Meie beebi lemmikud…
Ma olen mänguasjade suhtes suhteliselt kriitiline, ma olen algusest peale olnud seda meelt, et neid pole vaja kuhjade viisi kokku osta. Ka sõpradele olen südamele pannud, et enne tooge pakk niiskeid salvrätikuid kui mingi suvaline plüüsist mänguasi. Õnneks meil palju mänguasju pole.
Ja mul on reegel, mida ma kavatsen järgima hakata – meil on üks tumba, mille sees on hetkel kogunenud mänguasjad. Kui see peaks täis saama, siis tuleb midagi ära visata. Rohkem kui see tumbatäis, meil mänguasju olema ei saa. Eile näiteks mängis Hedontsik tühja veepudeliga – viskasin sinna siis lusikatäie riisi sisse ja tal oli nalja kui palju.
Aga erilised lemmikud on tal ikka ka. Naabrinaine tõi kunagi kingituseks meile seenekese – kautšukist seenelaps Gnón – müüakse näiteks Looduspere poes (siin!) ja oli mingi, sorry, see Sophie oli otsas. Mul polnud siis õrna aimugi veel, kes see Sophie on. Aga Sophie on kaelkirjak – keda müüakse kahesuguseid – kaelkirjakuna (vaata siit!) ja närimisrõngana (vaata siit!).
Ja kuna see seeneke on natuke raske hallata, temast ei saa nii hästi haarata kui Sophiest, siis tuli ikkagi Sophie ka meie majja tuua.
Tellisin selle Looduspere poest, sest see oli esimene link mille google mulle andis, et sealt saab. Ühtlasi tellisin veel (kui ma seal juba olin, mulle ei meeldi üksikuid asju tellida :D) suve tuleku puhul mingi päikesekaitse sprei – firmaks Acorelle ja sobib nii beebidele kui täiskasvanutele (vaata siit!). Ma mõtlesin alguses, et tellin ka sama firma näogeeli (vaata siit!), aga siis mõtlesin, et ilmselt mul ei lähe seda Eestis nii palju ikkagi vaja, piisab sellest spreist küll. Üldiselt ma ise mingit kaitset ei kasutagi, kui siis kookosõli.
Ja siis sai Hedontsik hiljaaegu endale ühe hiire – ja see on tal nii lemmik, et sellega ta jääb tuttu ja päeval naerab koos temaga… Ühesõnaga, lõpuks on mingi kaisukas olemas. Selle sain ma ühe jaanuariemme käest kingituseks. Laps õnnelik, mina õnnelik.
Ja siis meeldib talle tema kõige esimene mänguasi, mille kinkis Mallu siis kui ma umbes kuu aega rase olin olnud :) Ja talle päriselt meeldibki see. Selle panin kohe sinna tegelusteki külge rippuma ja ainus mida ta togib, on see suvaline oranž ja suvalise kujuga junn, mis kõriseb.
Millised on teie beebide lemmikud? Kas mõnel on beebipõlvelemmik ka viieaastasena lasteaias kaasas? Või äkki teil on mõni enda kaisuloom endiselt alles?
13 Kommentaari
Võin küll liialt lapsemeelne tunduda, kuid minule kinkis parim sõber 15 aastat tagasi ühe pehme eluka. Minu meelest oli üli armas ja nimeks tal Pokemon :D Vedanud olen ma teda igale poole :D Isegi sünnitusmajas 8 aastat tagasi oli kaasas. Mees küll niiöelda vihkab mu Pokemoni, kuna see tema meelest nii kole :D aga siiski austab mind ja aktsepteerib,et mul on kaisukas. Kui kunagi korterit vahetasime, siis ma oleks äärepealt oma kaisuka maha unustanud, kuid mees, teades mis see kaisukas mulle tähendab, siis võttis siiski kaasa :) Olen siis kuu aja pärast 26 :)
Oh, seda tumba hakkab juba varsti teil üle ajama :). Mänguasjad lähvad aina suuremaks ja tülikamaks. Lohutan sellega, et kui mänguasju ilusti hoida siis neid ostetakse väga hästi kirbukatel ehk et siis mingil määral saab maha müüa kui enam ei kasutata eriti just kvaliteetsed origiaalasjad, näiteks Disney asjad (autode, lennukite tegelased lähevad eriti hästi poiste seas – teil on see kõik veel ees :) ). nn hiinakaid või laadakaup (mis alati laatadel müüakse ja lapsed alati tahavad) väga ei taheta ja võin ausalt öelda, et ikkagi originaalid püsivad väga kaua. Pigem osta üks korralik kui kümme asja, mis kohe ära lagunevad. Mitte, et sa sellest kirjutasid, aga mu jutt läks kuidagi selleni..
Selles mõttes olen küll nõus, et pehmed mänguasjad on jube mõttetud tolmukogujad. Mõni võib kaisuloomaks olla, aga rohkem mitte, lapsed lihtsalt väga ei mängi nendega ning neid pole ka kuskile panna.
See pehmete mänguasjade asi oleneb väga palju lapsest ka. :) Minu poeg on terve elu nendega kõige rohkem mänginud.
Ma ei väsi imestamast selle üle kui meeletult ülehinnatud Sophie Loodusperes on :D
Või noh, natukene naljakas on endal poodi minna ja näha, et see maksab igal pool 9-11 eurot ja siis vaadata mis hinnaga seda Eestis parseldatakse.. :)
Aga mänguasi ise on tore. Alguses muigasin ja olin skeptiline prantslaste suure Sophie vaimustuse peale, a võta näpust, sai Leenu lemmik mänguasjaks ka ja nätsutas seda ikka uhkelt :D
Eestis ongi kõik asjad haigelt kallid. Täna vaatasin ühte kodumasinat.. Igal pool Eestis 199-259€, lõin siis guuglisse – Saksamaal 129€ – mis ongi üsna normaalne hind selle asja eest :)
kahes karus on sophie 17,99.
