Kui me oleksime nädal aega ausad…
Eile käis mul sõbranna külas ja ma isegi ei tea, kuidas see teema tekkis, aga ühel hetkel oli õhus teema “kui me oleksime nädal aega Facebookis ausad”, mis siis saaks.
Ilmselt oleks nädala lõpuks su sõbralistist kadunud mingi 20% inimestest, sest sa pole poolkohustuslikust viisakusest ladunud nende pildile like või kommenteerinud seda nii, nagu inimene seda kuulda tahab vms.
No kujutlege, kui te postitate näiteks mingi pildi endast, kus te ei näe just kõige kaunim välja, teie sõbrad aga kiidavad takka “kaunitar”, “nii ilus!”, “oo, milline püss!” – tegelikult kraabivad endal kodus arvuti taga silmi peast ja mõtlevad, “inimene, mis, kurat, sul arus oli, et sa sellist paska postitasid?”.
Või jagate mõnda tsitaati, mis on suunatud teie sõbrale, kes teid reetis. Need, kes asjast teavad, mõtlevad, “jumal, kui lapsik!”, aga samas panevad sujuvalt like, et teile oma solidaarsust näidata.
Või kui postitate midagi keeleliselt valesti, siis tegelikult mõtlevad inimesed “püha, jumal, mis idioot mu sõbralistis on,” aga kommenteerivad viisakalt, et sul on tekstis viga, selle peale saad sa kõige paremal juhul kommentaari eemaldamise, halvemal juhul sõbralistist lennukat. “Mida sa targutad!”
Ja nii see jutt jäi, kuniks ma täna hommikul korraks Facebooki läksin ja mulle jäi ette esimene kuusepilt. “Meie oma siis selline sel aastal!” Ja ma tabasin end jälle mõttelt, nagu igal aastal detsembris vähemalt sada korda pean tõdema. “Nahhui sa sellist rootsu metsast koju tood, sellele kolm kuuli peale riputad ja veel sellise sara pildi üles topid!” No näed, aga ka mina panen pigem pildile like, kui hakkan inimesele ütlema, et pangu see kuusk parem põlema, jätku metsa või ärgu toppigu sellest pilti üles.
Mõelda vaid, kui ma oleksin nädal aega Facebookis aus, mis siis saaks… Ja seoses sellega, lükkan ma käima eksperimendi. Ma lähen ja kommenteerin seda kuusepilti, mis mind närvi ajas ja ma teen nädal aega Facebookis ainult ausaid kommentaare ja annan nädala pärast teada, mis seis on.
Hetke seisuga on mul sõbralistis 481 inimest.
UPD 3h hiljem: nagu esimestest kommentaaridest selgus, ongi kõik vait, või targem on vait olla, kui haiget teha. Kuusealune kommentaar, et mul on sellisest kuusest kahju ja ta võiks parem metsas kasvada, sai sujuvalt kustutatud kommentaar. Noh jah. Ma siinkohal katkestan eksperimendi sellises vormis. Eksperiment jätkub – kui näen enda seinal mind häirivat asja, eemaldan selle inimese sõbralistist. Lihtne. Eks. Vaatame siis palju nädala pärast alles on.
Kui tihti teie tabate end mõttelt “appi, miks ta seda postitas?”, aga vaikides viskate like või kommenteerite, kui tore see kõik on?
56 Kommentaari
Päris tihti taban end tõesti sellelt mõttelt kui kellegi postitust näen aga tavaliselt ma ei reageeri sellele. Kui pole midagi ilusat/head öelda siis olen lihtsalt vait
Ma eksperimendis ei julge osaleda aga muidu sinuga 100% nõus va et ma ei laigi kohusetundest või ei kommenteeri kui päriselt ei meeldi.
