KRISTALLIKOJA TERAAPIA: kogemuslugu paarist, kelle energia lausa särtsub
Me käisime eelmisel reedel Meelisega Kristallikojas ühisteraapias ja ma mõtlesin, kuidas oleks kõige parem see üheks looks vormistada ja mõtlesin, et katsetan läbikirjutamist kogemusloo vormis.
Kui Meelis ja Mari-Leen ligi kuraditosin aastat tagasi tutvusid, ei arvanud nad ilmselt kumbki, et juba mõne aasta pärast viivad elukeerdkäigud sinnani, et neist saavad kolleegid. Samamoodi poleks nad siis, kümme aastat tagasi eeldanud seda, et kuue aasta pärast nad abielluvad ja neist saavad koos lapsevanemad. Ja neli aastat tagasi ei oleks nad ilmselt ettegi kujutanud, et istuvad koos kristallikambris Evlyini poolt läbiviidaval ühisseansil.
“Mina olen varem Evelyni juures käinud, Meelis mitte. Ühel õhtul arutasime, et peaks minema Timmeri juurde kaarte panema.. ja nagu tellitult, järgmisel päeval kirjutas Kristallikoda, et kas me ei tahaks ühisteraapiat proovida,” räägib Mari-Leen, kuidas nad ühisseansile sattusid.
Mis on Kristallikoda?
See väliselt lihtsa geomeetriaga kümnenurkne ruum on koostatud neljateistkümnest spetsiaalselt valitud kristallidega kaetud moodulist. Kristallkamber on koduks ligikaudu 200 000 kristallile, keda on sinna asetanud ükshaaval meistri teadlik käsi. Kristallkambri seinte ja lae kaunistamiseks on valitud erinevad kristallid nii, et nad toetavad võrdselt kõiki seitset inimese põhitšakrat. Esindatud on mäekristall, ametüst, sodaliit, roosa kvarts, tsitriin, karneool ja suitskvarts. Läbi kõigi kambris olevate kristallide juhitakse erineva tooniga valgust, mis kristalle läbides toimib loodusliku laserina, võimendades inimese energiakeha tasakaalustavat ja puhastavat toimet. Lisaks mõjutab kristalle läbiv värviline valgus ka põhilisi organismi elulisi parameetreid. Tänu oma võimendavatele omadustele on Kristallikamber ideaalseks kohaks erinevate tervenduste- ja teraapiate läbiviimiseks (reiki, erinevat liiki massaažid, meditatsioonid jt.).
Intelligentsete elusolenditena on kristallidel võime häälestuda meie energiaväljadega. Kristallide jaoks on imelihtne mõista ja korrastada meie alateadvuse saladusi. Viimased elavad tihti “oma elu”, mõjutades tugevalt meie reaalsust, tehes seda vahel kahjuks ka ebasoovitud suunas. Meie füüsilise keha pahameel, mis võib väljenduda stressi, valu või haigusena, on sõnumitoojaks mõnest energeetilisest blokeeringust, mida kristallienergiad saavad pehmelt vabastada.
Kes on Evelyn?
Tegemist on valgustervendajaga, kes töötab valguskanalis, põhiliselt tervendabki kristallikambris koos mäekristallide ja tiibeti helikausiga.
„Ma tegelen emotsionaalkeha puhastuse ja valguskeha aktiveerimisega ning kanaldan igale inimesele just sel hetkel sobiva teraapiavormi. Olen lapsest saati oma kaitseinglite ja vaimsete teejuhtidega suhelnud ning oma ema tervendanud.“
Evelyni juurde on oodatud nii mehed kui naised, aga ka lapsed, kes soovivad oma mõtteid puhastada, vabaneda negatiivsetest mõtetest, allergiatest, seljavaludest, peavaludest, vibratsiooni tõsta ja muuta oma elu.
Mari-Leenu eelmist kogemust Evelyni juures saab lugeda siit! “Kiirelt ütlen ära, et ka sel korral jäin seansiga väga-väga rahule. Aga lugege edasi.”
