#meeliskirjutab

Meelis kirjutab: neli päeva üksikisana ehk meie nädalavahetus

Kuigi Leenu sünnipäev oli laupäeval, siis tähistamine algas juba neljapäeval kui sõbrannad ta Berliini pikale nädalavahetusele vedasid. Kui ma sellest kuulsin, siis kargas esimesena pähe “Seks ja Linn” tegelased. Need ka ju alati käisid neljakesi. Shoppasid ja dringitasid – täpselt nagu Leenu oma naistega. Aga see selleks. Teate kui kaua ma tegelikult olen oodanud sellist minu ja lapse nädalavahetust. Ehk siis sellist kus olemegi ainult meie kaks. Mitte et Leenu eksitents mind meeletult häiriks vaid pigem, teeme “poiste” asju. Nüüd siis see võimalus avanes ja ma olen selle nädalavahetusega ülimalt rahul. Ja ilmselt ka Hedon.

Kuigi neljapäeval meil midagi erilist ei olnud, siis ometigi tuli minna inglise keele tundi ja siis ohh, seda õnne, kui õhtu lõpus saabus ka meie kauaoodatud Napsie madrats. See muidu pidi algselt saabuma juba eelmisel nädalavahetusel, aga kõikide sekelduste kiuste tuli alles neljapäeval. Kaasas ka väike šokolaad.

Reedene tööpäev möödus mul nii kiirelt, et suutsin teha vaid paar hinnapakkumist, valmistada materjali ette algavaks nädalaks ning toad ära koristada. Ei midagi erilist, lihtsalt tolmuimejaga põrandad, riiulitelt tolm ja ka wc-vannituba puhtaks kraamida. Ja juba oligi kell nii palju, et korjasin lapse lasteaiast peale. Kuna meil on reede selline „söö mida tahad ja ole üleval kaua tahad päev“, siis küsisingi Hedonilt, et noh mis teeme…? Burgerit ja friikaid ta ei tahtnudki, küll aga pistis nahka minu pooliku Coca mis autos oli.

Tulime koju ja minu suursugune plaan filmi vaadata või midagi ehitada, kukkus kokku, sest me läksime hoopis külla. Nimelt oli meil Tai reisilt toodud paar medikamenti, mis siis asjaosalisele oli vaja viia. Kuna seal külas oli ka noor kutsikas, siis mõtlesin et Hedonil oleks tore ehk tema eest põgeneda või muul moel mängida. Kuigi härra teatas, et oleme seal 1o minutit, lahkusime alles kaheksa paiku õhtul. Tulime koju, toitusime veidikene ning keerasime magama. Tähendab mina mõtlesin suure hurraaga, et teen veel FB ja IG laive, siis kui Hedon magama jääb, aga kui ma korraks silma kinni panin – no siis oli kõik kah, ei mingeid laive. Sorry!

Laupäeval oli aga hommikul sünnipäevale minek. Muideks see oli meie esimene selline hommikune sünna, sest enamasti tehakse need kõik alati õhtuti. Minu suureks ja positiivseks üllatuseks oli seal veel kamraade Hedoni lasteaiast. Seega oli temal chill ja ka minul, sest kõik inimesed ei olnud võhivõõrad. Huvitav tähelepanek oli aga see, et lastelaua toit maitses paremini kui suurte laua oma. Ja kuna nagunii lapsed palju ei söö, siis ma rõõmuga aitasin neil seda kogust vähendada. Selles mõttes oligi see sünnipäev idekas, et kell 12.30 hakkasime koju sättima, sest lähenes lõunauni. Ja kõpsti kell 13.15 umbes Hedon magama vajuski. Nagu ka mina. Oleks ju võinud midagi kasulikku teha, aga samas milleks. Ega töö pole jänes mis eest ära jookseb. Ja kui nädalavahetus, siis ikka täiega. Seega läksin ka mina magama. Äratas mind Hedon, kes reaalselt ütles mulle, et “Issi ärkame üles ja teeme midagi.”

Ja siis olin ma plindris. Mida teha? Uurisin siit ja sealt, et noh, pressiks ennast külla, aga ei sobinud ühtedele ega teistele. Korraks käis isegi mõte läbi, et läheks Pärnusse, aga ma teadsin, et ma ei viitsi siiski sinna sõita. Siis vaatasin, et Hedon on peast pisut kahupea ehk siis vaja juuksurisse minna. Kuna mul selle Rocca Juuksikuga oli viimati ikka väga paha kogemus, siis mõtlesin proovida T1 oma. Mõeldud tehtud ja õnneks oligi kell 17.30 seal vaba aeg olemas. Koheselt kiidan, et sealne teenindus oli ikka Rocca omast kordades parem. Eks see ilmselt kestab seal ka seni kuni liiga popiks saab ja kõik seal käima hakkavad.