Maitsed on erinevad. Mulle meeldivad just sellised loomulikud vanakoolikuused. Veidi “liiga hõredad”, väheste kaunistustega, aga loomulikud ja kuuselõhnalised. Nagu lapsepõlves vanaema juures maal. Ei meeldi nulud, kunstkuused, ehetega ülekuhjatud puud jms. Aga ma siiski ei lähe ütlema inimesele, kes on ehtemäe, kust kuusk väljagi ei paista, üles riputanud, et minu meelest on see kole. Samuti ei ütle inimestele, kes oma titepilte riputavad, et väkk, jälle mingi rõve ilane tatikas. Tema jaoks on see ilus ja armas ja las ta siis rõõmustab. Samuti ei pane ma küll talle mignit laiki, lihtsalt kerin mööda. Aga kehvasti ütlemine ainult selle pärast, et midagigi öelda, on mu meelest labane, mitte aus.
word
:D :D Hea, et ma su sõbralistis pole :D Me kustutaks kordamööda üksteist. Ma ei salli neid esimene lumi, esimene puult kukkunud leht, küünetehniku eilne töö, meie pere kuusepuu, meie piparkoogid, minu -200g jne. Pean selle jaoks, et omale tähtsaid emotsioone talletada, blogi, kuhu lisan pilte jms. Kes tahab, teab ja loeb. Kes ei taha, saab rahus edasi elada. Mul u 200 sõpra, aga kui ma aus oleks…siis jääks äkki 100 :D
Hahhaaa! Ma panen sellele postitusele laik, sest noh…tõsi. Ma jätan küll laikimata kõik “awww nii nunnu” pildid kui pildil on tegelikult kohutav “kõõm” ja tsitaatide suhtes on mul üldse oma arvamus, aga sellest hoolimata aus ma ei ole. Ma ei kirjuta koledale pildile alla “kõõm” vaid jätan lihtsalt kirjutamata. Peaks nüüd omamoodi eksperimendi tegema ja postitama mingeid koledate praemunade või kuuskede pilte. Ma pidin muide eemaldama oma feedist ühe tuttava, sest ta postitas üle päeva megakoledaid toidupilte ja ma enam ei kannatanud välja. Samamoodi ühe teise tuttava, kes pani päevas kaks-kolm koledat lapsepilti üles, st mitte laps ei olnud kole, aga piltidel oli kogu aeg mingi õudne läbu lisaks, enam ei suutnud
Oo, veel üks kategooria juures jah!
Aga mu arust on ühe blogija (mitte sinu) beebi .. Noh, ütleme nii, et üldse mitte ilus. Hoian ka suu kinni, kuna jumala eest, ükski laps ei ole inetu ju. Kõik beebid on kui kullatükid.
Õnneks ei pea tema titepilte ka “feik-laikima” (pole mu sõbrakas).
Mõttelt taban end tihti, et miks keegi midagi postitas, aga pigem jätan siis lihtsalt reageerimata. Takka kiitmine või like viskamine tundub ikka ülimalt silmakirjalik sellises olukorras.
Puhtalt minu arvamus, kuid minu arust ei ole see ausus. Ma ei tea…vb liigitaks selle õeluse alla. Võtame selle kuuse näite. Kui sulle ei meeldi see kuusk, siis ehk talle meeldib ja sa teed oma “ausa” kommentaariga talle ju pigem haiget.
On palju postitusi ja pilte, mis mulle ei meeldi FBs, aga ma pigem eiran neid ja ei tee midagi. Ei “like” ega kommentaar. Mul nt on sõbranna, kes kirjutab mega valesti. Komad, punktid, tähed, mingi släng, ma ei teagi, mis veel. Ma ei ole talle veel ühtegi korda midagi öelnud, et kuule, mine kooli tagasi ja õpi kirjutama. Me oleme sõbrannad olnud üle 8 aasta. Iga ühe oma asi, mina ei sorgi. Silma kriibib, aga kerin edasi ja varsti on postitus kadunud. Lihtne :)
No nii elavadki kõik. Aga kui hakata ausalt kommenteerima, siis vb osa inimesi mõtleb enne kui postitab :) ma saan aru, et sinu sein ja teed mis tahad, aga..