„Kui aus olla, siis me arutasime enne kodus, et kas on midagi, mida me tahaks enda kohta teada või millise mure või mõttega me sinna läheme,“ räägib Meelis. „Me teame seda ju ise ka, et meie vahel on hea side ja me loeme teineteise mõtteid ja lõpetame lauseid poolelt sõnalt, näeme ja paneme tähele sarnaseid asju jne.“
Kõigepealt pidid noored end mugavalt põrandale madratsitele sisse seadma ja proovima enda välja minna. Teraapiat läbiviiv Evelyn ütles kohe, et kord oli Mari-Leen Meelise väljas, siis Meelis jälle naise väljas. „Mingi pool minutit hiljem kui ma lamasin, läks mul midagi kurku, ma köhisin nii hullult, et ma palusin endale vett tuua, mu hinge tõmbas kohe kinni, täitsa naljakas,“ kirjeldab Mari-Leen seansi algust. „Jõin vett ja see oli nagu sekundiga kadunud, samas kaks sekundit varem köhisin nii, et pisarad väljas. Evelyn ütles, et midagi on ees, miski häirib mind. Mingi vihkamine või vimm… Ma mõtlesin õudusega, et appi, äkki mul on mingi alateadvuslik viha või vimm Meelise vastu…“
Õige pea selgus, et see vihkamine tuleb kolm elu tagasi elatud ajast ja on tänaseni lahendamata ja seepärast seda niiöelda sisse viskab. „Kui nüüd aus olla, siis see on isegi kaheksa elu tagasi sul olnud, sa ei ole andestanud, sa oled seda kogu aeg edasi lükanud…“ rääkis Evelyn ja uuris, kas Mari-Leen tahaks selles elus andestada.
Nii Mari-Leen kui Meelis said väga täpselt aru, millest jutt. „Ma olen aastaid tagasi käinud veel ühe valgustervendaja juures ja ta rääkis mulle sama lugu, kolm elu tagasi oli mu elus keegi, kellega ma läbi ei saanud, kuna seal jäi see lahendamata, on see kandunud aina edasi ja edasi,“ selgitab Mari-Leen.
„Ma olen nii palju proovinud leppida ja suhelda, aastaid üritanud, ei midagi, täna ei näe ma sellel enam mõtet,“ vastas Mari-Leen. „Eks siis järgmises elus saan uue võimaluse anda.“ Meelis teatas, et nende elus on olnud väga palju halbu ja mürgiseid inimesi, kuid kes on nende elust tänaseks välja kirjutatud. „Elu on lihtsalt nii palju lihtsam.“
Evelyn lõi kongi ja palus paaril kõik blokeeringud maha võtta, sest just see takistab edasi minemast. „Viha tekitab veelgi suuremat viha,“ tõdes terapeut. „Võtke blokeering maha ja tekitage hoopis kaitse,“ õpetas ta. Ladus nende peale kive ja lõi kongi edasi. „See kui kiirelt inimene suudab saavutada selle vabastuse, et seanss saaks jätkuda on tema enda teha. Kõik oleneb sellest kui vabaks sa suudad end lasta ja kui avatuna sa seansile tuled,“ teab Meelis, kes on kristalliteraapias varemgi käinud.
Teine osa, mida Evelyn nägi oli see, et Mari-Leenu ja Meelise ühisenergia on nii tugev, et lausa särtsub. Paar tunnistas, et seda sisemist ja ka vaimset tugevust on nad juba aastaid tajunud. Nüüd sai see aga ainult kinnitust. Kellelgi teisel nende välja asja ei ole ja isegi kui sinna satutakse, siis kaua seal vastu ei pea, sest nende kahe energeetika on liiga tugev. Eriti koos.
Kõige lõpuks palus Evelyn noortel käest kinni võtta ja luua ühine väli ja mõelda ühistele soovidele.
„Ma tahaks teada, kas ta mõtleb sama,“ sosistas Meelis. Millest noored mõtlesid ja kas nad mõtlesid samast asjast, seda teavad vaid nemad kaks. „Eks me koduteel räägime, kes millest unistas või kuhu oma soove suunas,“ ütles Meelis pärast seanssi.
Üllatav asjana selgus teraapias, et Meelisel on ülivõimed väga head. Nimelt rääkis ta sellest mida ta seansi ajal nägi ja tundis. Pärast seda, kui Meelis kirjeldas ka oma minevikus toimunut ja kogetut, ei jäänudki Evelynil muud teha, kui tõdeda, et tegemist on inimesega, kellel on ülivõime. „Sellega tuleb tegeleda, kõigil on see olemas, aga sul on see hästi avatud,“ ütles Evelyn.
Mis on ülivõime?
Ülitundlikkus on meil kõigil olemas, see on üks meie põhiolemuse osasid. Tundlikkus oleneb kontaktist oma tundekehaga.