Beebi mänguasju on lihtne mahutada tumba sisse ja kui ei mahu siis ära visata. Alates selline 1+ lapse mänguasjadega läheb keeruliseks. Esiteks muutuvad need suuremaks ja teiseks on ikka üpris keeruline midagi ära visata sest üldiselt nende kõigiga laps vahel ikkagi mängib. Pealeistutav auto, mänguköök või tööriista keskus. Erinevad raamatud, puzzled, joonistustarbed, motoorikat arendavad mänguasjad, plastiliinid ja muud meisterdamis asjad, mänguautod, nukud, lego klotsid, niisama klotsid, pallid, autorada, nukumaja, muusikariistad, lauamängud, arstiasjad… jne jne jne. Ja, jah ma käisin selle loetelu jooksul 3x vaatamas üle oma 4,5a tütre toaukse :D
Me ikka ka tütrega koostöös aeg-ajalt harvendame ridasid aga ta tõepoolest mängib nende kõikidega. Selline reegel on küll, et kui katki siis prügisse. Hiljuti pakkisime autode parkimismaja karpi ära ja viisime keldrisse, ise avaldas soovi, et oleks vaja see riiul vabaks saada.
Mind ei sega need asjad niikaua kuni need on organiseeritud, igal asjal on oma koht, koristab enamasti ise, kord kuus teen rivistuse, kõik mis vales kohas, õigesse tagasi, kõik mis katki – prügisse.
Vahest sordime ka nii koos, et kõik mis titekas – noorematele sugulastele või sõpradele.
Ahjaaa ja siis veel õue mänguasjad :D Liivakasti asjad, sõiduriistad, asfaldikriidid, mullitajad…. ja siis veel ju vannimänguasjad :D
Nii, et edu sellle tumbaga :D :D :D
Mu viiesel on beebieast saadik väike roosa Puhhist pärit põrsas siiani lemmik, kaisukas nii kodus kui lasteaias :)
Plika (3,5a) lemmik on viimased 2 aastat olnud üks (varem laulnud) karvane roosa kaisukas nimega Karvakera. Sada korda pesumasinas olnud, suht narts näeb välja… aga ei.. lemmik! Ilma ei minda lasteaeda ega magama..
Poisil (7a) on lemmik üks karvane kass, mille ta “ise” ostis Juku mänguasja poest, kui sai 2-aastaseks. Eks praegu ta on juba Suur mees, eks… aga magama minnes ikka ninnunännutab seda kassiroju… muretseb, et kassikesel on külm jne :D
Endal mul polnudki lemmik mänguasja… eks ajad olid siis kah teised ja ega polnudki seda lahedat kraami niipalju saada. Oli, mis oli… 12-aastaselt sain oma esimese Barbie nuku… millel vend tiris pea ära :S
http://www.looduspere.ee/toode/oball/
Lapse suurim lemmik:) Laps 10 kuune
Me ei ole samuti lapsele palju mänguasju ostnud. Osad tuttavad on kinkinud harivaid mängukanne ja üldse on meil mänguasjad ühe kasti sees, kui preili tahab, siis mängib, kui ei siis kolab riidekapis nt :D
Tema lemmikuks on saanud üks dormeo lastetekk.
http://www.dormeo.ee/tekid/laste-mangutekk-dormeo.html
Me üürika omanik kinkis, siis kui laps sündis. Ja siiamaani on see lapsega koos teinud iga une. Preili on 1a3k ;) ja nii kui näeb, et tekk pannakse pessu, siis on suur kisa lahti :D Nii me siis salaja peseme seda lambatekki :D
Ja kui lammast parasjagu lähedal pole, siis mõmmid on suured sõbrad tal, voodis peab kindlasti üks olemas olema :)
Minu sõbrannad kinkisid lapsele sellise heleda karvase kaisukaru, kui veel sünnitusmajast kojugi ei olnud saanud. See on tal lemmik olnud aastaid ja igale poole veab seda kaasa (laps saab juulis viieseks). Välimus on karul päris räsitud, sest noh eks ma ikka üritan teda vahel salaja pesumasinasse ka toppida. Ostsin ka lapsele täpselt samasuguse uue karu, aga see ei kõlba. Kõige parem nali on see, et see kole karu läks meil vahepeal kaduma (mina ausalt öeldes olin täitsa õnnelik – et nüüd ehk võetakse see uus ja viisakas kasutusse), aga see karu leidis meid fb-s üles :O. Nagu ikka inimesed vahest postitavad mingi leitud asja pildi ja paluvad jagada…vat nii jagati ka meie vana koleda karu pilti :D. Nüüd ongi jälle see nässerdis tal kaisus :D.
Mijul väiksena oli mingi jänku seelikuga lemmik. See on mul siiani alles ja nüüd minu lapsel. Aga minu laps sellest nii vaimustuses pole ja panime ilusti kapipeale. Minu lapse lemmik on ka jänkud aga eriline on 1hall jänes mis toodi talle kui ta oli 4k. Ja nüüd on tekkinud ka üks roosa jänes mis minu tädi talle ostis ja kinder suprise jänes. Aga ülekõige on siiski see hall jänes. See ka juba suht narts pestud mitmeid kordi jne aga lapse lemmik ja pole midagi teha