Mina lähtun pigem sellest loogikast, et kui sul midagi head öelda ei ole, siis ole vait. Mina ühtegi solidaarsuslike’i ei pane mitte iial. Üleüldse ei ole facebookis usin kommenteerija ega likeja ka, aga kui miski VÄGA meeldib, siis panen like ja/või suisa kommenteerin. Üldiselt pole see ka minu asi, mida keegi postitab ja midagi ütlema ei hakka. Minu emotsioonid on minu omad, mitte nende ja nemad ei pea sellega tegelema, et ma olen nt näinud 57 postitust juba täna teemal “lumi sajab”
Haha :)
100% nõus!
Ühest küljest saan ma su poindist aru, aga teisest küljest … mis mõte sellel tegelikult on? Üks asi on tõesti see kui miski ei meeldi ja siis takka kiita. See on lihtsalt kahepalgeline ja ebavajalik. Aga milleks on vaja teadlikult haiget teha või nõmetseda?
No kasvõi seesamune kuusevärk. Järelikult ta on oma kuusega rahul. Kui sulle see ei meeldi, siis ilmselgelt sa ei laigigi seda, ega hakka nämmutama, et oiii mis kena jõulupuu meil siin on.
Aga milleks on siis vaja hakata nahhuitama? Kui sul on ilmtingimata vajadus kobiseda, siis võid ju ka lihtsalt öelda, et veits tühjavõitu tundub. See ongi minu meelest üks suur probleem internetis: oma eriarvamust ei osata avaldada viisakat.
Ja ma tean, et paljude jaoks see polegi oluline omadus. Minu jaoks see-eest ei tähenda selline lahmimine ei ausust ega otsekohesust, vaid pigem lapsikust, arvestamatust ja mõndadel juhtudel ka labasust.
Ma ei peagi silmas, et ma kõigile kirjutan, et miski on nõme :)
nõus selle kommentaariga.
teemasse lisan enda kohta, et ega mul ei ole selliseid sõpru tegelikult väga fb-s. mul on seal ainult päristuttavad ja sealtki olen aeg-ajalt natuke iidset ajalugu välja rookinud. mina kunagi midagi moepärast või muul põhjusel kui ehtne meeldimisemotsioon ei laigi ja kommentaare ka väga kergekäeliselt ei kirjuta.
ainuke asi, et vahel noored meestuttavad laigivad mingite markerikulmudega mimmude pilte, aga minu ilumeel ja moodsad ilustandardid on juba nii lahku kasvanud, et ma lihtsalt vaatan neid siira huviga ja mõtlen, kuidas ma võiks välja näha, kui mind nii ära tuunida. täitsa sportlik huvi kusjuures!:D
Ma küll ei laigi ega kommi asju, mis mulle päriselt ei meeldi, seega minu käitumises ei muutuks miskit. Kedagi sõimama ka ei viitsi hakata – kui kellelegi tema kuuseroots meeldib, mis see minu asi on talle selle pärast halvasti öelda. Ega mina selle kuusega elama pea :D
Seda küll jep :)
Kui miski mulle ei meeldi, siis viisakalt like ei pane ja kommenteerimata jätan ka. Kuid halvasti ka ei ütle, sest mida see paremaks teeks? Kisuks aint tüli üles ja arvamused on erinevad. Minu arust kõige õudsamad on kõik selfid ja muud eneseimetelmisega seotud pildid. Ja eriti jubedad on need insta filtritega üle käidud pildid. Aga need mõtted jäävad mu enda teada, kuid valetamiseks ma seda ei nimetaks, sest like ma ju ei pane kui tegelt ei meeldi.
esiteks, mul ei ole FB-d, on ainult Insta. Aga ma ei saa, pole kunagi saanud ja ei hakkagi aru saama kahepalgelisusest – et endamisi mõtlen “mida s*tta” ja ikkagi panen like´i. Selles mõttes, et millest selline surve laikida, kui tegelikult pilt-postitus ei meeldi? Minu arust on see kahepalgeline ja vastik :( Ma ei arva, et kui pilt ei meeldi, siis peaksin sellest avalikult karjuma – ei, ei pea (pealegi, keda minu subjektiivne arvamus ikka huvitama peaks?), aga ma ei tunne ka survet viisakusest seda laikida. Instas laigin ainult neid pilte, mis tõesti meeldivad (pilt on ilus, tekst pildi all paneb mõtlema ja kaasa tundma mingil moel), aga vb on FB-s teised reeglid? Kui seal ongi nii kombeks, siis on kindel, et mind kunagi FB-s olema ei hakkagi :)
Oi kui tuttav teema.