Kes pole oma tundekehaga kontaktis ega tegele oma hingeteemadega, see pole ka tundlik ja on n.ö. tuim, hangunud, külmunud, jääs. Võibolla pole sellise inimese hing valinud käesolevas kehastuses üldse tundekeha avada, ta on valinud teistsuguse hingekogemuse, tegeleda muude teemadega. See on inimese enda hinge vaba valik.
Tundlikkus kasvab koos eneseteadlikkusega. Samas on inimesi, kes on tundlikud, aga pole eneseteadlikud ega kontaktis oma hinge ja sisemise sügavama olemusega. Nende inimeste tundekeha on osaliselt aktiivne, aga neil on hirmud ja hirm takistab minemast enda sisse. Inimestel, kellel on tundlikkus olemas, aga kes oma hinge asjadega ei tegele, on tundlikkus pigem negatiivse polaarsusega. Hirmud tõmbavad kogu aeg hirme juurde ja inimene tunneb seetõttu, et elu teeb haiget. Kui tundekeha on aktiivne, ent töötab negatiivses polaarsuses, on see märk sellest, et inimene peab selles elus õppima teadlikult oma energiasüsteemi enda kasuks tööle panema.
Kõigepealt tuleb n.ö. plats puhtaks teha ja alles siis saad hakata uut lisama, oma eluenergiat enese heaks tööle panema. Kui pimedust enne ära ei valgusta, siis võid eluenergia impulsi küll anda, aga aktiveeruvad ka kõik negatiivsed programmid, viirused ja bakterid, energia hakkab küll tööle, aga ei tea kelle heaks. Aktiveerid küll oma elujõu, aga teadmatult võid jõudu anda ennast kahjustavatele jõududele. Esmalt puhasta end ära. See omakorda võimendab kohe ülitundlikkust.
Ülitundlikkuse arendamiseks ongi esimene asi emotsionaalkeha puhastamine ja aktiveerimine. Emotsionaal- ehk tundekeha puhastamist tuleb alustada oma mõtete teadvustamisest. Olla kohal, hetkes ja hakata teadlikult jälgima oma mõtteid ja seda, mida sa oma mõtetega oma ellu tegelikult lood. Teades ja arvestades, et iga su mõte loob, jälgi, mida sa oma ellu lood. Lood sa võimalusi või takistusi? See on pikaajaline, igapäevane harjutamine ja praktika, mis praktiseerides muutub ajapikku harjumuseks.
Teraapiast lahkusid nii Meelis kui Mari-Leen rahulikena ja mõnusalt uue ja puhtama energiaga. „Mina isiklikult soovitan Evelyni juurde minna kasvõi uudishimust, nagu mina esimene kord läksin,“ ütleb Mari-Leen.
„Ma arvan, et te saate kohe esimesel seansil üllatuse osaliseks, kui hästi ta teid läbi näeb ja samas on see nii põnev ja huvitav.“ Sama ütleb ka Meelis. „Ma soovitaks minna juba seepärast, et äkki saate teada midagi, mis kuskil seitse elu tagasi on teile osaks saanud ja täna teie elu mõjutab, nii palju võib sellega oma praegust elu paremaks muuta kui sa tead, kust alustada.“
Kes samuti sooviks teraapiasse minna, siis loosime välja Kristallikambri kinkekaardi kahele. Meelis mõtles välja ülesande: jätke kommentaaridesse, mis teid oma kallima juures häirib. „Ma ei mõtle siin, et ta jätab sokid vedelema või mängib liiga kaua õhtuti arvutimänge, vaid mis teid häirib, et ta teie suhtes valesti teeb/tegemata jätab, mida teie temalt ootate, aga ammu isegi ei eelda enam…“
Loosimise teeme 8.02, enne kui reisile läheme :)
#KOOSTÖÖ
63 Kommentaari
Mind häirib (kuigi olen täiesti harjunud ja õppinud elama sellega juba pea 20a), et eluks valitud kaaslane on väga kinnine, ei näita välja oma negatiivseid ega ka positiivseid emotsioone. Ei näita välja, kui midagi talle ei meeldi. Ta vaid sulgub endasse ja vaikib. Sooviks, et ta õpiks sellest omadusest välja astuma, see teeks tema enda elu ja olemise palju paremaks ja kui tema tunneb ja ostab endaga paremini ja positiivsemalt hakkama saada siis peale tema võidavad sellest ka kõik teised.
Huvitav lugemine!
