Mari-Leen Albers

hinnatud sisulooja ja majaväline turundaja, reisihunt ja kokkamisentusiast

killerkott – kas ja kui palju kasutate teie kilekotte?

Kas teie ostate poest kilekotte? Panete banaanid eraldi väiksesse kotti? Kui palju teil kilekotte kulub?

Mina olen läinud seda teed, et panen väiksesse kilekotti ainult need asjad, mida niisama korvi panna ei saa (näiteks tomatid, seened, murelid..), ja suuri kilekotte ostan selleks, et kodus prügikotte oleks. Ega ju väga vahet pole, kas ma ostan rulli musti kilekotte või iga kord poest ühe kilekoti, et ostetud kraam koju tarida. Aga miks ma seda hetkel kirjutan…

Ühesõnaga, minu sõbranna ajab nüüd eesotsas Getter Jaani ja Elisabeth Reinsaluga projekti KILLERKOTT

12027713_10153808827867214_8582389127239907425_n

Point siis selles, et kilekott ei idane ega mädane ja on megagigahalb, ometigi tarbime me neid kõik suuremal või vähemal määral. Getter Jaani on suurelt juba kuulutanud, kuidas ta oktoobris kilekotikasutamisest loobub ja neid ei osta.

Sõbranna palus mul teha eksperimenti, et kas ma saan hakkama nii, et ma terve oktoober kilekotte ei osta.

Ühtpidi ongi hea, saab koju kogunenud kottidest lahti, mul on köögis täpselt seina ja kapi vahel mingi ebamäärane auk, seal on mul kõik kotid – paberkotid, kinkekotid, kilekotid – kui vaja, sealt saab. Nüüd siis algab eksperiment – lihtsalt juurde ei osta ja niigi suurt kilekotihunnikut suuremaks ei aja. Samas näiteks täis kakatud mähkmed panen ma kõik eraldi pisikestesse kilekottidesse. Aga alati kasutan esmajärjekorras ära need poest võetud variandid. Kuigi mul on väikeste kilekottide rull ka olemas.

Tegelt mind ajab vahel jumala kettasse kui mingi rändom asju kilekotti pannakse kassas – näiteks ostan kammi, siis see pannakse eraldi kotti kohe. Tavaliselt ma ütlen, et pole vaja. Aga ikkagi suht surutakse peale neid kotte. Aga noh, ega ma ise ka patust prii pole, ostan neid kotte nii mis jaksan. Sest ma olen harjunud. Mul pole never meeles mingit kotti kaasa haarata. Samas turul käin ma riidest kotiga. Ja nüüd oktoobris, tuleb leidlik olla – kõik lahtiselt käru alla või kott kaasa :) Kilekotte juurde ei osta! Vaatame, kuidas õnnestub!

Miks ka sina võiksid oktoobris (miks mitte ka pikemalt) kilekotte mitte osta ja proovida nende tarbimist vähendada…

Kas teadsid, et…

Araabia Ühendemiraatides suri iga teine kaamel plastjäätmete söömise tagajärjel! Nüüdseks on kilekotid keelustatud.

2012. aastal võeti Argentiinas, Buenos Aireses, vastu kilekotikeeld, kuid see jõustub samm-sammult. Kilekotid keelustati kõigepealt apteekides, kioskites ja väikepoodides, seejärel hakkasid poed pakkuma keskkonnasõbralikke kotte või väikeseid auhindu selle eest, kui inimesed tulevad poodi oma kotiga.

Pooled Australia osariigid ja territooriumid on nüüdseks keelustanud ühekordsed õhukesed kilekotid.

1988. ja 1998. aastal kannatas Bangladesh suurte üleujutuste all, kus hukkus tuhandeid inimesi. Ränkades tagajärjes olid osaliselt süüdi kilekotid, mis ummistasid kanalisatsiooni. Bangladesh oli esimene riik maailmas, mis keelustas kilekotid (aastal 2002). See keeld on taas ellu äratanud rahvusliku jude-tööstuse.

Botswanas kehtestati seadus, mis keelab kilekottide tasuta jagamise ja sunnib kehtestama kilekotile hinna. Uuringud näitavad, et hind ei ole olnud kõige määravam, vaid asi on põhimõttes – paljud pidasid tasuta kilekoti saamist oma õiguseks. Nüüd on kilekottide tarbimine vähenenud poole võrra.