Likemise ja kommenteerimise asemel olen sellisel juhul vait. Vahel mõne lähedasema sõbra/sõbrannaga arutame et oomaigaaden
Kuigi tõele au andes, siis olen isegi mõned korrad ühe sõbraga aus olnud. Et mida kuradit ta postitab ja likeb aina seal. Eriti veel enda pilte. Viimase on nüüd järgi jätnud. Aga muid jaburdusi sajab ikka päevas kümneid seal feedis.
Elagu facebooki elu!
Kas sulle meeldiks, kui keegi kirjutaks näiteks su parka pildi alla “issand see näeb välja nagu sa piiluks läbi põdra putsi” või “terve ilm on täis piparkooke tegevaid lapsi, nahhui sa topid oma räbala videot siia veel”? Inimene on lihtalt aus ju. Kõige kohta saab avaldada arvamust kas viisakalt või mitte või siis mitte üldse avaldada, aga arvamustega ongi see, et need on subjektiivsed. Sundlaikimise (keegi ei sunni peale enda muide) võib ju alati ära lõpetada, aga aususe sildi all nõmetseda – milleks?
Ahahhaha, ma niimoodi naersin juba selle põdra juures! Muidugi peab viisakas olema a on ka neid postitusi, kus pead ise lõpuks tõredalt küsima ju,et nahhui Sul viga on
OMG, ma ei mäleta millal ma niimoodi omaette hirnusin. Väga tabav kommentaar.
See põdra asi on lihtsalt nii naljakas…
Mis teil viga on, ma ei laigi vist küll kunagi midagi SOLIDAARSUSEST! Misasi see solidaarsus-like üldse on?! Küll aga ma imestan tihti, miks mõned peletis-pildid üldse like-e saavad :D On see nagu pugemine? On see komme? Et kui SÕBER midagi üles paneb, siis ma olen kohustatud laikima, sest ta on sõber? Muidu solvub? :D Kui on mõttetu pilt/emotsioon/jutt ma lasen täiesti üle.
Solidaarsus-like on raudselt olemas, st et kui ma vaatan paari oma tuttava pilte, kus nad on nagu ületuunitud kumminukud, siis 1) muidugi on seal all mustmiljon kommentaari, et megailus ja ma ei saa välistada, et inimesed nii ka arvavad, sest maitsed on erinevad, aga 2) pilte laigivad tihti ka need, kes tagaselja nende üle naeravad, et omg nägid, mis pilt ja milliseks muutunud on. Like pannakse, sest ollakse sõbrad ja kardetakse tülli minna. Usu mind, mõnes väiksemas linna, nagu nt Tartu, on väga oluline, kellega sa läbi käid, see näitab staatust. Ja siis sa ei saa mingile inimesele mitte laiki panna, sest pärast oled “social outcast”. Vähemalt ma olen sellele järeldusele jõudnud.
Ma elan küll mingis teises Tartus…
Ebapärlikarp- terve fb on täis koledaid pilte ulmelise laigiarvuga :D see paneb mind arvama, et solidaarsuslaik peab lihtsalt olemas olema. Üldiselt ma laigin ise ka pilte mis mulle päriselt ka meeldivad.
Mõtlesin, et proovin ka . Kuna mul facebook puudub, katsetasin instagramis. Esimesena jäi ette sinu enda pilt. Juba korjasin yhe vaenlase kommentaariumist ei tea palju veel tuleb.
Ma parem rohkem ei katseta, rahulikum elada
Jõudu eksperimendis
haha
Ma ei tea, mul näiteks jumala pohhui, kas mingi inimene, kellega tegelt nagunii pärismaailmas ei suhtle, sõbralistist kaob. Sa lihtsalt ei märkagi, oma sõprade arvu ka vaevalt keegi kogu aeg tšekib (ma vist pole mitu aastat seda vaadanud). Olulised inimesed jäävad ju alles, postita, mida tahad, nad tunnevad sind ja teavad. Teistest on nii savi ju, mu enesehinnang küll sellest ei olene, kas paar laiki rohkem või vähem.