Mind häiribki mu kaaslase juures kõige rohkem see, et ta suhtub ülemäära skeptiliselt vaimsetesse teemadesse. Mind huvitab väga spirituaalsus, kuid uurin seda peamiselt üksi. Sooviksin arendada meie suhet rohkem vaimselt, kuid mu elukaaslane ei usu sellesse.
Sooviksin minna ühisteraapiasse, sest see võib-olla muudaks mu kaaslase veendumusi. :)
Kõike head!
Hâirib kallima juures üks teatud pahe, millega olen 3 aastat võidelnud aga lahti ei lase ta sellest kuidagi :(
Ma tunne, et minu elukaaslane ei mõista mind, st et ta ei saa aru, et mul on temast erinev minevik ja see mõjutab mind kaudselt ka praegu. Olen proovinud talle seletada, kuid siiani kahjuks edutult. Ta küll ütleb, et mõistab, kuid on äha, et kahjuks see nii ei ole.
otseselt ei häiri, aga ta teab mind läbi ja lõhki nagu raamatut ja mina ikka teda ei tunne nii hästi kui tema mind. tahaks ka vahel kõike osata ja olla üllatavam, mitte ette arvatav alati. kuigi tegelikult on kõik hästi.
Tegelik on mul parim abikaasa , aga mõnikord häirib see, ta on liiga kindel et ma kõigega hakkama saan . Selles suhtes et ta ütleb alati: ma tean et ei pea selle pärast muretsema, sest mul oled sina . Kohati ajab see lausa hulluks ja aeg ajalt tuleb talle meelde tuletada et tema on ja mina . Aga samas on hea teada et ta mind usaldab ja supernaiseks peab
See sõna on siiski gong :)
Mind häirib mehe juures meie suhte algus (mina olin armuke), see mis ta tegi ja tegemata jättis. Hetkel on suhtes ju iseenesest kõik hästi, aga vanad kummitused ei lase kuidagi elada ja alailma tekivad seetõttu küsimused ja kahtlused, kas ma suudan üle saada ja halbadest mälestuset lahti lasta või mitte? Lisaks on minu sees sellest ajast nii palju küsimusi, mis selgitusi ootavad.
Mind häirib see, et ta võib minu jaoks täiesti tühise asja (telekast tuleb miskit ja nt sõnakasutus/ õigekiri on vale vms) peale väga emotsionaalseks minna/ närvi minna, kuid samas… Minuga suhtlus.. Pean ikka vaeva nägema, et miski reaktsioon kätte saada :D.
Mind häirib elukaaslase juures see, et ta mõnikord on nii kangekaelne. Teeb nii nagu ise tahab ja omas tempos. Ja mina võin 100x paluda miskit ära teha ja ei kuula mind. Teeb siis kui ise tahab.
Kõige muuga olen rahul:)
Mind häirib, et ta on iseenda kirest minu vastu nii pimestatud, et ei saa aru, et mulle ei pruugi selline peale lendamine alati meeldida ja olen oma soovide väljendamisest väsinud, kuna need on järgmisel hetkel unustatud. Oleme abielus ja kahe lapse vanemad, vahel soovin et mehe kirg juba kustuks :D
Mõtleb ainult enda peale
Kristallid on elusolendid?! Teaduslik alus sellele väitele palun?
Ega need esoteerika fännid polegi teab mis mõistlikud inimesed :D
Ma nii tahan sinna kambrisse minna. Mees on mul maailma parim, kuid ka superinimese juures võib midagi häirivat olla. Näiteks see, et ta on palju aeglasem kui sa ise.
See, et ta teab, et ta tegelikult armastab juba aastaid mind. Ja see ei muutu kunagi…
mind häirib kaaslase juures see, et meil on kaugsuhe ja tunnen end nii üksi sageli selles suhtes. olen ainus, kes näeb ja leiab võimalusi olla rohkem koos, tema aga takistusi. Siis tunnengi sageli, et ainult mina olen see, kes pingutab. tekib väga üksik ja kurb tunne.
Kas seal on ka võimalik vabaneda hirmudest? Olen alles teismeline, kuid mul on meeletu hirm selle ees, et ma ei jää magama. Kas sealt võiks abi saada?
Usun küll. Soovitan neile kirjutada.
Hei, lahe et teil tugev side. Olen ka väga uudishimulik ja läheksin hea meelega kaaslasega kristallituppa (kuigi kallim suur skeptik). Mind häirib mehe juures see, et ta kipub koguma igasugu kola. Kasutut (“aga äkki läheb vaja”). Asi on päris kentsakas, 5 toalises majas on 2 tuba puhtalt ainult asju täis, maast laeni.
