Millal saada teine laps?
Me oleme ikka teisest lapsest rääkinud, eriti kui sõbrannad rasedaks kõrval jäävad.. Millal oleks see õige aeg? Ja kuna üks blogilugeja just küsis, et kas me pole mõelnud veel ühe beebi peale, siis mulle meenus, et panin mõned read samal teemal ühel öösel telefoni, et sellest kirjutada…
Ma olen terve elu mõelnud, et ma tahan ühte last. Selgeltnägija ennustas mulle umbes kümneselt, et ma saan kaks last. Kui Hedon oli paarikuune, käisin ma ühe meediumi juures ja… Ta ütles mulle “tegin sul need energiad nüüd lahti, ma näen, et üks laps tahab veel tulla…” Ma olin misasja, kas ma palusin.
Kui Hedon sündis, mõtlesime me kohe teise otsa teha, et sünniks sama aastanumbri sees kaks last. Kuna ma maiks rase polnud, siis panin esmalt plaastrid tagasi, siis implantaadi ja siis jälle plaastrid. Täna ma vist olen isegi õnnelik, et ma korraga kahe nii pisikesega ei pidanud olema.
Millalgi implantaadi ja plaastrite vahepeal tegin ma paar-kolm kuud pausi, et kui ta nüüd tulla tahab (nagu see meedium ütles), siis tulgu. Ta valis muu aja. Praegu olen jälle plaastritega.
Mina olen viimasel ajal olnud pigem seda meelt, et teine laps võiks tulla siis kui esimene saab ise hakkama.. No et kui Hedon on viis, või läheb juba kooli ja on suur vend! Siis taban end mõttelt, et appi – siis ma olen ju juba 38! Võiks ikka varem.
Alles see oli kui Lipsuke kirjutas, et tahab nelja last ja ma soovitasin soojalt kohe need kaks veel otsa saada, on see titemajandus tehtud ja saab viie-kuue aasta pärast ise ka lõpuks elama hakata. Aga ta on noor ka :)
Ma endale mõeldes eelistaks vist ikkagi mõne aasta oodata. Samas Meelis on alati kahte last soovinud. Tema meelest on ühel igav. Ja kuigi meie peres muretseb rohkem rahaasjade pärast Meelis, siis teine laps tema rahakotti justkui ei poe. Einoh, kuidagi saab ikka hakkama, ega seda raha pole kunagi miljonite viisi (kui just Eurojackpotiga ei võida).
Ma ei teagi, ma praegu taban end mõttelt, et võib-olla peaks selle plaastri siis maha võtma ja las see teine tuleb kui tahab. Samas mõtlen jälle, et peaks vist enne ikka suurema elamise muretsema, kui rasedana hakata kolima ja jebima. Ja noh, siis me jõuame jälle selleni, et oma kodu me veel ei saa (kui just ime ei juhtu) ja suuremasse üürikasse me Hedoni pärast veel minema ei peaks. Ja no, ma ei tea, ma nii jumaldan seda meie praegust korterit, ma ei taha siit üldse ära minna, kuigi ma mõistusega saan aru, et varsti peab.
Millal teie teise lapse saite või arvate, et oleks hea saada? Hedon on varsti kahepoolene, enne kui ta kolmepoolene on nagunii uut ei tuleks, kas selline vanusevahe oleks hea või pigem veel oodata? Kellel on kogemusi? Millise vanusevahega lapsed on “parimad”?
86 Kommentaari
Mul on laps kuuaega noorem kui sul ja olen mõelnud teine laps võiks tulla kusagil paari aasta pärast umbes
Minul laste vanusevahe 6-aastat. Ma olen selle otsusega ülirahul, teadsin koguaeg, et teine tuleb siis kui esimene on koolilaps. Tundes, ennast ja oma närvikava on see olnud parim otsus. Ideaalne on just seepärast, et nüüd kui lapsed on 7 ja 1 mängivad nad koos ja suuremast on väga palju abi väiksema vaatamisel. Vanem tüdruk teeb väikese õega 98% ajast koos asju suurima heameelega ja igapäev mainib, kui õnnelik ta on, et tal väike õde! Mõtlesin pikalt, kas saada teine laps ja pole päevagi kahetsenud, et selle otsuse langetasin. Müts maha emade ees, kes kasvatavad väikese vanusevahega lapsi, vot seda ma ei suudaks, samas lastega kord on nii, et väikestega oma mured ja suurtega oma mured. Eks sa pead ise tundma, kui õige hetk on, seniks toon Hedonile oma väiksemat ikka seltsiks ;) saadki kahe lapsega elu nautida!