Kilekotiseaduse järgi Brasiilias, Sao Paolos, võib müüa ainult biolagunevaid kotte (milles on vähemalt 51% taimset päritolu materjali). Kilekottidel peab olema hind ja selle reegli vastu eksijaid ootavad kopsakad trahvid. Kilekotte peetakse vihmase ilmaga linnades tekkivate üleujutuste süüdlaseks. Seadusega pole paljud rahul, sest osade arvates oleks pidanud kohe keskenduma korduvkasutatavatele kottidele, mitte tooma turule veel üht liiki kilekoti. Sao Paolos läheb vaid 3% prügist taaskasutusse.

Kilekotte nimetatakse Egiptuse kõrbelilleks – värvilised kotid „õitsevad“ nagu lilled kõrbetes. Alates 1. oktoobrist 2009 on Hurgadas kilekotid keelatud poodides ja toitlustuskohtades. Seaduse vastuvõtmine viibis, sest enne keelustamist taheti korralikult läbi töötada alternatiivsed lahendused. Näiteks HEPCA tootis 50 000 riidekotti, millel olid keskkonnaalased sõnumid ja mis jagati tasuta laiali. Trahv kilekotiseadusest rikkumise eest on kas rahaline või tegevusloast ilmajäämine kuuks ajaks.

Hiinlased kasutasid 3 miljardit kilekotti päevas! Kilekottidele on neil lausa eraldi nimetus – “white pollution” ehk “valge saaste”. Hiina keelustas tasuta kilekottide jagamise ja vähem kui 0,025mm tihedusega õhukeste kilekottide tootmise, müügi ja kasutamise alates 1. juunist 2008. Maailma suurima rahvaarvuga riigil on õnnestunud vähendada kilekottide kasutust 67 miljardi koti võrra. Sellegipoolest eiratakse kehtestatud reegleid tihti, eriti maapiirkondades ja valitsusel on plaan kontrolli tõhustada.

Kanaari saartel muutusid kilekotid lõpptarbija jaoks tasuliseks aastal 2008 ja tänu sellele langes ühe aasta jooksul kilekottide kasutamine 90% võrra.

2002. aastal kehtestas Iirimaa kilekotimaksu 15senti, mis vähendas kilekottide läbimüüki 90%! See on enim inpiratsiooni andnud kogemus teistele riikidele. 2007. aastal tõstsid iirlased maksu juba 22sendi peale. Selliselt kogus valitsus 75 miljonit eurot, mida kasutati keskkonnaprojektide toetamiseks. 2011 lubati hakata tõstma iga aasta hinda, et tulemuseks oleks 21 kilekotti inimese kohta aastas. Sellise tulemuse saavutamiseks on lubatud kõrgeim hind kilekoti kohta 70senti. Kilekottide valmistamine ja nende eksport Iirimaalt ei ole maksustatud, samas kui import on.

15 aastat on üritatud Indias keelustada kilekotte, aga see ei ole läbi läinud, sest pole piisavalt selle nimel tööd tehtud ja kilekotitööstusest tulenev surve on liiga suur. 2009. aastal võeti New Delhis vastu seadus, millega keelustati kilekottide müük, ladustamine ja kasutamine. Tootmine jäi lubatuks. Hiljem tuli tõdeda, et seadus oli halvasti läbi mõeldud ja selle rakendamine veelgi nõrgem. 2012. aastal karmistati seadust, millega keelati ka kilekottide tootmine. Kuna tänavatel oli korrakaitsjatel raske kontrollida kilekoti paksust või selle materjali sisaldust, keelati ära ka biolagunevad kilekotid ning kotid, mis olid paksemad kui 40 mikronit (need olid eelmise seadusega lubatud). Ainsad lubatud kilekotid on need, mis on mõeldud biomeditsiiniliste jäätmete jaoks. Seadus hõlmab ka nt ajakirjade kilega katmist, filme, kilelehti ja toidu pakendamist.

Itaalia on esimene Euroopa riik, mis keelustas kilekotid. Seadus jõustus 24. märts 2012. Aasta hiljem anti dekreediga välja täpsustused, milliseid kotte võib kasutada – näiteks biolagunevaid ja komposteeruvaid kilekotte, aga ka selliseid, mis on paksemad kui 200 mikronit ning milles on vähemalt 30% taaskasutatud plastikut. Lubatud on ka kilekotid, mis on paksemad kui 100 mikronit ja milles on vähemalt 10% taaskasutatud plasti, kuid tingimusel, et need pole mõeldud söögi jaoks. Trahv reeglite eiramise korral võib olla 2500 kuni 25000 eurot ja suurte koguste puhul suuremgi. Üks itaallane kasutas enne keeldu 330 kilekotti aastas.