Kuna me juba õue tulime, siis oleks nagu patt kohe koju ka minna. Seega kolasime niisama T1 peal ringi ja suur oli noormehe õnn kui läksime sisse ka mänguasja poodi. Seal on nimelt vist XS’i selline suur mänguasjadepood, kus laps saab ka midagi teha. Autodega sõita, legosid laduda, lima vaadata jne. Minu soov sealt väljuda ilma raha kulutamata ei läinud loomulikult plaanipäraselt sest ma ostsin talle ühe pehme mänguasja Super Wings tegelaste sarjast. Õnneks oli see sooduses. Enne maksis 12.99 eur aga nüüd 2.99 eur. Siis ju ikka võib soetada. Kuna Leenul oli laupäeval õige sünnipäeva päev, siis oleks paslik seda ju ka kodus tähistada. Läksime T1 all olevasse Selverisse ja leidsime endale sobiliku tordi. Tähendab mina leidsin ja Hedonil ei jäänud muud üle kui nõustuda, sest tema sai omale Jerome (see on selle lennuki tegelase nimi).

Kõht oli aga ikkagi tühi ja mõtlesin, et kohe ka ju torti ei hakka sööma. Tahaks mingit teistmoodi toitu. Tavaliselt telliks ma siis toitu PizzaPro’st, kuid tehnilistel põhjustel jäi see tegemata. Seega valisin neile järgmise lähedal oleva koha. Räägupesa ja sealne kebabi praad. Hedon sai friikad viineriga. OMG see oli lihtsalt nii hea söök. Kui praad kenasti söödud oli aeg tordi kallale asuda. Ka see oli hea. Ja nii me siis diivanil vedelesimegi. Sõime kooki ja vaatasime multikat. Lihtsalt ulme mõnus laisk laupäev.

Pühapäev oli aga seevastu meil pisut toimekam, sest juba neljapäeval sai kokkulepitud külaskäik Meremuuseumisse. Või Lennusadamasse, kuidas kellegile meeldib. Äratus oli meil muideks mõni minut enne kella üheksat, aga muuseumis pidime kohtuma juba kell 10. Seega kiskus nagu pisut kiireks. Mida siis lapsele hommikusöögiks pakkuda? Kuidas kõlaks eilset torti? Mõeldud-tehtud. Viinerid lasin uunis soojaks ning seejärel sõime mõlemad torti, et saaks midagigi kõhtu. Veel enne kui me minema hakkasime, siis viskasin pesu kiirelt pessu, et kui tagasi tuleme saan kuivama panna. Ja juba oligi aeg Lennusadamasse kimada.

Muideks teile selline uudis ka, et kes sinna peaks sattuma, siis kassas peate mainima koodi “marimell” ning siis saate endale tasuta audiotuuri seadmed. Muidu on see pilet 2eur, aga no kui mitmekesi lähete siis kokkuhoid ju seegi. Kolasime ja kuulasime ning katsetasime igasuguseid asju ja no Hedonile ikka väga meeldis. Ikka kohe väga. Polnud see tal ka esimene kord seal käia. Aga ikka meeldis.

Me olime seal ligi kaks tundi. Aga teate oluline oli see, et lapsele meeldis. Tulime koju, sest taaskord hakkas liginema uneaeg, kuid siis juhtus see, mis tihti juhtub. Mina “kustun” enne kui laps. Ma lihtsalt ei viitsi temaga jaurata. Ma poole kõrvaga kuulsin, et ta midagi enda nurgas toimetas, aga siis kobis voodisse. Uni tehtud ja energia laes, vaatasin et ohhoo, päike tuleb välja. Ning kui päike on väljas, siis oleks patt toas passida. Seega kontakteerusin paari indiviidiga ja läksime Kakumäe kanti jalutama. Need ullikesed muidugi panid ennast suviselt riidesse ja juba kümnendal minutil teatati, et neil on külm. Mine veel linnavurledega mere äärde. Kuigi neil oli tee kaasas, siis see ei aidanud. Ega siis muud polnudki kui pisikest kannatust ja liikusimegi tagasi koju. Leenu oli Barborast söögid ka ette tellinud oma dieedi jaoks (jep, 10 pikka kurki ja sparglit ja kanafileed ja ma ei tea, metsikutes kogustes rohelist :D) ning pesu vaja veel pessu panna jne. Sellised kodused toimetused, eksole. Loomulikult on Hedon mul alati abis. Nii koristamises kui ka pesu pessu panekul ja kuivama ladumisel.