Instas on palju rohkem seda automaatset sundlaikimist ja nagu mõne laigi panna üritad, nii on mitu inimest jälgijatest kadunud nagu niuhti. Mu meelest paljud isegi loendavad seal, et täpselt oma pandud laikide arvu saad ka vastu :)
Oma FB eksperimendiga ilmselt lihtsalt saavutad, et osasid inimesi su listis enam pole ja nad ei pruugi märgatagi, et sa kadunud, kuni pole vaja mingit messi saata vms. Ja kui ise äkki tahad mingi aeg kellegagi ühendust uuesti, naahui ta sind uuesti vastu siis võtab.
*”panemata jätad” insta kohta, st :) Uims ilm täna!
Eks ma siis kirjutan ka sinu pildi alla, et oled paksmagu ja et näed oma vanusele vaatamata suht vana välja.
Usun,et kõik nõustuvad sellega.
Sihukse suvalise tatipritsimise peale ikka annab solvuda :D
Mis need sinu kuuse- ja muud kommentaarid siis paremad tatipritsimised on?
No see, et keegi mind paksuks ja vanaks sõimab, pole isegi mitte naljakas, veel vähem tõsiseltvõetav ja aus :D Aga keep going’. Täpselt nagu see kuusk, pole ka mina 500eurone, et kõigile meeldida!
Kassandra kommentaar on ju otsene ausus,mitte lahmimine. Miks üks sitasti-otse ütlemine on parem kui teine sama põhimõttega kommentaar???
Ma ütleks, et olengi aus olnud, sest miks peaks üldse teisiti? Sellist võltslaikimist jms mul küll sõbralistis pole. Kellele ikka meeldib miski, see näitab seda välja ja kes ei nõustu, jätab reageerimata. Ka ei jookse ma ise kohe kellegi uut pilti kommenteerima, et ooo, kui kaunis ja ilus ja nunnu jne. Pigem kui lihtsalt meeldib, panen like, kui kõnetab rohkem, siis avaldan mõtteid ka. Ja mul samasugused sõbrad. Mõne üksiku puhul võib aimata jh, et see laigib küll midaiganes, aga see pigem mõni üksik erand ja ei häiri kh otseselt.
Ahjaa, mul pole sõbralistis ka inimesi üle saja, ehk et mingid lambikad kõikvõimalikud tuttavad, keda kuskilt tean vms mind ei huvita ja pole nende sõbrakutseid isegi mitte vastu võtnud. Milleks? Ainult vegeteerima mulle sinna. Pealegi mulle meeldib, et kui jagan midagi oma lähedastega, ei näe seda kohe kõik need suvakad uudishimulikud. Ükski sõber pole vähemaks sellest jäänud.
Mul hiljuti juhtus, et üks sõber tegi väga kahemõttelise postituse ja mina siis küsisin pildi kohta ja kommentaar kustutati kuna tuli välja, et ma panin täppi sellega mis tegelikult toimus ja postitaja ei tahtnud et avalikult seda päris lugu teataks. Sellel hetkel oli küll natuke wtf? Miks sa üldse siis selle postituse tegid?
See on sama kui mõni postitab midagi a’la “Olen kurb…” ja kui keegi küsib mis viga siis vastab, et “ah ma ei taha rääkida.” No ok…
Jaa, need ajavad eriti närvi.
Ma olen vahel ikka haletsuslaike pannud, et nagu vana sõber, siis võib laikida kah. Aga õnneks mul enam vähem normaalne sõbralist, kes mingeid väga imelikke asju postita. Või siis olen nad uudisvoost eemaldanud. Ma mõistan üldiselt inimesi, kes minu jaoks veidraid asju postitavad – ega nad ei tee seda ju isiklikust kurjusest minu vastu. Neil ongi igav elu, et päeva tähtsaim sündmus on see hõre kuusk või räpane laps sassis toas. Nad otsivad üleüldist tähelepanu oma olemasolule, ma ei võta seda isiklikult. Kahju küll neist, aga ma parem tõesti olen vait ja vaatan siis oma sassis tuba, kus kuuske veel polegi :)
Kui sina oleksid mu sõbralistis ning ma näeksin su mõtteid selles postituses, siis sooviksin ka mina juba praegu su oma sõprade seast eemaldada.
