi. Ma ei osanud midagi oodata, lihtsalt põnevus oli sees, et noh mis ta siis räägib. Ja müts maha, tädi ladus kaarte ja luges mind nagu raamatut. Jah, tuleviku kohta ma kindlalt väita ei saa, et kas rääkis tõtt või mitte ( samas tulevik on meie endi kätes ), aga ta rääkis mineviku asjad kõik täpselt ära, isegi rääkis rohkem kui ma ise tol hetkel teadsin. Ma ei ela selle ennustuse järgi, aga vahest kui meenutan seda , siis tuleb tõdeda, et jah siiani on elu täpselt nii läinud. Ühesõnaga väga teadja tädi :)
Olen käinud paaril korral ka kristalliteraapias. Lõõgastav ja mõnus. Abi oli sellest niipalju, et sain vabamaks oma mineviku taagast. Jätsin kurvad sündmused seljataha. Muutusin ise lootusrikkamaks.
Samuti läbisin möödunud suvel auratransformatsiooni. Selle kohta saab lugeda netist pikemalt, et mida see endast kujutab. Kuid peale seda vabanesin ma masendusest. Varem nutsin tihti, nüüd on see kadunud. Ja mis eriti meeldib, peale seanssi sain nö. julgeks. Ei lase end ära kasutada enam, julgen enda eest seista ja mu mõttemaailm on samuti muutunud. Näiteks ma taipasin, et olen just sellisena piisav, et teha mida soovin. Varem arvasin ikka, et pole piisavalt ilus, sale, rikas, osav jne.
Viimase kogemusena võin välja tuua hüpnotisöör Marissa juures. See oli jällegi põnev kogemus. Päris seda vastust ma ei saanud, mida sinna otsima läksin. Aga võibolla pidingi hoopis midagi muud kogema. Näiteks tundsin füüsiliselt vaimu kohalolekut oma kehas. Ülilahe ja lõbus tunne.
Ise olen avastanud seletamatu tõmbe mererannas olevate kivide vastu. Aegajalt tunnen selgelt tõmmet ja siis lähen kõnnin nende peal. Neil on minu jaoks maandav effekt.
Tervitades Liina ;)
Mina olen käinud ka ühe moori juures kes tulevikku ei näe aga tegeleb energiatega.Nimelt mingi aeg oli mul imelik tunne, nagu selline suruv/lämmatav ning kogu aeg olin masenduses ja miski ei huvitanud. See naine tuvastas, et minu kukil elavad 2 hinge, minu vanaema ja tema vend kes ei lase minust lahti, kusjuures nägin neid päris tihti unes ja seal me suhtlesime.Peale seal käimist sain igatahes oma probleemidest lahti ja andis ka palju nõu kuidas elus mingis situatsioonis toimida.Paljud mu tuttavad on ka abi saanud.Kristallikojas käinud pole aga tahaks proovida.
Kristallkojas pole käinud kuid ma tunnen, et mul oleks seda täiega vaja. Ma olen juba pikemat aega olnud kristalliusku ja usun üleüldse selliseid teistpoolseid asju. Eelmine nädal käisin Kerro poes ka kaks kristalli endale ostmas.:)
Mina soovin ka osaleda.
Soovin Kristallikoda külastada
Et saada elus veidi juhendamist ja mõistmist, miks asjad on nii nagu nad on.
Ei ole kahjuks käinud Kristallikojas. Veel. Plaanis on minna.
Aga kogemus oli ühe nn masööriga. Mina läksin enda meelest tavalisse massaazi (sõbranna soovitusel). Aga juba esimesel korral suutis see tädi mind hämmingusse viia. Pani oma käed mulle peale ja hakkas rääkima. Ja rääkis ainult õigust. Täpselt nii kõik oligi mu elus sel hetkel. Suurepärane inimene ja jäin tema juures käima.
Anna kontakti ;) 2in1 kõlab eriti põnevalt! Võid postkasti kirjutada.