Läti jaemüüjad maksavad kilekottide eest makse.

Alates 2010. aastast trahvitakse Mehhikos poode, mis jagavad klientidele tasuta kilekotte. Kilekotid on olnud Mehhiko üheks suuremaks saastajaks. Seadus soosib biolagunevaid kotte ja ümbertöötlust.

Ruanda on üks rangemaid riike, sest keelatud on ka kilekottide kasutamine. Selline hoiatav silt on üleval juba lennujaamas ning turiste võib ees oodata kilekottide konfiskeerimine. Mitmetes sisemaal paiknevates politsei kontrollpunktides või lausa tänaval võidakse inimesi läbi otsida ja kilekotid konfiskeerida. Mõned süüdistavad politseid seaduse halvasti ärakasutamises ja väidavad, et korravalvurid varastavad asju, mida kantakse kilekottides.

Kõik poed Saksamaal, kes jagavad või müüvad klientidele kilekotte, peavad maksma taaskasutamismaksu. Sellised kaudsed maksud pole seni olulist muutust kilekottide tarbimisse kaasa toonud. The German Federal Environment Agency (UBA) (Saksamaa Riiklik Keskkonna-agentuur) tahab tõsta kilekottide maksumust, et vähendada ühekordsete kilekottide kasutamist.

Juulis 2013 oli 17 USA osariiki, 132 linna ja maakonda kas juba keelustanud kilekotid või protsessi selleks algatanud. Juuliks 2015 oli juba 20 osariiki ja 132 linna teatanud kilekotikeelust. See puudutab ligi 20 miljonit elanikku USAs. Protsess jätkub.

California on USA suurim kilekotivaba linn. Los Angeleses anti igal aasta välja 2,3 miljardit kilekotti. Kilekottide keelustamise seadus võeti vastu 23. mail 2012, mis jõustub järkjärguliselt. Seadus puudutab 7500 poodi ja praegu on kilekotikeelu vastased saavutanud selle, et seaduse jõustumine Californias on peatatud ning välja kuulutatud referendum. Nüüd saavad California inimesed ise otsustada, kas nende jaoks on olulisem mugavus või keskkonnahoid. Linnaametnikud on välja arvutanud, et kilekottide tõttu tekib neil iga-aastane 75 miljonit dollarit lisakulu, mis läheb koristustele ja kilekottide käitlemisele.

LA proovis ka kõnniteede äärest kogutud kilekottide ümbertöötlemist, nii nagu plastitootjad soovitasid, kuid ümbertöötlemine oli väga kulukas ja see ei olnud keskkonnasäästlikust vaatepunktist mõttekas. Huvitav on ka fakt, et kilekotitootjad kaebasid LA maakonna kilekotikeelu tõttu kohtusse, kuid kaotasid.

Kilekotikeelu on kohtusse kaevatud ka San Franciscos, Marin County’s ja San Luis Obispo County’s.

Paljud tele- ja muusikatähed toetavad kilekottide keelustamist – nagu näiteks Julia Roberts, Jeff Bridges, Amy Smart, Kyra Sedgwick, Julia Louis-Dreyfus, Ted Danson, Rosario Dawson, John Cusack, Peter Fonda, Jackson Browne, Bonnie Raitt, Linda Ronstadt, Ed Begley Jr.

Kuidas siis jääb? Oktoober kilekotivabaks? Ehk olemasolevaid võid kasutada, aga juurde ei osta? Teeme koos seda eksperimenti ja jagame novembris tulemusi? Diil? Jäta aoma kommentaar kui osaled :)

Kategooria:#elulineblogi
EELMINE
Hakkasin moepolitseinikuks ehk Telepidude ämbrid ja pärlid
JÄRGMINE
Armastusest

27 Kommentaari

  • 30. september 2015 at 20:43

    Diil ma liitun ka projektiga ;)

  • 30. september 2015 at 20:45
    Kristi

    Kindlasti osalen. Käin praegugi enamasti just riidest kotiga poes. Püüan just nendest väikestest hoiduda. Ma ei tea, kuidas mujal on, aga Tartus Lõunakeskuse Rimis on paberkott odavam kui kilekott.