Mitte sellepärast, et ma kardaks mingeid suuri kriitikanooli enda suunas vaid seetõttu, et meie arusaamad aususest on ikka miilide kaugusel üksteisest. Minu jaoks ei tähenda ausus seda, et tuleks öelda kõike, mis sülg suhu toob.
Kahju on kuulda, et selles pealtnäha rõõmsameelses naisterahvas paistab nii mürgine ja kahepalgeline inimene peidus olevat. Miks öelda kellelegi halvasti, sest sulle ei meeldi (rikkuda teise rõõmu)? Või miks kiita takka/märkida meeldivaks kui tegelikult ei meeldi? Kas aus ja samal ajal viisakas ei saa siis olla? Näiteks kellegi suhtes keda sa väga austad, valid ju sõnu ja seda, mida, kuidas ja millal tasub öelda, mitte ei lahmi taktitundetult, või mis?
Kas tõesti teeb see sinu päeva paremaks kui saad “olla aus” ja kellelegi pahasti öelda? Ma loodan, et sa leiad rohkem häid asju, mille suhtes aus olla.. Kiita teenindajat kaupluses või naabrinaise uusi kingi, mitte plärtsuda midagi sellist, mis teisele halva maigu suhu jätab.
Ei taha nagu ise ka halvasti öelda. Need olid minu ausad mõtted ja ma ausõna sooviksin, et selles blogis oleks rohkem positiivsust! Mulle väga meeldivad teie optimistlikud tulevikku vaatamised – oma kodu plaanid ning ettevõtluse alustamise mõtted. Ka reisijutud ja Hedoni kasvamise jutud on huvitavad ja mõnusad lugeda. :)
Mul on sarnased mõtted. Selliste postitustega jätad sa endast pealiskaudse ja väga enesekeskse inimese mulje. Inimesed postitavad väga erinevatel eesmärkidel. Selle asemel, et like jagada ja kommentaare kirjutada, on sul võimalik ka märkida, et sa edaspidi selle inimese postitusi ei näe. Lisaks – sinu jaoks tähtsusetu postitus võib mitmetele teistele sõpradele tõesti meeldida.
Meelis ju pildistab – fotograafina peaks ta hästi teadma, et maitseid on seinast seina. Mõne jaoks mõni klõps ilmatuma ilus ja väga meeldib, teise jaoks tühi ja kohati ehk isegi halvasti välja kukkunud. Kas peaks äkki nonde fotograafide piltide all ka aus olema? Et need, kellest pilt on ja kes pildistanud on, saaks aru, et selliseid pilte FB-s postitada ei tasuks?
Lisaks – oled sa vahel mõelnud, et mõni inimene ei pruugigi muul moel julgeda abi paluda kui sinu jaoks imeliku ja nõmeda mõttetera kaudu. Mul oli hiljuti kolleegiga juhus. Tema postitused olid veidrad ja just sellised, mille osas like ei jaga. Möödavaatamise ja irvitamise abil me läksime, kuulasime ja olime päriselt olemas. Inimene oli läbi põlenud ja augus ja tundis end üksi. Vaja oli ainult märgata.
Ja viimaseks – jõulud on rahu aeg. Jah, tänapäeval kõik jooksevad end kinkidega hullumeelseks jne, aga sellest hoolimata – see on rahu ja lähedastega koosolemise aeg. Ja kui mitte muul ajal, siis sel ajal võiks teha ka mõne heateo. Seega mina üritan küll praegu pigem leida aega olulise jaoks, märgata nõrgemaid ja neid, kes vajavad ning olla positiivne. Kurjust, õelust ja halba on meie ümber piisavalt, milleks seda juurde tekitada?
ehk siis – mida külvad, seda lõikad.
Uskumatu inimene .
Lõpetan Marimelli Fb lehe laikimise.
