Eile lugesin järjekordset lugu Insta konto häkkimisest ja kustutamisest ja mulle meenus kohe Mihkel Raua koolituselt see, et Facebook ja Instagram on nagu üürikorterid.

Sa kasutad neid nagu enda omi, aga ühel päeval ütleb landlord, et kuule, ma tõstan hinda (Facebook: muudan algoritmi), võta või jäta. Algul nõustud. Siis saad aru, et fakk, maksan täiega üle. Otsid lahendusi, aga miski ei tundu piisavalt hea.

Samal ajal oled nokitsenud oma maja ehitada (blogi), kõik vaba aja ja raha paned sinna, aga ikka pole valmis.

Ehk siis, sul on kaks üürikat (Insta ja FB) ja oma maja (blogi), aga pendeldad nende vahel nagu peata kana. Inimesed mäletavad su aadressi, aga kui nad mööda ei sõida, siis külla ei tule. Nii saadadki neile teateid, et “Hei! Olen kodus!” ehk siis tuletad end sotsmeedias meelde.

Aga teeme nüüd nii, et liigud hiirega üles aadressiribale ja lohistad selle natuke alla poole oma favourits barile. Siis tuleme sulle alati meelde kui interneti akna avad :) kui oled telefonis, siis “add bookmark” ja olemegi olemas!

Kätriini lugu pani mind tõsiselt mõtlema. Ma olen blogija, mitte facebookker või instagrammer, seega kohtume tulevikus rohkem blogis kui mujal! Eks ikka Instasse paneme pilte ja teeme storyt ja Facebooki grupis oleme ka aktiivsed, aga teeme nii, et hommikul esimese asjana tšekkate ikka blogisse :)

PS! Meelis tegi ühe küsitluse ka, vastake ja andke märku endast!

Aitäh! :)