  • 30. september 2015 at 20:51
    Kati

    Kilekoti masskasutamise vastu olen juba ammu. Käekotis on mul olemas alati üks riidest kott juhuks, kui tuleb ootamatu poeskäik. Seega suuri kilekotte ostan aastas vast vähem kui 10. Prügikottideks kasutan eelmainituid või siis spets prügikotte, aga ka seal harrastan taaskasutuspoliitikat. Pakendi- ja paberprügi prügikotte kasutan korduvalt, eeldusel, et need ei ole määrdunud ega halvasti lõhnavad. Viskan sisu seest ära ja kilekott läheb uuesti käiku. Olmeprügi jaoks mõistagi on alati uus kott. Kahjuks aga alati ei pääse nendest väikestest ühekordsetest kottidest. Suuremaid asju ma kilekottidesse ei pane, aga näiteks kuidas osta viinamarjakobarat ilma kilekotita? Poodi kaasa võtta väike kilekott tundub pisut veider ja üldjuhul need väiksed kotid ei pea mitut kasutuskorda vastugi.

  • 30. september 2015 at 20:57
    Kaie, www.uuskogemus.com

    Igati väärt eksperiment. Alles hiljuti mõtlesin samuti selle teema üle ja otsustasin, et ebaotstarbekaid kotte enam poes vastu ei võta, näiteks apteegikotid, pisikesed riidepoe kotid jne.

  • 30. september 2015 at 21:15
    Lammas

    Võtan poest neid nö tasuta läbipaistvaid kotte üsna julgelt ja priiskavalt, nii puuviljade kui piimapakkide jms jaoks. Aga seda just selle pärast, et absoluutselt kõik nad lähevad koera kakakotina kasutusse :) Eriti tobe tundub loomapoest eraldi kakakottide ostmine, esiteks on need a’la 5x kallimad ja teiseks ei saaks sel juhul mingist korduvkasutamisest rääkida.

    • 30. september 2015 at 22:14
      *

      Aga loomapoes on müügil biolagunevad kakakoti, mis on 100% loodussõbralikumad ja mida võib ka biolaguneva prühi hulka panna ;)

  • 30. september 2015 at 21:19
    mina

    katse oleks märksa huvitavam kui üldse ei kasutaks kilekotte. Sest kui täielikult nende kasutamisest loobuda, siis mingihetk enam ei oleks ju kodus sahtlites kilekotte.

  • 30. september 2015 at 21:28
    Triin

    Ma enne panin ennast just sinna kirja: https://www.facebook.com/events/736828469779490/

    Üritan oma parima anda :)

  • 30. september 2015 at 21:33
    Mari-Liis

    Mina ei kasuta juba aastaid kilekotte. Poes laon kõik asjad otse korvi ja sealt edasi letile. Kodus nagunii pesen/koorin kõik juur- ja puuviljad ära. Ausaltöeldes olen väga tihti näinud inimeste kõõrdis pilke, kui peotäie porgandeid või lahtiselt sibulaid kassaletile laon. Ka poemüüjad on agarad kaupa väikestesse kilekottidesse laduma, ning minu keeldumise korral silmi suureks ajama. Toidukauba pakin oma riidest- või poe pabekotti. Turul käin korviga.

    Tegemist väga tänuväärse projektiga, iseasi, kas see ka inimeste teadvusesse jõuab. Edu eksperimenteerimisel! :)

  • 30. september 2015 at 21:35
    :S

    Ameerika juures on sul väike ränne tulevikku ja juttu 2017. aastast.

    Aga poes käin riidekottidega, juhtub suht harva, et unustan maha ja peab ostma. juurikaid ja puuvilju panen väikestesse kottidesse. paneks paberkotti, kui oleks neid. ilma kotita ei taha panna, sest tihtipeale on nad kas ligased (banaanid ntx) või mullased.

  • 30. september 2015 at 22:08
    L

    Tomatite jaoks ka pole ju kilekotti vaja. Ise ostan ka ainult prügikottide jaoks suuri kilekotte ning väikesed läbipaistvaid äärmisel vajadusel: viinamarjad, lahtised kohvioad/pähklid.