Pikemat aega tunnen kammitsust, elan nagu kellegi teise elu. Enam ise ka ei usu, et võiksin millegi poole püüelda. Paar aastat tagasi olin sügavas depressioonis tänu imele ja võimsale elutahtele suutsin sellest välja rabeleda. Üsna kergelt võtan kuulda ümbritsevat, mis lükkab selgelt teelt. Tahaks sellest hämust lahti saada,mis takistab mul õnnelik olemast. Kui võimalik sooviksin võita.
Kõike head
Nii äge kuulda Su võimsast kogemusest!
Olen aasta tagasi korra käinud kristallikambris mediteerimas ja tean, et see on üks eriti toetav koht. Ja hirmsasti kuluks üks selline kogemus jälle ära ♡
Mina tahaks saata oma ema. Ma arvan, et tal võiks sellest kasu olla. Või kui tema ei taha, siis eks mullegi kuluks üks seanss ära.
Olen tegelikult juba ammu mõelnud seda sama kohta külastada, kuid millegipärast pole seda veel teinud. Ei oskagi öelda, mis mind täpselt takistab, ilmselt mingi ebamäärane “ärevus” :)
Seda postitust oli väga inspireeriv lugeda ja sain aru, et ehk oleks nüüd lõpuks ka endal aeg sellist asja kogeda! :)
Olen korra käinud seansil ilma terapeudita aga sooviksin tulla seansile koos terapeudiga.
Olen käinud Kristallikojas tavalisel seansil, ilma terapeudita. Seal mingit muutust ei täheldanud, ehk ainult rõõmsam meel oli pärast seanssi.
Olen käinud ka kanaldaja juures. Kirjeldas mind ja mu iseloomu päris täpselt, mis andis mulle kindluse, et ta näeb tõesti. Kuid kahjuks tunnen, et info jäi natuke pealiskaudseks minu jaoks, kuna enamus infost oli mulle endale teada. Ta nagu tutvus minuga, rääkis, mida ta minu kohta näeb, kuid oleksin soovinud natuke sügavuti minemist ja teada saamist, mis on mingid asjad põhjustanud ja miks. Olen lugenud ka varem Kristallikojas tegutsevate terapeudite seansside kohta ning soovin väga sellist külastust, kuid kahjuks on see siiani jäänud raha taha. Jään nüüd lootma loosiõnnele :)
Minu senised võimsaimad kogemused on pärit vabastavast hingamisest. Peale seda on mu elu väga palju muutunud, ja ikka paremuse poole :-) Kristallikojas käimisest olen unistanud selle avamisest peale, aga kuna ma pole ise Tallinna inimene, siis pole sinna kahjuks veel jõudnud…
Mina olen käinud holististes teraapias. Mind on aidanud nii holistiline rännakumeetod, teetatervendus, lapitekitehnika kui perekonstellatsioon. Viimast soovitan väga ka teile Meelisega. Saad palju infot guugeldades. Kaarte panen endale ise. Need on andnud infot ja vastuseid. Nooremana käisin paar korda ka kaardimoori juures. Mõned repliigid kummitavad tänini, aga mingit kasu kui sellist käikudest ei olnud.
Kristallikamber huvitab just teie blogist loetud kirjelduste põhjal. Meelsasti peooviksin leida lahendust oma praegusele tervisejamale või aru saada, mida see peab mulle õpetama.