Võibolla on see rotilik kogumismaania ka mingi eelmise elu värk :)
Meie suhtes ei tee midagi valesti või vähemalt ei karga pähe midagi. Ideaalne mees.
Me oleme alles 5 kuud koos, praegu esimene reis koos. Ja me oleme armunud ja veel pole asju, mida ammu ei oota enam
Aga näiteks eile kui mul tuli paha tuju ja ma ütlesin, et võta kaissu ja ütle, et kõik on hästi, siis ta võttis kaissu, ja ütles, et aga kõik ju pole hästi kui sa kurb oled hea loogika
Huvitaks küll, kuidas meie energiad kokku sobivad
ja usutegi sellist jama?
Mis jama? Mine käi ja koge, saad ise ka aru, et pole mingi jama :)
Ennast tunned ja tead, siis saad väga hästi aru, millest seal räägitakse.
…et elukaaslasega on kõik hästi, kuid mind häirib see, et ta ei viitsi kunagi midagi perega koos teha.. lähme lapsega kuskile mängumaale või jalutama, kelgutama… teda ei huvita eriti lapsega mängud või ta ei oska, kuna enamus aega soomes tööl ja pole ehk nii tugev side lapsega kujunenud :/ veits kurb!
Ta võtab minu olemasolu iseenesest mõistetavalt, et ma olen kogu aeg olemas, mistõttu kaob ta aeg-ajalt enda maailma ning justkui unustab mind. Siis me tülitseme, mõnda aega on kõik korras ning siis on jälle samamoodi…
Ta võiks naaatuke rohkem siiralt huvi tunda selle vastu, mida ma mõtlen. Mitte igapäevastest argiasjadest vaid elust ja inimestest üldse :P
Päris huvitav, et te just nüüd seda välja loosite :) olen viimasel ajal mõelnud Kristallikoja külastamisele kas üksi või peikga. Tema mulle kunagi seda ideed ka tutvustas.
Mis mind minu kaaslase puhul häirib? Tema aeg-ajalt esinev robustne oharjudasus ja äkilisus, millega ma ära ei suuda harjuda ning mis tekitab solvumist, haavumist, vihastamist.
See on pigem kommunikatsiooni probleem, mille vast saame aja jooksul omapäi ka lahendatud. Millega ma ei saa aga iseseisvalt hakkama on mingi kurbus, mis aeg-ajalt pinnale ujub ning millel puudub ratsionaalne põhjendus. Tõenäoliselt on tegu mingi lapsepõlvest pärineva valukohaga, mida tema kuidagi aktiveerib.
Läks natuke pikemaks, kui plaanisin, ju siis oli hingel :D
*oharjudasus oli autocorrectitud “otsekohesus” :D
Mind häirib oma abikaasa puhul enam ehk laiskus ja mugavus. Ta on selline kes jätab saiale vôi ka määrimata, sest ta ei viitsi. Tomativiilu lôikamata, sest ta ei viitsi. Ta ei võta diivanil isegi pleedi peale kui tal külm on, sest ta ei viitsi seda kokku panna Minu jaoks on see väga häiriv, et inimene lepib lihtsalt laiskuse tõttu vähemaga kui ta võiks.
Mul ei ole otseselt kallimat, seega on raske küsimusele vastata. Kui ma käin kellegiga näiteks deitimas või kui olen kellegiga kauem koos olnud, siis mind tihti hakkab häirima, et kõike võetakse enesestmõistetavana. Suhtes ei pingutata enam, igapäevastest tegevustest ei tunta enam täit rõõmu, elatakse rutiinis. Usun, et mõlemad partnerid peaks panustama natukese särtsuga, make life interesting. Aga ma mõistan, et paljudele meeldib ja sobibki rutiin ja kulgemine. Sellesuhtes oleks lahe antud kogemust proovida ja võib olla tulevases suhtes kogemust jagada ;)
Mind mõnevõrra häirib see, et mu meespool aeg ajalt minuga ei arvesta. Ma saan aru, et mees ei pea mingi nö suss olema vms. Aga tuleb ette olukordi, kus ta surub nö oma peale ja minu vaatenurka nimetab lihtsalt vingumiseks. Tahaks, et ta minu seisukohti rohkem mõista püüaks.