  • 30. september 2015 at 22:10
    Janet

    Väga äge ettevõtmine, sest alati on olemas ju lahendus probleemile…. või peavad 100 aasta pärast me lapsed elama selles kilekoti- maailmas, sest kile ju hävineb alles 700-1000 aastaga. Mina tahaks küll, et minu tänane käitumine ei hävitaks minu laste ja lastelaste tulevikku.
    Või mis te arvate, mis neist 100 aasta jooksul toodetud ja ära visatud kiledest saab? peidame maa alla… põletame ja reostame sellega õhku järgmised 100 aastat ???? Millist toitu me lapsed ja lapselapsed peavad hakkama sööma 100 aasta pärast?
    Ja mina olen juba paar kuud püüdnud elada kilekotte ostmata/võtmata ja ei olegi midagi hullu- täitsa mõnud on poes käia ;)

  • 30. september 2015 at 22:19
    Karin

    Poes puuviljade, juurikate, pähklite ja kõige muu lahtise ostmiseks kasutan neid http://www.hug-bag.com/ Kilekotte püüan vältida niipalju kui võimalik.

  • 30. september 2015 at 22:26
    Jana

    No siis Marimell tee nii, et oktoobris kasutad ära kõik kilekotid, mis sul kodus on ja novembri teed täiesti kilekoti vabaks.
    Mina osalen ka.

  • 30. september 2015 at 22:47
    Gerli

    Juulis 2013 oli 17 USA osariiki, 132 linna ja maakonda kas juba keelustanud kilekotid või protsessi selleks algatanud. Juuliks 2017 oli juba 20 osariiki ja 132 linna teatanud kilekotikeelust.

    2017 oli?

  • 30. september 2015 at 22:57
    gerly

    Ma üldjuhul võtan poest paberkoti kilekoti asemel. Aga..kui ma tean, et mul kodus kilekotit otsa saamas, siis võtan kilekoti, sest kasutan neid prügikottidena. Ma ei näe ka mõtet, miks ma selle nö prügikotirulli ostma peaks?! Ja neid väikseid kilekotte ei kasuta ka pmt üldse. Siukse aiasaaduste kraami saan maalt ja ala puuvilju ostan üliharva. Tegelt ma käin üldse üliharva poes :D :D

  • 30. september 2015 at 23:31
    Kris

    Rimis muide on müügil korduvkasutatavd võrkkotid, mille sisse saab panna lahtised (kaalutavad) kaubad.

  • 30. september 2015 at 23:46

    Liitusin Facebookis ning üritan endast parima anda. :)
    Kodus meil kilekotte ikka on, suured kilekotid riidepoest ja vahel harva ka toidupoes käiku läinud.
    Läbipaistvate kottidega üsna agar olnud poes, üldiselt pakin enamvähem kõik asjad läbipaistvatesse kottidesse ja kodus ka rull olemas. Aga eelisjärjekorras lähevad kasutusse alati kilekotid, mis poest koju tassinud olen. Suuri kilekotte ei osta toidupoest üldiselt, käime riidekotiga. Vahel ununeb kaasa võtta, siis oleme võtnud üksikutel kordadel kilekoti või siis ladunud kõik tagasi kärru, auto juurde kärutanud ja autosse laadinud asjad. Kodus koti toonud.
    Aga eks seda kilekottide kasutamist on palju küll, tunnistan.
    Oktoobris üritan eeskujulik olla ning võimalikult vähe kilekotte poest kaasa tuua. Novembris raporteerin :)

  • 1. oktoober 2015 at 09:31
    MM

    Kasutan HugBag-e ning üks tuttav õmbles mulle ka paar kotikest täiesti riidest, et sinna saaks panna asju, mis HugBagi võrkkottidest läbi tulevad (lahtiselt ostetav riis nt).
    Prügikottideks kasutan kas spets-prügikotte või allesjäänud poekotte. Kui poodi lähen ja riidest kotist ei piisa, võtan paberkoti, sest vähemalt kodupoes Rimis on paberkott poole soodsam – kuigi ka see paberkott pole loodusele hea, see on tehtud noorest puust ning laguneb umbes sama kaua kui kilekott.
    See, kes siin ütles, et kilekott laguneb 100 aastaga – ei lagune, kilekott on plastik ja teadlased arvavad, et see plastik ei lagune päriselt mitte kunagi, vaid jaotub pisikesteks mikro- ja nanoosakesteks, mille loomad, linnud ja kalad endale siis toiduga sisse söövad – seetõttu ongi plastikust kilekottide ja üleüldise plastiku vähendamine nii oluline.