Ei ole üheski sellises kohas käinud, aga tunnen, et tahaks. Tunnen, et mul oleks vaja! Ise ka ei tea, miks! Võibolla seal saaksin vastuse, miks ma nii tundsin :)
Mina pole kunagi ühegi sellise asjapulga juures käinud, sest ma kardan. Ma just mõtlen selgeltnägijaid. Ma ei taha teada asju, mida mul hetkel vaja teada pole. Kuna siis ma ketraksin seda pool oma elu enda peas ja kui seda elus ei juhtugi, oleks see ikka asjata stress küll. Samas, see kristalliteema on mind hakanud huvitama. Just ühel päeval avastasin, et endale teadmatagi olen ma sellesse usku pöördunud. Ja mingil imekombel on tee minuni leidnud mõningad kristallid, ehk siis kingituste näol. Hetkel soovin leida oma pojale sobivad kristallid. Aasta eest suhtusin sellesse kõike väga pessimistlikult. – Usun, et see kristalliteraapia ehk annaks mulle mingi rahu või ka suuna kätte, kindlasti uudse kogemuse ka. Aga hetkel tunnen ma end nagu tühjaks pressitud sidrun. Ma näen ja tajun, mida ühiskond nõuab minult kui inimeselt, naiselt, emalt. Aga… ma ei leia seda oma suunda. Ma ei taha absoluutselt mingite ühiskonna “normide” järgi elada. Tahan elada nii, et kõik oleks hästi. Ühesõnaga, ma tahaks seda teraapiat väga proovida.
ma olen keskast saati vahelduva eduga kristalle kandnud. nn imelikest asjadest olen end ravinud šamaaniga higistamistelgis – täiesti superkogemus, aitab mitmetest mustritest välja aga eks neid ole ju veel ning tahan uut elu uue endaga, vanad mustrid, negatiivsuse jms maha jätta.
Käisin ükspäev. Oli väga kummaline kogemus, mis ei mõjunud hästi ja nüüd tahaksin sellest korda saada.
Ammu on juba mòttes, et tahaks sinna minna aga pole siiani ette vòtnud. Samamoodi tunnen, et kindlasti see, kuidas ma praegu elan on vägagi sarnane ema elule ja sellele, kuidas tema maailma suhtub. Olen käinud ka holistikas aastasel treeningul, kuid sealt otseselt selle teema kohapealt muutuseid ei ole. Ometi on miski raskus seetòttu. Igatahes jah, tuleks sinna minna…
Kristallid tulid mu ellu, kui veetsin paar kuud koos Loitsukelleriga nende Tartu poe alguse juures. Nii mõnigi kristall sealt on siiani minuga ja sestpeale teen ka ise nendega ehteid. Kristallkambris olen käinud Liis Ugandi juures ja need olid esimesed sedalaadi seansid (olen elu jooksul mõnel korral sattunud ka teiste selgeltnägijate juurde), kus sain väga konkreetset infot oma eluseikade kohta, mida oma olukorra mõistmiseks ja edasiliikumiseks väga vajasin. Paari seansiga ei jõua muidugi kaugeltki kõike olulist läbi hekseldada, aga niipea ei ole kahjuks ilmselt võimalik jätkata. Marissa juures jõudsin õnneks just enne saate eetrisse jõudmist ära käia – praegu ei pääseks enam löögile… :) See polnud hüpnoosiseanss, vaid lihtsalt teraapia, mis samuti suunatud endas selguse saamisele. Käekirjad on neil erinevad, aga igal juhul põnev. Oi kuidas tahaks sinna kambrisse veel ja veel minna… :)
Ma olen käinud ühe pooltuttava juures kaarte panemas ning üldiselt suudab ta väga täppi panna hetke olukorda. Lisaks usun ka kristallide toimesse, kuigi siiani ei ole veel kogenud suurt õnnestumist nendega. Võib-olla seetõttu, kuna ei ole end suutnud end täielikult nende haardesse usaldada/mõelda. Olen ka suur nö vaimsemaailma uskuja ja et paljuski on muutused ja ettevõtmiste õnnestumised meis ja meie mõttemaailmas kinni. Ise tunnen, et vajan hetkel natuke abi/turgutust, et selgemaks saada, kuidas liikuda selles suunas, mida olen võtnud oma eesmärgiks saavutada. Kuna kolisin Eestist jäädavalt ära kaks ja pool aastat tagasi (ning enne seda olin kaks aastat rändamas), tunnen et perest ja sõpradest eemalolek tekitas minus mingil määral depresiooni, millest ma pole täielikult lahti saanud. Kuna olen nüüd ka pooleaastase pisikese lapse ema, siis arvan, et mingil määral kannatasin ka sünnitusjärgse depresiooni all. Ehk kunagisest elurõõmsast ja energiat täis, sihikindlast ning üdini positiivsest inimesest on hetkel järel väga vähe. Tahaksin uut energialaksu, uut hingamist, et oma eluga edasi minna. Praegu tunnen, et ma lihtaslt ei ole 100% see inimene, kes ma olen ning paraku kannatab mingil määral ka minu elukaaslane tänu sellele. Oma igapäeva eluga suudan enamjaolt toime tulla, kuid pikemas perspektiivis on väg raske jääda positiivseks, seada sihte ja nende poole pürgida. Tahan lahti saada mind haaranud ebakindlusest, negatiivsusest.