Minul on 7 aastat noorem õde ja 1,5 aastat vanem õde. Ja olgem ausad, noorema õega ikka sellist koosmängimist polnud kui vanemaga. Ma olin väga rõõmus tita üle ja väga rahul, et ta sündis, aga sellise vanusevahe puhul lihtsalt on lapsed erinevates arenguetappides. Väiksemat hoidsime üsna palju, tõime teda lasteaiast ja mängisime kooli, aga selliseid lastemänge nagu vanema õega ma ei mäleta. Ilmselt pärinevad mu mälestused alates u. 4-5-aasta vanusest, aga kui noorem õde oli selles eas, siis olime mina ja vanem õde juba otsapidi pubekad. Oma lastel on mul neli aastat vahet ja kuigi nad väiksematena mängisid päris palju koos, siis ühel hetkel saabus hetk kus vanem laps enam neid titemänge mängida ei viitsinud. Sõbranna lastel on vanusevahe alla kahe aasta ja nemad tegutsevad ka pubekatena koos. Nii et kui on soov, et lapsed koos kasvaksid ja mängida saaks, siis ma soovitan küll teisele lapsele roheline tuli anda. Aga kui tunnete, et pole veel teiseks lapseks valmis, siis ongi nii.
Ma arvan et liiga vara hõiskad ! Nagu ma aru sain siis on nad praegu 7 ja 1 alles ? Väikese beebiga tahab ju igas vanuses laps mängida ! Nad on ju nii nunnud ja ei karju vastu :) oota pigem seda aega kui üks on eelpubekas või pubekas ja teine hakkab ka oma tahtmist nõudma . Mul endal umbes sama vanusevahe ja no alguse aastad oli pidu ja pillerkaar . Aga nüüd on ikka natuke teised lood . Mängivad küll koos aga kaklevad sama palju . Samas on mul üks poiss ja teine tüdruk nii et vb see ka mängib rolli. Siiski on nad lähedasemad kui ma eales ühte õde venda näinud olen ,väga hoolivad . aga väga palju vaidlevad ja “kaklevad” .
Ma arvan, et head aega polegi :) Omad rõõmud ja jamad on ikka. Minu laste vahe on 1a9k, vahel mõtlen ikka, et mis mul arus oli, et kaks järjest tegin :D aga noh samas nad hoiavad väga üksteist ja mängivad ka koos, kui just millegi tõttu ei kakle taas :D sinu asemel ma teeks ikka kohe, kui juba plaanis on, just enda vanuse tõttu. Küll teil see elukoha asi ka laheneb :) Kahekesi on lastel ikka mõnusam kasvada.
Väike vanusevahe on parem. Mul 4a vahega ja 1a vahega, 4a liiga palju ja ühiseid huvisid enam pole. 1a väga mõnus :)
Mul hoopis teistsugune küsimus. Kus kohast Meelise särk pärit on?
Odessast :)
Minu poiste vanusevahe on 3a3k. Vanem poiss on päris iseseisev ja aitama peab teda vähe. Saab kõigega ise hakkama. See teeb elu kahe lapsega lihtsamaks. Vanem käib lasteaias ja väiksega saan päeval rahulikult tegeleda. See on selline vanusevahe, et nad kindlasti mängivad varsti koos. Vanem õnneks ei ole üldse armukade ka väiksema peale.
see vist ongi sisetunde ja planeerimise küsimus. mõni tahab saada lapsed kohe järjest, mõni ootab aastaid, et hiljem saada.
mu eakaaslastel on paljudel juba 1-2 last, ise pole veel selleni jõudnud. Pole olnud seda täiskasvanuliku olekut ja valmidust vajadust, kuigi mõtted vahel sinna poole liiguvad. Samas on mul hoolitseda niipaljude loomakeste eest ja ühe suurema väljakutse enne last võtsime ka kutsika. :P:D (küülik, kass, koer ja lisaks hoolitseme veel ühe kassi eest, kaks eelnevat surid vanadusse, haigusesse).
Minu lastel 3a5k vahet ja me mõtlesime pärast teise sündi, et oleks pidanud varem. Esimene oli selleks ajaks juba nii teadlik, harjunud kogu meie tähelepanuga jne jne. Tal oli raske. Kui vaatame sõpru kellel väiksema vahega lapsed, siis neil kergem. Ag samas iga laps on erinev.. praegu oleme nii rahul. Nad juba mängivad koos, teevad nalja ja meil on nii lõbus. Ühel on igav, ja venna-õe armastus on nii ilus asi, niiet laske aga käia
Minul esimene on hetkel 9aastane, teine sai 2 just ja kolmas 8kuune. Esimesest lapsest oli kahju et ta nö üksi pidi kasvama, seega sai vastu võetud otsus, et peale tema tuleb kaks järjest. Väga mõnus oli küll kui poeg läks kooli, siis sain kodus olla ja olen siiani. Ma arvan, et ära väga kaua enam viivita selle teisega :) Saavad koos kasvada ja mängida.