Kahju natuke tundusite Hedoniga nii lahedad. Aga tegelikult : O
Minu arvates on samuti ausal arvamusel ja ausal arvamusel vahe, kas sa lihtsalt hakkad nahhuitama kellegi pildi all või avaldad arvamust viisakalt seal, kus seda küsitakse. Kui inimene paneb kuuse ülesse oma facebooki seinale, siis see oli tema jaoks ilmselt oluline vms ja seal nahhuitama hakata ja maha tegema kuuske hakata on pigem arrogantne ja ülbe, ära vaata, like kui ei meeldi, aga ära solva lihtsalt. Kui küsitakse arvamust, siis võiks olla viisakas, mõnel juhul ka põhjendatud arvamus. Sinu toodud teksti põhjal järeldub, et hakkad lahmides solvama, no mis see sulle annab, kas emotsionaalselt hea enesetunde? Nagu öeldud igaüks postitab mida tahab oma seinale ja kui valikud sulle ei meeldi kõnni mööda või kustuta inimene oma listist, aga lihtsalt plärtsuma kukkuda ja midagi maha tegema hakata, ajuvaba mõte. Ausus see küll pole.
Paar aastat tagasi küsis hea sõbranna minult, et miks ma üldse tema pilte ei laigi :D See pani mind esimest korda mõtlema, et wtf, kuna me teame teineteist lasteaiast, siis ma pean tema kõiki üleslaetuid pilte laikima ja kommenteerima muidu olen nagu sellises mustas nimekirjas. Eks neid kommentaare on tulnud teistelt inimestelt ka, teiste inimeste kohta. Kuidagi vist kriibib osadel hinge, et miks nad tunnustust ei saa või ma ei tea mis värk sellega on. Mulle väga ei meeldi, et ma olen sellisteks asjadeks kohustatud, sest noh, ma ei ole jah tihtipeale kõige ilusama ütlemisega kui aus peab olema. Ma arvan, et kuskil pärast ülikooli lõpetamist tekkis mul juba selline meh tunne, et ok, on palju sõpru ja tuttavaid, aga väga väike hulk nendest on ju need minu inimesed. Kõik võtavad fb-d ja instat jne erinevalt. Minu jaoks pole suhete hoidmine tähtis, olen pigem selline omaette nokitsev nagunii. Täiesti ausalt saan aru miks mõni räigelt pingutab, et kõigile meeldida ja meelde jääda, tuleb hiljem tööelus vb kasuks. Aga ma olen liiga pohhuistlik selle jaoks vist ja ma ei kannata sellist lipitsemist. Ja no tõesti, vahel ikka näed sellist saasta teksti ja piltide näol, samas inimeselt räigelt kiidavad ja laigivad. Nii et kindlasti on see värk, et ei julgeks olla aus kui mingi pilt ei meeldi ja kardetakse teiste pahameelt jne, aga no see ka selline lasteaia värk. Mis mul ikka karta oleks, sest peaaegu kõikide inimeste tuttavad ongi ju lihtsalt tuttavad või vanad joomasõbrad, keda linnas nähes tervitad ja teed väikse smalltalki, aga mõlemal on teineteisest jumala savi :D No ja selle hea sõbrannaga pole nagunii kahjuks enam head sõbrannad, sest mingi hetk flippis tal vist terve maailm ära ja osustas nt minu endise peika endale sõbraks lisada väitega, et ei tea, vb kunagi tuleb see tutvus kasuks? Nii et äkki sellise tasemega tehakse mulle mu mittelakimised tagasi :D
Päris palju on selliseid postitusi, kus mõtlen, et MILLEKS!? Oo jumal… Milleks !!! Enamasti ma jätan lihtsalt kommenteerimata aga, kui see pilt aina uuesti ja uuesti mulle ette satub, siis keelan lihtsalt selle ära.
Aga eks ma postitan ise kah palju saasta :D Ja kuna olen sari “jagaja” (nu võidan kaa palju onju :P ), siis olen tänu sellele päris paljudest “sõpradest” ilma jäänud :P
Hahaa, mind ei häiri mitte ainsamki pilt, nii et postitage aga julgesti, mida süda lustib ja hing ihkab. :D
Just Kai. Mul ka savi mida keegi postitab. Pole minu postitatud, Ei torgi ka minu perset.