Mina ise olen vägagi kristalliusku, töötan isegi kristallipoes!:) Olen väga palju abi saanud ja saan jätkuvalt. Kinkekaardi kingiksin oma tädile, kes vajaks seda väga, et oma elus mõned vajalikud muutused ellu viia. Olen talle küll kristalle kinkinud, aga tunnen, et sellest jääb veidi väheks ja tal oleks väga seanssi vaja.
Ma olen üldiselt üsna skeptiline inimene. Kuigi ma olen suhteliselt avatud ja empaatiavõimeline, st ei halvusta teisi inimesi nende “teistsuguse” maailmavaate pärast jne, usun siiski rohkem teadust kui n.ö. soolapuhujaid. Siiski, ma usun, et väga vähestel inimestel on tõesti olemas erilisemad võimed ja nad tunnevad ning näevad rohkem. Kurb on lihtsalt see, et minu meelest arvavad liiga paljud inimesed endal mingid erilised võimed olevat ja seega on keeruline otsustada, keda usaldada, keda mitte.
Ma ei ole otseselt kristalliusku, kuigi viimati Maltat külastades otsustasin endale soetada 3 kristalli, mis nö klikkisid – tundsin, et mul on vaja midagi, millesse uskuda. Siis puutusin esimest korda kokku ka kristalliterapeudiga ja see lugu, mis ma nüüd räägin, on minu jaoks siiani arusaamatu ja imestust tekitav.
Nimelt oli ühes kristalle müüvas poekeses naine, kes küsis, kas saab mind kuidagi aidata. Kuna mu emal on tervis päris kehva, siis küsisin just oma ema kohta. Ta ei soovitanudki üllataval kombel mingit hirmkallist kristalli osta, vaid soovitas Eestis üles otsida kristalliteraapia ja see läbi teha. Tuli välja, et tema koos väikese grupiga on juba pikki aastaid sellega tegelenud ja neil on oma tiim, koduleht jnejne. See naine lausa kiirgas rahu ja soojust. Mõtlesin, et okei – küsin siis veel ka oma lähedase kohta, et tal on probleeme lapsesaamisega (mitmed korrad kunstlikku viljastamist pole õnnestunud). Mina ise ei täpsustanud, milline inimene mu lähedane on ja kui vana ta on jne.. Aga ta rääkis minu jaoks lihtsalt nii õiget juttu selle lähedase kohta. Okei, see selleks.. Mis edasi tuli, oli suhteliselt šokeeriv. Nimelt küsis ta, kas me Eestis usume ka jumalat/pühakuid/muud sellist. Hakkasin siis naerma ja seletasin, et eestlased on kõige ateistlikum rahvas üldse, küll aga jah, teadsin, et lähedasel on mingisugused pühakute pildid autos. Naine ütles natukese aja pärast, et näeb naist valges pikas ürbis, sinine rätikuke rippumas üle käe.. Okei, ma tõesti ei osanud tol hetkel selle infoga midagi peale hakata. Ütles vaid, et ta näeb seda naist justkui ema võrdkuju ja las mu lähedane palvetab tema poole. Saabusin siis reisilt tagasi ning olin juba kogu selle info unustanud. Samal ajal oli see minu lähedane reisil ja kui läksin talle tema autoga lennujaama vastu ning sattusin neid autos olevaid ikoone vaatama… Siis nägingi, et ühel neist oli just selle naise poolt kirjeldatud valges ürbis ja sinise rätikuga naine.. Sel hetkel olin ikka täiesti jahmunud.