3 aastat on täitsa hea vahe mibu arvates. 3-ne on juba täitsa suur ja asjalik. Minu laste vanuse vahe on 2 a ja 10 k.
Meil sündis teine siis kui esimene oli 2a5k. Praegu vaadates ideaalne vahe. Kuna ta nagu saabki ise hakkama. Kui ma ennem arvasin ei saa, siis praegu vaatan. ET jumala suur poiss ju.Muu kohta ei oska ma nõu anda. Kaso n parem aastase vahega või 10 . Minule meeldib see vahe mis meil praegu on :)
Oh jummel , ma olen aastaid ja aastaid seda juttu kuulnud, et millal siis uus jne. Vahepeal ajas noo nii närvi see küsimus. Küsijateks olidki tihtipeale need, kellel lapsed pisikese vahega. Kuna tean, kui raske on väikeste lastega, siis ei tahtnud ma väikese vahega lapsi saada. Praegu olengi uue lapse ootel. Laste vanusevaheks tuleb 5 aastat. Täpselt paras, esimene juba suur ja saab asjadest aru. Kellelegi pole veel rääkinud, perekonnale oleme, teistele veel mitte.
Minul 3 last tütar ja kaks poega. Kahe esimese väike või õigemini paras vanuse vahe. Tütar on mul 9 aastane ja poja 7 aastane. Kolmas laps saab mais 2 aastaseks. Tütar oli mul 2,1 aastane kui teine laps sündis. Minuarust mõnus vanuse vahe. Nüüd kasvavad koos ja kiusavad teineteist oleneb tujust :D Aga see armastus ja side nende vahel on väga armas. Kui nad väikesed olid siis polnud muret ja ega nüüd ka mega head lapsed targad ja ei tee lollusi :) Ja kõige väiksemat hoiavad samuti on head vanemad õde ja vend.
Nüüd olen 29 ja rohkem lapsi plaanis pole :) piisab mulle 3 lapsest küll.
Hiljuti kuskilt just lugesin, et lapsed, kelle vanusevahe üle 5 aasta kasvavad kui üksiklapsed. Ise pole ka lasteni jõudnud ja eks aeg näitab aga hetkel vist eelistaks järjest.
Ära üldse. Minu lastel kaheksa aastat vanusevahe. Poja on bravuuritarist pehmelt öeldes vaimustuses.
Ise olen väga rahul. Minu siht oli algul ainult üks laps. Äärmisel juhul kaks. Tingimuseks see, et esimene laps peaks selleks ajaks kooliealine olema.
Tundes enda närvikava, ei oleks ma never hakkama saanud kahe pisikesega.
Minul laste vahe 2,6a poiss on 3a6k ja piiga saab järgmine kuu 1a. Terve see 1a on üks armukadedus ja maadlemine tähelepanuga, samas on ka tore ja juba nad mängivad koos. Olen õnnelik, et nad on ja väiksem vahe oleks vast hullem olnud, 2,6a juba käis potil ja sõi ise, sai hakkama endaga.
Mida aeg edasi, seda raskem ma usun saab teil olema, kuna Hedon harjunud üksi olema.
Kuid soovin edu ja jaksu!
Meil vahe 2.3 aastat, ytlen ausalt hullumaja!!!
Teemaväline kysimus: Kas need plaastrid käsimyygis ja saab apteegist?
Sorry, ei tea neist essugi, Soome mutt
Retseptiga :)
Kui esimest ootasin, mõtlesin varsti ka teise saada, aga kui tirts käes oli, siis ei suutnud ma mingi 3-4 aastat ettegi kujutada, et keegi veel minu südamesse selle armsakese kõrvale võiks mahtuda :-) Ja siis võtsin juba vabalt, et kui tuleb, siis tuleb ja parim, kui saaks tütre esimese kooliaasta kodus olla. Nii läkski, planeerimata, kuid ka ära hoidmata, et vanuse vahe poisiga on pm täpselt 7 aastat (sünnitähtajad olid ühe päevase vahega;) Olen just seda meelt, et tuleb siis, kui õige aeg! Iga vanusevahe on omamoodi õige, huvitav ja ka keeruline, sest iga laps on erinev ja ka vanematena oleme erinevad. Te olete nii vahva pere, edu teile kõiges :-)
Meil on poistel 3a. vahe. Arvan ka hetkel,et vahe ehk oleks võinud olla veidi väiksem. Samas väiksem kasvab juba suuremale järgi ja tänasel päeval mängivad ja askeldavad juba väga palju koos ( 4a ja 1a). Suvel kindlasti juba veel rohkem, siis saab õues rohkem mõllata jne. Augusti alguses on sündimas ka 3’as laps ja olen kindel,et teisel ja kolmandal jääb täpselt ideaalne vahe.