Ma üritan teda tegelikult hästi palju igasugustesse asjadesse kaasata. Selles mõttes, et las proovib ja katsetab jne. Kuidas ta muidu õpib ja teada saab kui ise ei proovi. Just laupäeval oligi mul ühe tuttavaga vestlus, et kuidas me kahekesi hakkama saame. Peatusime ka üldisel kasvatuse teemadel. Ma tean, et see kõlab ilmselt jube imalalt, aga täna kasvatan ma mitte ainult oma poega, vaid kellegi tulevast abikaasat, meest ning isa. Ma tahan, et minu laps võtaks minult kaasa ainult positiivsed kogemused ja mälestused, mida hiljem enda pere ja lapsega hakata ellu viima. Seega on minu soov olla maksimaalselt hea ja armastav isa, sest siis on ka tema kunagi hea ja armastav abikaasa ning isa.

Selline kahemehe nädalavahetus meil oligi. Ärge muiduki arvake palun seda, et me sellel perioodil Leenuga sõnagi ei rääkinud. Videokõnesid tegime ikka paar korda päevas. Ja messnegeris chattisime ka.

Kuigi ma siin olen päris mitmel korral jätnud need nädalavahetuse postitused kirjutamata, siis võite kommentaarides teada anda, kas need teid huvitavad või mitte. Vahest on tegemist täis päevad ja siis ma mõtlen, et äkki teil ka põnev lugeda, aga samas kui ma seda enda oma nüüd üle lugesin, siis ma vaatan, et tegelikult ei olnudki midagi väga erilist. Ainult üks mängimine ja magusa söömine. Mitte, et see mulle ei oleks meeldinud. Seega kommentaarid tuleviku nädalavahetuse postituste osas ja miks mitte ka selle postituse osas oodatud.

Kui tihti teie mehed ainult kahekesi lapsega on? Ma ei mõtle paari tundi vaid ikka päevakese või nii? Kuivõrd oluline on selline isa ja lapse vaheline aeg? Mida teie siis teete kui isad/lapsed kuskil mujal on? Mida peaks üks isa lapsega tegema? 

10 thoughts on “Meelis kirjutab: neli päeva üksikisana ehk meie nädalavahetus

  1. Meil oli mees viimati detsembris kahe lapsega kodus üksinda. 3ööd olin eemal. Ma arvan, et see on äge kui nad saavad ka koos olla ilma minuta. Nende aeg ja teevad mis tahavad.

  2. Nädalavahetuse postitused – jaaa! Minul on küll huvitav lugeda olnud alati :)

  3. Nv postitusi loen alati huviga. Meelis , Sa tundud hea abikaasa ja isa olevat. Ei tee numbrit kodutööde tegemistest ja ka blogis julged seda kirjutada, et koristad ja paned pesu pessu. Väga paljud mehed ei tee üldse voi siis häbenevad tunnistada. Olin ühes seltskonnas aiapeol kunagi, kui kaugelt oli näha, et üks naabrimees riputas pesu kuivama ja kogu seltskond naeris ja kutsus seda meest pesukaruks. Mind väga häiris isiklikult. Naerjad olid ka naised, mis mulle veel eriti imelik tundus. Ju siis omal mehed ei tee kodutöid ja nad rahul. Ühesõnaga minult kiidusõnad Sulle. Mul on endal ka selline mees, kes hindab kodu ja peret ja lööb kõiges kaasa.

  4. Nädalavahetuse postitused on lahedad, saab vahepeal eeskuju võtta, mida perega teha.

    Loodan, et Mari-Leen Primarki ostudest postituse teeb (ei usu, et käis Berliinis ja ei shopanud). Minul jumala savi teie säästuaastast, teiste oste äge vaadata.

    1. Leenu: kusjuures ma ostsin ühe pusa ja püksid, sedagi mitte Primarkist, vaid Clockhouse lasteosakonnast ja ühe kleidi. Kõik teised shoppasid hulluks, ma olen enda kapid korralikult ära täitnud eelmise korra käiguga. Üldse polnud vajadust osta megalt. Ma panustasin rohkem veinile ja singile :D

  5. Minu mees on 10 kuusega iga 2 nädala tagant 2 nädalat üksinda. Nimelt on ta isapuhkusel ja mina käin tööl, mistõttu olen 2 nädalat järjest kodust ära.
    Lapsega jäi ta üksinda koju, kui poiss oli nelja kuu vanune.

  6. Laupäeval käisite sünnipäeval ja juuksuris ja shoppamas, aga pühapäev oli palju toimekam päev, sest käisite muuseumis ja jalutamas :D tunduvad ikka mõlemad ühtmoodi toimekad päevad ju :D

Comments are closed.