Ma ei oska tuua välja ühtegi asja, mis ma leiaks, et mu kaaslane suhtes valesti teeks. Ma usun, et meil on tugev liit ning kristalliteraapia oleks huvitav kogemus :)
Mhmmmm, väga hea – nii lugu kui loos :)
Häiribki ainult üks asi – ta alahindab mind :( Mitte, et halvasti mõtleks või lolliks peaks, eiei, aga sellistes pisiasjades kui tunnen, et ta võiks minust arvata samahästi kui endast (või veel paremini). Näiteks, rääkisin, et läheks ühte spaasse, kus on surmumere-efektiga bassein – ja tema selle peale, et oled sa kindel, et see ei ole lihtsalt paketi nimi selline, või vann hoolitsusena, mitte bassein…. no da, looooomulikult ma olen enne 100% kindlalt välja uurinud, et see ei ole mingi f+cking vann ega tühi reklaamnimetus, muidu ma sellest ju ei räägiks. Ja kuna ma räägin siis ma ka tean 100% MIDA ma räägin ja oskan vannil ja basseinil vahet teha. duh :D
Suhe kui selline on alati minu jaoks midagi veidrat olnud. Ma armastan täna väga inimest kes on mu kõrval, aga tihti on hetki kus me lihtsalt vaatame teineteisest mööda. Ta ei ole inimene kelle ma viiks endaga kristallikotta lihtsalt niisama, on hingi kes usuvad ja on hingi kes ei. Samas, ta usub minusse, ja ma südamest loodan, et ta ka tuleb ja proovib kätt minuga sellises variandis. Lets see what will happen :)
Otseselt ei häirigi miskit. Vaid siis, kui ta ära on, tahaks talt veidi rohkem tähelepanu keeruline aga kristallituppa tahaks küll minna koos temaga.
Ohh, ma olen ammu mõlgutanud mõtteid kristalliteraapia proovimises :)
Mul on hoopis see, et vanusevahe on päris suur…. Kui mina olen varsti kolmekümnendatesse astuv naisterahvas, siis tema alles alustas kahekümnendaid. Koos oleme olnud alla 5 aasta.
Eks vaikselt kuklas koputab teadmine ja kell tiksub, et aeg oleks pere luua….
Suhe küll toimib ja kõik on hästi, aga mina tunnen, et me oleme nii erinevatesse eluetappidesse jõudnud…
Ehk siis kristalliteraapias sooviks selguse saada endas ja selles suhtes üleüldse. Kas minu mure vanusevahest on asjata ja kõik on mu enda peas kinni, kas ma alahindan teda pereloomise suhtes, võib-olla ma ise pole hoopiski selleks valmis veel…….
Mu teine pool on nii eluterve inimene,oskab hoida,hoolida ja hea kaaslane olla.Häirivad asjad on lambikad ja puhtalt minu probleem.Näiteks on ta hästi põhjalik ja kui mulle midagi seletab/õpetab,siis ta on minu jaoks nii aeglane,sest ise olen hästi kärts ja kärsitu.
Kristalliteraapia oleks kindlasti väga äge kogemus
Minul elus kaaslast pole ning kasutaksin kinkekaarti hea meelega pigem selleks, et käia Kristallikambris koos emaga. Meievaheline side on aastate jooksul olnud kord nõrgem, kord tugevam ning usun,et see teraapia aitaks meil üksteist paremini mõista :)
Väga loodan, et võtate ka mind loosimisel arvesse :)
Ei olegi midagi sellist mis mind häiriks või puudu oleks meie suhtes. Vahel lähevad meil lihtsalt huvid lahku. Iseloomud klapivad aga väga hästi. Usun , et täitsa.huvitav kogemus oleks kristalliteraapia. Alatinolen tahtnud midagi sellist proovida ja kogeda.
Minu ja abikaasa viimane aasta on olnud äärmiselt raske ja heitlik. Mingi hetk eelmisel aastal tekkis mul tunne, et kõik on nii rutiinne. Tundsin, kuidas kõik mind tüütab, ärritab, vihastab, rusub. Kuidas ma üha rohkem kaotan end ja ei oska enam millestki rõõmu tunda. Üha enam eelistasin abikaasa seltskonnale veinipokaali ja arvutit, sõbrannadega olemist, tööl pikemaid vahetusi teha jne. Olles 8 aastat kindlas ja hoolivas suhtes, poleks ma iial uskunud, et avastan end pärast pidu mujalt, kui oma abikaasa kõrvalt . Jah, just nii juhtus. Ma kaotasin end ja tegin kõik, et kaotaksin ka abikaasa. Ma hävitasin suhet, mille nimel olime koos vaeva näinud. Mingi hetk jõudis mulle kohale, et ilma abikaasata, ühise koduta, ühiselt veedetud mälestusteta pole mind üldse… Ehk tundub see kõik segane, aga tänaseks soovin ma end uuesti leida ja soovin teha seda koos oma abikaasaga. Inimesega, kes mind kõige hullemas kaoses ei jätnud ja kes on nõus pingutama, et meie ühine “retk” jätkuks. Äkki selles teraapias ma mõistan rohkem, mis on minu või tema sees peidus, mis selle olukorra tekitas.