Me venitasime ka teise lapsega vist liiga pikalt. Teine sünnib septembris kui esimene on 3a 9 kuud. Lohutame ennast sellega, et üksiklaps on see kellel on 6 aastat vanusevahet õe või vennaga :D teine tuleb ka poiss :) posid saavad koos kasvada tundub üli tore :D
Kindlasti kohe pole see üksiklaps kelle vanusevahe õe/vennaga 6 aastat. Räägin kuna meil õdedega kõigil vanusevahe 6 aastat või rohkem (meid 4 õde)
Minu laste vanusevahe 1a5k. Ei olnud raske, päriselt! Ma olen ülirahul. Alguses oli muidugi kisa, kaklemisi, asju ei tahetud jagada. Umbes 5-6 aastastena läks juba rahulikumaks. Sinul läheks lihtsamalt, sest Hedon juba suurem. Mul olid nad veel mõlemad kärus jne. Ma muidugi olen ka sellise mõtlemisega, et saab see titemajandus ühele poole, saan millalgi enne vanaemaks saamist natuke ise ka elada. Mitte, et elu lastega poleks mingi elu, ma lihtsalt usun, et minu eesmärk pole kogu elu lapsi kasvatada. 2 last on super. Kui kõik plaanipäraselt läheb, on nad minu 40daks eluaastaks juba oma elu peal ja ma saan kõrvalt neid toetada ning uhke olla, samas olen veel piisavalt noor.
Minul oma vanema vennaga 4 aastat vanusevahe. Sugulased minu vennast veel omakorda vanemad. Mäletan lapsepõlevest, et ega nad minuga mängida ei tahtnud, kuna nemad olid poisid ja mina plika ja veel pealegi nende jaoks tatikas. Panid mulle teepeale vihmausse, et ma neile järgi ei jookseks. Loomulikult eks mingi aeg vend minuga ka mängis. Mingi aeg kui vanemaks saime oli minul väga hea meel, et mul on vanem vend. Mängisime kodus koos arsti ja politseid ja vaatasin kuidas tema telekamängu mängis. Siis tuli vennal pubekaiga ja üsna varsti ka minul tüdrukute asjad. Praeguseks aga vennal mul laps pole, minul üks laps. Päris igapäev ei suhtle, aga kui kokku saame või helistame/kirjutame on meie läbisaamine väga hea. Ise ma teist last kohe jutti ei taha, ka mitte sellepärast, et noh tehtud ja korras. Samas a’la kümme aastat ka nende vanusevaheks ei taha. Aga paari aasta pärast tahaks kindlasti, siis tuleb vaheks umbes 3-5 aastat.
Minul on samad mõtted peas, et kuna võiks teine tulla? Praegu esimene laps 2.a ja 1.k vana. Saime sügisest lapse lasteaeda ja ise lähen siis ka tööle tagasi. Olen seda sotsialiseerumist juba NII oodanud.. Ei taha enam kodus olla.. Samas mõtlengi, et KUNA siis teine laps? Ma arvan, et ma ikka jätan praegused plaanid jõusse – laps kohaneb lasteaias ära – käib seal hea meelega, tal on tekkinud sõbrad ja ta saab iseendaga 100% hakkama, mina ise käin mingi periood tööl ja eks siis aasta või paari pärast vaatab :) Minu soov on saada 2 last (äärmisel juhul 3). Eks elu teeb niikuinii omad korrektiivid ja pikemaid plaane pole väga mõtet tehagi :)
Olen 35a ja lapsi 3, 15a, 9a, 3a Minu jaoks on see vanusevahe väga kasuks tulnud, vaadates kuidas need emad kellel on järjest tehtud lapsed hulluks lähevad ja ei jõua enda eest hoolitseda ega kuskil käia. Ja palju oleneb ka sellest, millal ise valmis oled jälle lapse saamiseks :)
Minu laste vanusevahe on nats alla 2a. Alguses oli kindlasti raske, ainuüksi juba seepärast, et mul olid pidevad süümekad suurema lapse ees, et ma ei suuda nii palju enam talle tähelepanu suunata. Teisest küljest on mul vedanud, sest mul on ümberringi lähedal palju sugulasi, kes alati mind vajadusel aidata saavad. Samuti on abikaasal selline töö, et kui väga vaja, saab ka temale loota. Suureks plussiks on ka see, et vanem poiss käib lasteaias.
