Liisi kaltsukas: ei ühtegi musta asja
Kui ma sel korral asju valisin, siis võtsin tingimuseks “EI ÜHTEGI MUSTA ASJA!”
Mantel – super töö (link!)
Õmblused korralikud ja värvid ilusad. Materjal mõnus, paksem ja isegi vooder on sees. Voodrit ma ausalt ei oodanud, aga olen väga positiivselt üllatunud, et see on.
Täpiline kleit (link!) oli esimesel proovimisel liialt pikk ja lai (olen siin natuke alla võtnud).
Materjal iseenesest meeldiv pehme, aga ma eeldasin, et tuleb selline tugevam kleit.
Pildistades aga selgus, et just see pikkus ongi minu pikkus sellisele täpilisele kleidile. Tagant panin pildistamise ajaks klambritega kinni, sest kaal ei ole veel lõplik.
Lilleline kilekott (link!)
Mulle nii väga meeldib see muster. Nii rõõmus ja värske. Vastas suurusele. Aga materjal – Rimi suured poekotid on ka pehmemad ja nahasõbralikumad, kui see materjal.
Samas, ega ma ei vingu…. Ma saan seda pluusi kasutada laste juustele staatilise elektri andmisel.
Pakis oli ka kaks kleiti, mis Leen endale napsas. Selline villane ja tumesinine (link!), talvisteks ilmadeks ja meie suveks ideaalne. Ja üks, mis nägi välja nagu telk (link!). Me mahuks sinna kahekesti sisse. Aga Meelis arvas, et kulub Leenule hoovis toimetades ära, nii ta minust maha jäi.
Järgmisena hakkan valima “lõpukleite”.