Kui rääkisin seda oma teisele poolele, kes on ikka ülim skeptik, arvas ta, et too naine lihtsalt bluffis ja palju neid ikoone ikka on – ju ta kirjeldas mingit populaarsemat ikooni ja pani lihtsalt täppi. Aga kui ma googeldama hakkasin, siis seda valge ürbiga naise ikooni ma ei leidnudki..
Kui sinuga tegelenud Evelyn oskab samamoodi näha rohkem ja sügavamale, siis hea meelega osaleksin kinkekaardi loosis, et võidu korral oma ema teraapiasse saata. Olen tal küll mitmeid kordi soovitanud minna psühholoogi jutule, aga kuna ta elab välismaal, siis on see veidi keeruline. Usun, et kristalliteraapia võiks talle sobida ja ta saaks lahti oma dogmadest ning keerulisest minevikust (usun, et tema läbielamisi võib ehk võrrelda Meelise isa omadega – minu isa küll ei kasutanud niivõrd füüsilist vägivalda, aga see-eest vaimne vägivald oli absoluutselt igapäevane. Õnneks nüüd juba teist aastat kumbki temaga ei suhtle. Mina juba tulen minevikust vaikselt välja, kuid tean, et emal on ikka veel raskusi enesekindluse leidmise ja oma hirmudest üle saamisega).
Mina tahan minna. Olen sellele mõelud pikalt aga no Tartus kahjuks sellist koda pole. Aga no ex siis tuleb Tallinnasse tulla.
Minu vanaema oli niiöelda “kaardimoor” ennustas täiesti tavaliste mängukaartidega, lihtsalt tal olidki omaomad, mida keegi ei tohtinud kasutada ega puutuda. Kirjutas kõik juhised ülesse ka oma raamatusse, mis kahjuks pandi hauda kaasa. Oleks väga tahtnud katseda, kas oskaksin, tunnen, et midagi näen ette, aga natuke näeme ilmselt kõik. Kristalle ostan tunde järgi, kui poes miski kõnetab, siis see saab ka ostetud. Teraapiavormis oleks väga huvitav kogemus, ehk kohtuksin kadunud vanaemagagi?:)
Mulle soovitati sinna minna umbes aasta tagasi…Mnjah…olime korra isegi aja broneerinud sinna Kristallikotta ja ka Evelini juurde…aga kuna mu mees on vàga ebausklik( teaduse usku) siis arvas et see mòtetu raha raiskamine.
Mina tahaks ka sinna vàga minna…sest usun et me koik elame oma vanemate mustreid mööda .ja ma TAHAN seda vàga muuta!!
Nyyd sinu kogemust lugedes..làhen kindlasti…
Aga minu kysimus…MIKS TE KOOS sinna ei làinud??
Alati saab koos ka minna :) meile vist meeldib eraldi käia..
Mul oli paar aastat tagasi hetk, kus ma tundsin, et vaimselt kukun kokku. Ma nutsin end tihti patja, mul olid probleemid elukaaslasega ning raha – Seda on ju alati vähe! Hinges olid segadused ja ma ei osanud enam kuidagi olla. Kõik, mis ma ettevõtsin või teha plaanisin – hävis juba eoses. Oli tunne nagu needus oleks peal olnud.
“Nöör kaasa ja metsa” tunnet veel õnneks polnud, kuid tundsin, et vajan kellegi teise lähenemist.
Mu parim sõber T soovitas mulle üht massööri – lisaboonustega.. ütleme siis nii. Ta ise oli tema juures mõnel seantsil käinud ning sai uue nägemise elule. Kuna hind oli ka soodne ning Pärnus polnud ammu käinud, mõtlesin, et selle 20€ eest saan vähemalt 2h massaazi.