  • 1. oktoober 2015 at 11:47
    Kairi

    Kuigi praegu juba käin riidestkoti poes, kavatsen veelgi vähendada kilekotide tarbimist.

  • 1. oktoober 2015 at 12:06
    O

    Ma olen siiani ikka püüdnud neid suuri kilekotte mitte osta. Alati eelistan paberkotti, see osades poodides isegi odavam kui kilekott, sest saan selle kaminas ära põletada (meil alati paberi puudus et tuld teha :D). Suured kilekotid lähevad meil üldjuhul ka prügikottideks ja väikesed koera junnide jaoks. Need biolagunevad mis koertekaka jaoks mõeldud on, need lagunevad juba kätte ära.
    Tänasest püüan kilekotte tarbida minimaalselt ja ehk jõuan kunagi ka selleni, et üldse ei tarbi.

  • 1. oktoober 2015 at 13:25
    lugeja

    Eksperimendis osalemine on kahtlane, ei luba ühte aga teist.
    Kilekotimajandusest meie peres aga
    – kuna põhiliselt käin toidupoes mina, siis 90% juhtudest võtan kaasa koju soetatud riidest poekotid. Esiteks ei lähe need katki (kilekotid teinekord ikka läksid katki, kui mingi teravama servaga asi või kott liiga raskeks läks). Igatahes riidest poekotid mulle meeldivad (olen kasutanud ca 4 aastat juba).
    – puu ja juurviljad siiski enamuses rändavad väikestesse kilekottidesse, ei ole leidnud head alternatiivi.
    – Rimides on igal pool paberkott odavam, kui kilekott. Seega Rimis käies, kui riidest kott on maha ununenud, siis kasutan paberkotti.
    – Apteegid ja muud väiksed ostud püüan kilekotti mitte võtta, kui vähegi võimalik (vahel ei ole tõesti peale väikse käekoti kaasas, siis ei taha päris ravimid käes/kõigil nähtaval ringi jalutada, aga siiski 97% juhtudest väikest apteegikotti ei võta.
    – prügikotte kasutan siiski tavalisi, kuid kui vähegi kannatab, olen ostnud biolaguneaid kotte.
    – Suurtele prügikottidele (100-250 L) paraku head alternatiivid puuduvad (va vanaaegsed kartulikotid, kuid neid ei saa igal pool kasutada ja kipuvad ka määrima). Seega neid kasutame ka (suuremate jäätmete pakkimiseks).
    – Kilekotti püüan alati hoida ühte varuks ka käekotis, millega ringi liigun – ehk kui riidest kott on maha jäänud, siis saan kasutada juba olemas olevat kilekotti.
    – Vahepeal detailsemat kuu eelarvet pidades vaatasin, et kui iga poeskäiguga osta kilekott (või vahel ka 2), siis kulub neile kottidele kuus arvestatav summa (10-20 eurot).

    Aga poed ja tootjad võiksid ka midagi teha kilekottide ja kile tarbimise vähendamiseks. Ehk nagu on ka varasemalt tähelepanu juhitud, siis võib ju vältida kilekottide ostmist (ka see on keskkonnale kasulik), kuid kui ei muutu samas tarbimisharjumused (osta kilesse pakitud vorsti/viinerit/piima vmt), siis üldiselt ei mõjuta me plastiku vähemtarbimist oluliselt. Samas ei aita siin lahendusena nt lahtise vorsti/viineri ostmine, sest 90% juhtudest pannakse lahtiselt ostetud kaup kilekotti ja alternatiivne pakendamisvõimalus kohapeal puudub (!).

    Aga pooldan ettevõttmist ja keskkonnasäästliku mõtteviisi propageerimist. Ja püüdke siis lisaks mõelda ka, kas on kuidagi veel võimalik tarbitava plastiku hulka vähendada :).

    – kusjuures Lõuna-Eestis on näiteks ka kauplus, kus kilekotid on tasuta, aga paberkotid tasulised