See, et ta vahel on enesekeskne ning ei näe, et minul on ka ühtteist mis meele morniks teeb. Tundub vahel, et keskendume vaid tema muredele. Aga üldiselt see tunne läheb rääkimisega üle ning me mõlemad proovime teineteisele paremad kaaslased olla. See oleks vahva võit, ma tean, et mu partner oleks sillas :)
Mind häirib väga väga see et minu kallim ei anna mulle lubadusi mida ta täidaks. Peaaegu kõik mida ta lubab on vaid sõnad ning see teeb meie suhte väga raskeks
Mul on väga super abikaasa. Aga..tahaks pisut mõista kuidas meie kehakeemia teineteist mõjutab.Tunnen end tema lähedal olles hästi ja turvaliselt ja rahulikult..aga puudu jääb energiast.Tahan et meil mõlemal tekiks ka selline pisut energilisem olek..seda on raske seletada
Midagi ei häiri. See võib tunduda uskumatuna, endalegi on kohati tundunud, aga nii see on. Kõik, mis mind häirib, tuleneb minust endast. Meie kokkusaamise lugu on hästi eriline; meie jaoks muidugi, aga armas sõbranna kunagi ütles, et see on nagu muinasjutt. Ilmselt see nii ongi, kui oled leidnud oma kaksikleegi. See ei tähenda, et meil poleks mingeid takistusi aegajalt. Ikka tõusevad üles mingid vanad mustrid või emotsioonid, millega vaja silmitsi seista. Põhiline on aga, et oleme teineteisele toeks ja armastame teist just nii nagu ta on.
Võtab mind enesestmõistetavalt. Ta ei näe, et suhtes olen ainult mina muutunud. Mina, kes ma olin elav ja seltskondlik, olen muutunud kapseldunud kodukanaks ning “emaks”. Ta on suht tüüpiline “eesti mees”, kes arvab, et kodused tööd on naise kanda – laste kasvatamine on naiste töö.
Lapsed (erinevad kasvatusmeetodid) on meil samuti tülide põhjuseks.
Miks koos!? Harjumus? Ta on truu… töökas. Ta armastab mind meeletult. 14-aastat juba.
Väga raske küsimus,peaks mainima. Mis mind häirib mu partneri juures?
Mind häirib kontroll, kus sa oled, kellega, miks, kuna,kuidas, miks sa nii teed jne küsimused. Kuna me oleme ka väga palju koos igapäev siis pigem kui astud kodust välja, tahaks omaette olla, oma mõtetega ja tegemistega.
Ma ei saagi õelda, et ta kontrollib. Vb ta tõesti tunneb huvi aga mulle endale pigem tundub see nii, mis aegajalt aga väga häirima jääb.
Mind häirib,et tema arust on tal alati õigus. Tahaks teada,miks ta sellise nö seina enda ja teiste vahele on ehitanud.
Eks neid häirivaid asju ikka on, aga need on sellised, mis kooselu ei sega. Arvan, et ka minul on abikaasa silmis häirivaid tegevusi-kombeid. Oleme kaua koos olnud ja olen arusaanud, et neist tuleb rääkida, mitte endas kanda ja samas tuleb nendega leppida kui muutust ei tule ja sa tahad koos olla ja elada. Kristallikotta sooviks küll minna, see oleks meile kindlasti koos huvitav kogemus.
Mu kallimal on suur kontrollivajadus, ka nende asjade puhul, mis ei ole tema kätes. Mina seevastu olen siuke kulgeja ja jälgija. Paras paar ikka kokku saanud :D Huvitav oleks koos kallimaga Kristallikoda kogeda.