Sa tundud täpselt selline inimene, kellega ma oma elus eelistaks mitte tegemist teha.
Seega ma ei tea miks ma nii kaua seda blogi lugesin, mingit sära see ellu nüüd küll ei too..pigem üks sünge enesekeskne õelus, mis postitustest läbi kumab.
Lahkun nüüd siit ja loodan mitte enam tagasi tulla :)
Loodan sama :)
Ma vahel teen ise avaldusi, mis kellelegi vist ei meeldiks. Nt olen palunud päästa paksu kõhuga koera varjupaigast või sheerinud lolli uudist (mingi vihakõne kooseluseaduse kohta) kommentaariga, et pole teiste asi kes kellega magab ja homoarmastus on ka armastus. Kirjutan vahel teadlikult ka kirjavigadega, nii nagu räägin kõnekeeles (ma ei=mai, tegelt jne). Kuna ma ropendan päris palju siis kasutan feissbuukis ka vahel tra ja mv… Lühenditena ja siis kui miski ikka väga närvi ajab :) Samas ma ei kommenteeri mitte midagi, mida ma ka näkku inimesele ei ütleks.
Ma ei tea, kas v kes mind kustutanud on a kui nad seda teinud on, siis järelikult me ei läviks ka tavaelus niiet mul suht pohhui. Mul on listis siiski endiseid ja praeguseid töökaaslaseid, tuttavaid ja sõpru, kes tegelevad eri valdkondades ning on erinevates vanustes a ju on kõik piisavalt normaalsed ja toredad inimesed, et taluvad mu emotsionaalsust ja otsekohesust ning ei tüüta mind üleliigselt asjadega, mis mind ei koti.
Hahaha, selline hale oledki
Teisi halvustad, aga ise yldse kriitikat ei kannata või mõtled siiamaani mu kommentaarile vastust, et sa seda läbi ei lase ps: kommentaari lisasin kolmapäeval kell 13
Epic!!!
Ma ilmselt pole jõudnud jah, mul 193 kommentaari ootab lugemist.
Ma saan sinu mõttest täiesti aru ja pean tunnistama, et ma olen fb kerides selliseid mõtteid ikka päris tihti mõelnud, et tahaks kirjutada midagi ausat…aga see ausus olekski just see, et ütleks ausalt välja midagi mis pole mingi kiitev ega ülistav. Kusjuures mul oli hiljuti ääre pealt tunne, et ma peaaegu kirjutan ühe naise pildi alla kommentaariks, et see pilt ei ole sinust tõesti väga ilus. No see ei olnudki!! Oli siis pilt näost kus ta naeratas ja see polnud mitte mingi valemiga ilus pilt, kole naeratus ja igas mõttes ebaõnnestunud, aga laike tuli kamaluga ja kommentaare sinna otsa. Ja siis on kusjuures päris palju neid pilte kus ma lihtsalt imestan, et mille pärast need laigid on tulnud, sest pilt on kas täiesti tavaline või lausa kole. Ja kirjutaksegi kommentaare mis on ülistavad. Ja ma lihtsalt mõtlen, et mis teema on? Kas inimesed päriselt mõtlevad et see on ilus, sest mina ei saa sellest fenomenist aru. Kas tõesti pannakse nii palju solidaarsuslaike? Ja mäletan mingit pilti kus kogu pilt oli täis naise nägu, et noh natukene juukseid ka paistis ja laike oli mingi ligi 100 vist, ülistavaid kommentaare ka mingi kümme et modell ja hämmastav ja sure maha kui ilus ja ma nühin oma silmi ja mõtlen, et misasja. Ja no issand hoia, kõik need check -in-id, koristatud söögilaua pildid lilledega, toidupildid, ma tahaks lihtsalt kirjutada sinna alla midagi õelat!! Aga ma ei tee seda lihtsalt :D ja inimesed laigivad selliseid asju nii et vähe pole. Nii et ma totaalselt nõustun sinu postitusega. Peaks äkki tegema proovi paar päeva, sest nädalaga oleks pooled sõbrad läinud