  • 1. oktoober 2015 at 14:41
    Pille

    Paljudes poodides müügil olevad banaanid on märjad ja lõhnavad selle vedeliku järgi millesse nad enne kasti pakkimist “kasteti”. Ma nüüd ei kujuta ette, et neid banaane ilma väikse läbipaistva kilekotita osta saaks. Nad lihtsalt määriks teised tooted riidekotis ära + koti ka. Samuti ei kujuta ette kuidas ma ostaks nt kartuleid ja sibulaid ilma väiksesse läbipaistvasse kotti pakkimata. Ning pärast seda kui kilepiimad on paar korda kogu mu kauba ja koti läbi ujutanud panen ka piimad väikese läbipaistva koti sisse.
    Samas ei tasu minust valesti aru saada. Kohe kindlasti ei paki ma kõiki poekaupu väikestesse läbipaistvatesse kilekottidesse. Ja võimaluse korral kasutan neid läbipaistvaid kotte korduvalt.
    Kord nägin kuidas üks naisterahvas tuli kassase ja kallas oma ühest kotist kõik kõik juur-puuviljad lahtiselt kassalindile. Kassalindi peal jooksid lahtiselt kartulid, tomatid, õunad, pirnid, sibulad, peedid … – kõik segamini. Müüja oli päris pahane. Esiteks pidi ta kõiki neid sorteerima ,hakkama , sest kõik olid segamini hunnikus ja teiseks said nii kassalint kui ka müüja käed mustaks. Minu arust see on juba teine äärmus.

  • 1. oktoober 2015 at 16:23
    Bino

    “California on USA suurim kilekotivaba linn.”

    sorry, aga California ei ole linn :)
    California on osariik, kus asuvad sellised linnad nagu Los Angeles, San Francisco jne

    Kõige lihtsam USA geograafiat lahti seletada on nii:
    kujuta ette, et USA on nagu Euroopa, osariigid (California, Florida, Utah jnejne) on riigid, nagu Euroopas Itaalia, Prantsusmaa, Poola jms. Ja USA linnad nagu Los Angeles, New York, Miami, San Diego jne, on linnad nagu Euroopas on linnad Tartu, Kiiev, Viin, Pariis..

    • 1. oktoober 2015 at 18:04
      marimell

      Sorry, kopisin selle killerkoti lehelt :)

  • 2. oktoober 2015 at 12:38
    P

    Ma olen juba aastaid üritanud igasugust liigset kilet vältida. Lahtised asjad panen samuti HugBagi nagu eelnevalt mainiti. Neid saab hõlpsasti pesumasinas pesta ja lähevad jälle kasutusse. Kirjutasin ka nende tegijatele, et võiks olla eraldi osa hinnasildi kleepimiseks, praegu on natuke tüütu seda ümber nööri kleepida. Kuid siiski mitte liiga tüütu, et ma nende kasutamisest loobuksin :)

    Suuremate ostude jaoks on kasutusel küll kilest kott, aga see on mahukas, VÄGA tugev ja vastupidav ning ma ei mäletagi enam, mitu aastat see on juba ustavalt teeninud, 5 vähemalt. Näha on vaid kulumismärke, aga funktsionaalsuselt sama hea kui uhiuuena.

    Riide- jm poodides keeldun kilekottidest, sest mul on käekotis alati paar riidest kotti kaasas ja panen asjad sinna.

    Ettevõtmine on väga tervitatav ja minu meelest võiks selle pealkiri olla hoopis selline, et “alates oktoobrist ei tarbi enam võimalusel ühtegi kilekotti” ;) See on võimalik…mitte lihtne, aga võimalik :) Peab alati jälgima, et müüja kilekotti asju ei paneks või, et oleks endal alati kaasas.

    Muuseas, paar aastat tagasi tegin uusaastaresolutsiooni, et ei tarbi enam pudelivett, eriti plastpudelist. Järgin seda endiselt ja see on natuke raskem, sest paljudes söögikohtades “pole” kraanivett, ent olen nüüd harjunud nii, et toidu kõrvale ei peagi midagi jooma. Mul on alati kaasas oma (klaasist või roostevabast terasest) joogipudel kraaniveega ja pudelivett ostan tõesti siis kui olen janusse suremas ja muid variante pole parasjagu :)

  • 4. oktoober 2015 at 14:17
    kerli

    Juba mõni aeg tagasi võtsin sellise asja ette. Mul on samamoodi köögi ühes kapinurgas koht, kuhu oleme aastaid-aastaid juba kilekotte koguaeg pannud. Ja ühel hetkel hakkas mul paha sellest virnast :D enam ei ostnud ühtegi kilekotti, vaid tassisin kaasa. Nüüdseks ongi seal max 2 kilekotti ja 1 riidekott ning mõned väiksed läbipaistvad kotikesed. Olen rahul.
    Jätkan sellist elu :)

15 49.0138 8.38624 1 0 4000 1 https://marimell.eu 300 0