Mina loosis osaleda ei soovi, elan välismaal ja kindlat partnerit pole. Aga lugesin huviga kõik kommentaarid läbi, kuidagi nii…huvitav oli teada saada, et tegelikult on igas suhtes omad vead, aga inimesed on ikka koos. Isegi kui mured vahel ikka väga suured, mees ei räägi, hinda, märka. See teeb tegelikult nii kurvaks. Ma deidin praegu juba pool aastat ühe noormehega, praegu oleme mingis faasis, kus me helistamegi õhtuti tundide kaupa ja nädalavahetuseti saame kokku (palju tööd, elame teineteisest kaugel), aga ta nii tihti lihtsalt räägib oma tööst ja päevast, detailideni koosolekust, arvutimängust, oma jooksuringist jne. Vahel ma soovin, et ta minu käest ka küsiks, et kuidas minul see või too asi läks (eks ta küsib ikka, aga väga üldiselt). Eriti kui samal päeval on midagi eriti head või halba juhtunud. Kurb kuidagi. Ometigi me klapime, aga tunnen et kuidagi ebapiisavana tema jaoks. Ta on väga paljude asjade suhtes kriitiline. Vahel mõtlengi, et jessas, tuleb siis end eemaldada sellistest inimestest, kes mind end halvasti tundma panevad ja ümbritseda nenedega, kellega koos on hea energia. Ja siis loen teie kommentaare, et pole siin ükski mees ideaalne, ka pärast mingi 15+ kooselu… Keeruline, et kuhu maale siis lasta end häirida ja aktsepteerida meest ning kust maalt oleks juba mõistlik lahti lasta.
Aktsepteeri kõigepealt iseennast. Sa tõmbad seda ligi, mida sel hetkel väärid.
Ainus asi, mis kaaslase juures hàirib, aga millega oleme juba ôppinud elama, on tema kinnisus ja apaatsus elu suhtes. Koos oleme olnud 8aastat, aga olen algusest peale teadnud, et tema hinges on mingi sügav haav ja valu, millest ta lahti lasta ei oska vôi ei taha. Oleme arutanud, mis vôiks see olla. Ent omade jôududega pole me sellele jàlile saanud. Vôib-olla on samuti, nagu Mari-Leenul, et mitu elu tagasi mingi viha vôi lein on temaga kaasa tulnud. Seega oleks megasuperhüper vajalik see lootus, et ehk saame me teada, mis teda piinab ja takistab “elamast” ja siis saame me korda ka omavahelised suhted ja blokeeringud! ❤️
Mind kummitavad minevikusuhted- mehepoolsed siis. Ei saa peale 10t koosveedetud aastat üle sellest, et ta mind tol alal pettis. Ehk on asi enda ebakindluses või ei teagi, seega oleks selline seanss täiesti suurepärane! Ebakindluse tagamaadki tuleksid ehk välja ja oskaks peale seanssi ennast paremini tunda ja minevikust lahti lasta!
Mind häirib see, et minu teine pool ignoreerib probleeme, mis meie vahel aeg-ajalt tekivad. Me ei räägi neid asju selgeks ja tihti teeme näo, et midagi ei ole juhtunud. Kuigi mina tunnen, et vajan selgeks rääkimist, ei soovi seda tihtipeale minu kaaslane teha. Nii jääb hinge palju kripeldama ja usun, et pikas perspektiivis see head ei too :)
Meil on 2 last, väiksem alles paarikuune. Laste isa juures häirib tema kinnisus (ma ei tea kas see omadus on paljude meeste juures suurimaks väljakutseks) ja kohati ka apaatsus. Füüsiliselt on justkui olemas ja kohal aga tegelikkuses vaimselt on oma mõtetega ja olekuga kuskil kaugel ära. Ja nii pidevalt. Tahaks tagasi saada inimest, kes on ka vaimselt hetkede juures ja olemas ja rõõmustaks ja aitaks ja saaks omavahel asju arutada ja… Lastele on hea isa, kuid mina tunnen, et enam ei jaksa olla ja teha kõike koduseid töid ja igapäevaseid toiduvaaritamisi ja kodu ilusaks hoidmisel, mis on teisele kuidagi nii iseenesest selge ja argipäev, et ei oska neid asju hinnata. Kohati tundub, et härra ei märkagi mu pingutusi ja see solvab minu hinge. Okas ja kurbus on hinges. Oleme sellest rääkinud. Kui räägime, siis mingi aeg on ok. Edasi läheb jälle samamoodi. Oleme korra ka käinud paariteraapias, ja see isegi mingiks ajaks aitas. Kristalliteraapiat olen ma ise pikalt salamisi mõelnud, sest ma usun sellesse täiega. Kuid hetkel lapsega kodune, siis sellisele ilmselgelt meie jaoks vajalikule teenusele pole kahjuks vahendeid.