Ma mingi päev küsisin Instas teilt, et millest te lugeda tahaks ja siis tuli selline küsimus. Ma olen ilmselt aasta halvim vastaja selles osas, sest ma isiklikult olen võileivasõltlane. Ma võiks päevad läbi ainult võileibadest toituda.

Noh, ja laps on kodu peegel. Kui ema armastab võileibu, siis ei saa eeldada, et keegi siin majas hommikuks kanakarrit riisiga sooviks. Hedon armastab samuti võileibu. Eriti juustuga. #emasse

Meie majas tõsiselt, mida ei ole – on igasugused hommikukrõbinad – seda on juhtunud umbes-täpselt kolm korda elus, et meil neid on – kaks korda oli koostöö ja üks kord tõi sõbranna inside joke’i raames Hedonile hunniku krõbinaid – olgu öeldud, et me elasime siis esimeses Tiskre korteris, see oli ca aasta tagasi – ja meil on siiani neid natuke alles. #aastaema ilmselgelt ammu parim enne ületanud, aga ma ei tea, nad on kinnises purgis ja alles ükspäev avaldas Hedon soovi neid süüa. Aga jah, hommikukrõbinad/helbed ei ole kindlasti meie pere “kiire hommikusöögilahendus”. Ja Hedon teab seda. Krõbinaid me koju ei osta, neid võib süüa reisidel kasvõi iga hommik.

Ühesõnaga, pika jutu lõpetuseks – meie maja kõige tavalisemad hommikusöögid – puder (Hedonil ja Meelisel moosiga, meil Hedeliniga või ja soolaga), muna (igal kujul – keedetult, praetult, omletina – kõik söövad, v.a nüüd toidutalumatu Meelis), võileivad (sama, et igal kujul, soojadena, soolastena, magusatena), pannkoogid (tavaliselt tellin Kookerist, sest reaalselt need on nii head ja ma ei viitsiks ise iial sellist laadungit minipannkooke teha).

Lasteaias on parem

Klassikaline Hedon, kui ma midagi süüa teen. Näiteks “Jakobi juures oli ükskord megaimelik plov – seal olid lihatükid sees, iuuu..” ehk siis lasteaias on hakkliha, porgandiKUUBIKUD, tomatikaste ja riis – see on parim. Aga kui hautada kenasti liha ja porgand ära riivida ja kaua hautada tomatipastaga, siis see on väkk, sest.. “kus on porganditükid? Ah? Lasteias on!”

Kui muidu võib ta süüa kausside viisi valget riisi, siis näiteks Tais teatas ta, et misasja, kana ja riis – ma ei söö seda. Kust tuult sealt meelt.

Seevastu Hedelin sööb reaalselt kõike – nagu Hedon pole kunagi nii hea sööja olnud, aga ehk on see ka seepärast, et tema ajal ma andsin pigem klassikalisi “lastele mõeldud” toite – ala juustusai ja hakklihakaste ja kartul ja frikadellisupp – Hedelin sööb hea meelga nii seljankat, seenekastet kui tortillade sisse mõeldud hakkliha maisiga.

Ja viimase aja nipp, kuidas ma olen Hedoni saanud sööma ka neid asju, mida ta tavaliselt ei söö – ma kokkan koos temaga. Õigemini koos nendega, sest Hedelin istub mul töötasapinna nurgas ja Hedon on astmega teisel pool – kulub igavik, aga vähemalt ta saab ise teha ja näeb, et peeneks hakitud sibul kaob toidu sisse ära ja ei ole rõve, vaid annab hea maitse. Küüslauk käib meil pea igas toidus. Hedoni viimase aja kokkamised: frikadellisupp (ise tegi frikadellitaigna ka), plov (minu jaoks maksimaalselt maitsetu, aga talle meeldis, ma sain maitseainetega taldrikus mängida), tortillade sisu – hautas hakkliha ja sibulat ja maisi.

Suures plaanis meie maja klassikud: sushi (Hedon sööb ainult kurgiga, Hedelin obvsl kõigega), frikadellisupp ja kanasupp lähevad alati teemaks, plov, tortillad, ahjukartulid, friikad, nagitsad, kalapulgad, viinerid, kanaliha, pitsa (tortilla põhi, ketšup, juust). Paljusid neid asju saab teha kuumaõhufritüüris, seega lihtne ja kiire ja mugav.

Niksid-näksid

Nii kui reede tuleb, on Hedoni küsimus – kellele külla läheme, kes meile külla tuleb, mis niksid-näksid teeme?

Ka neid söövad mõlemad lapsed kahe suupoolega – ja neil ei ole vahet ega arusaama väga, kas nad söövad maisikrõpse, läätse,- kinoa, või kartuliomi. Aga meeldivad neile enim natšod ja siledad krõpsud.

Absoluutne lemmik on Maks ja Mooritsa see kanasnäkivorst, seda läheb pakk näkku õhtu jooksul sujuvalt. Ma ostan kogu aeg nelja-viie paki kaupa, sest vähema pärast tekiks kaklus. Hedonile üllatuslikult sobivad ka kõvajuustud (erilised lemmikud on Valio Gran Regale ja kitsejuustud, mida lahtiselt müüakse), hallitusjuustudest ta ei hooli. Seevastu Hedelin eelistab sinihallitusjuustu või tavalist Atleeti kõvajuustule.

Ja no õunad, pirnid, ananass, arbuus, pomel, viinamarjad, porgandid, kurgid (hapu, soola, värske), kõik läheb kaubaks.

Kuidas saada lapsed uusi maitseid proovima?

Meil on üks tordialus, mis keerleb ja selle mängu peale tuli Hedon ise. Kunagi mingi istumise lõpus olid seal peal erinevad jäägid ja siis Hedon küsis midagi juurde ja ma lõikasin ja lisasin ja keerutasin selle tema poole. Ta siis ütles, et “Oh, teeme nii, et keerutame ja sööma peab seda, mis sinu ette jääb..” ja nüüd me oleme teadlikult seda mängu mänginud ja kui peab siis peab – tuleb maitsta erinevaid asju.

Kuidas teie lastel söömisega? Pirtsutavad? Tahavad ka ainult pitsat-friikaid-nagitsaid või saab restorani ka minna ja läätsesuppi või krevetikooke tellida?