Kokkuvõttes sain tõesti head massaazi aga ta tundis ära kõik mu keha nõrgad punktid. Teadis mu operatsioone, mu vigastusi.
Lõppkokkuvõttes ta ütles sõnad, mida ma ise selge mõistusega oleks teadnud isegi – Ma pean lõpetama mõtlemise. Mu viga ongi ülemõtlemine. Ma puhusin kõik probleemid suuremaks, kui nad tegelilt olid. Rohkem lööma käega…
Pärast seda läks kergemaks. Mingit needust pole… pean olema vaid enesekindlam ning välja ütlema asju , mida mõtlen – mitte enda sisse neid koguma ja õhtul patja neid nutma.
Ma vajasin, et keegi võõras inimene mulle seda ütleks.
Olen seal käinud. Läheksin veel.
Väga lahe tundub. Mul oleks ka vaja teada saada kelle energiad minus on ja mis mustrid ja kuidas neid muuta, kuidas neid vabastada, enda elu elama hakata!!! Praegu üritan üksi ja nö. pimesi nende energiatega hakkama saada.
Ei olekunagi 8helgil seansil k2inud kuid tahaksin. Igasugune maagia vms mind huvitab kuid samaska pisut pelgan. Lugedes sinu lugu tundsin ma nii selgelt 2ra selle kuidas ka mina j2gin oma emalt mingeid kaasa saadud murtreid- m6ningaid hirme ja suhtumist. olen sellele ka varem m6elnud kuid ei arvanud et see v6iks 8ldse nii olla v6i et see ei peaks nii olema. Igashes oleks tore saada 6petust kuidas k2ia oma mitte oma ema rada.
Ps sorry, et t2pit2hti pole.
Ei ole käinud üheski n-ö alternatiivses kohas, aga sooviks väga kristalliteraapiat proovida, et vabaneda ebakindlusest, millest olen iseseisvalt proovinud üle saada, kuid mis seni pole õnnestunud.
Tere. Mind on juba noorest saati huvitanud igasugused ennustuste ja hüpnotisööride teemad. Ennustajate juures olen ka ise käinud ja paljud asjad ja täppi läinud. Kristallkojast olen palju kuulnud ja lugenud. Ma oleks väga õnnelik, kui võidaksin selle kinkekaardi, et seda omal nahal kogeda.Kena kevadet.
Pole käinud, aga olen mõelnud, et võiks minna. Neid kohti nii palju erinevaid ja pole lihtsalt suutnud valida. Ehk fortuuna naeratab :)
Kristallid mulle meeldivad ja olen ostnud endale nii kividena mida kaasas kanda, padja all hoida, kui ka ehetena. Võimeid ise ei oma, aga arvan, et olen tundlik-vastuvõtlik sellistele asjadele. Kunagi tegi mulle massaaži inimene, kellel on võimed, mina mõnulesin ja sulgesin silmad, kui äkki hakkasin nägema pilte- ehmusin korralikult ära ja silmad ruttu lahti. Mõned kristallid mõjuvad samamoodi, võtan pihku või asetan laubale, sulgen silmad ja *vaatan pilte*. Kindlast oleks kristalliteraapia väga huvitav kogemus, aga Tallinn kahjuks kaugel, loosiõnne korral aga läheksin kindlasti ise.
Mina kingiksin selle kinkekaardi oma emale – ta on juba vähemalt viimased 10a igasuguseid alternatiivmeditsiini asju proovinud, nii mõnigi on natuke aitanud ka, aga näen, et ta ei ole siiani veel jõudnud soovitud punkti, midagi on nagu puudu jäänud. Ma olen täitsa kindel, et ta oleks sellise võimaluse üle üliõnnelik :)
Kristalliteraapia põhiseansi kahele võitis WILLY. Palun kirjuta mulle, et saaksin kinkekaardi sulle teele panna! :)
Kristalliteraapia põhiseansi kahele võitis WILLY. Palun kirjuta mulle, et saaksin kinkekaardi sulle teele panna! :)