Ise olen lugenud/kuulnud, et vanusevahel 2-5 on kõige halvem just armukadeduse tõttu. Suuremal vahel jällegi omad miinused. Mul endal õega 5 a vahet ja no me olime lastena ikka tihti karvupidi koos. Aga praegu oleme üksteisele kallid!
Võib-olla soovitaks teile praegu siis ikka natuke oodata – kui Hedon käib juba lasteaias ja Meelis on ka oma terviseasjadega korda saanud. Nii saate te kõik ootusaega nautida
Mina tahan teist last siis, kui olen saanud ise mône aja tööl kãia. Laps on praegu môned kuud üle pooleteise aasta ja teise lapse mõte kãib peast lãbi küll, aga alati lisaga paari aasta pãrast.
Ja asi polegi ehk niivôrd tööl kãimises, kui selles, et tahan lapse kasvamisest vôtta maksimumi.. kôik need avastamised ja ôppimised.. just kuni sinna 4-5ni nad ju igal aastaajal õpivad midagi uut. See aasta saan talle nt esimese ratta osta ja saame rannas ujumas ja mãngimas kãia.. ja ma tahaks talle jagada tãit tãhelepanu tãpselt niipalju kui tal seda vaja on. :) vãikese titakõrvalt peab suurem vend/õde, ikkagi kiirelt iseseisvuma, olgu ta siis 2ne v 4ne:)
Minul sündis just teine laps. Vanusevahe tuli 2,9aastat, mõlemad poisid. See tundub praegu nii ideaalne vanusevahe. Sõbranna pealt nägin ka juba, et hea vahe ja saavad ideaalselt koos mängitud jne. Väiksema vahega lastel olen palju näinud kadedust.
Igaljuhul, võta see plaaster ära :D suurem kodus ja kõik muu tuleb iseenesest nagu mu sõbrannadele meeldib öelda :D
Meil ka 3a 3k ja see on superhea vahe, armukadedust pole meil üldse olnud. Väiksem nüüd ise 3a 3k, suurem hakkab kooli minema, kõik kenasti sujunud, mängivad koos ja hoiavad väga teineteist. Ise usun, et 5 a on küll juba liiga palju (mul õega oli ja me pole väga lähedased), suurem laps hakkab varsti rohkem kodust väljapoole elama, sõbrad muutuvad aina tähtsamaks. Hea, kui lähedusele ja sõprusele on juba enne seda kodus alus pandud, on ju õdede-vendade suhe enamasti kõige pikaajalisem ühe inimese elus :)
Meil õega 10a vahet, ja tegelt isegi mõnus. Lapsena oli nõme, aga mida vanemaks saime, seda lahedamaks sai see vanusevahe!
Mul on 2 vanemat õde, vanusevahe on 5 ja 7 aastat. Väiksena mängisin oma sõpradega kuid nüüd täiskasvanu eas saame väga hästi, mida vanemaks saame seda rohkem ühiseid huve. Arvan et laste seisukohast ei ole suurt vahet, lasteaiast ja koolist, trennidest leitakse ka sõpru.
Ma ei teadnudki et sul õde on :)
Meil on õega vanusevahe 2a 2k ja läbi hakkasime saama alles siis, kui üks kodust välja kolis..seega..ei tea, miks seda väikest vanusevahet küll kiidetakse..
Minu poiste vanusevahe 1,2a ja nüüd olen kolmanda ootel :) Poistel on koos mega lôbus ja meie ei kahetse, et kohe teise peale saime :) Olin alati kindel, et kolmas tuleb siis kui noorem poiss kooli läheb aga näe soovis varem tulla :) Oleme ônnelikud ja teisiti enam ette ei kujutaks :)
Kolmanda ja esimese vanusevaheks tuleb 3a10k, teise ja kolmanda vaheks 2a8k.
November 2013
Jaanuar 2015
September 2015
oih ikka September 2017
Sain eelmine aasta 30. Laps sai kaks päeva tagasi 5 aastaseks. Ma ideaalis tahtsin saada enne kolmekümneseks saamist, kahte last. Kuid saatus otsustas teisiti. (mul on üldse selline asi, et elu jooksul on palju katkemisi olnud ja tänan jumalat, et see ükski nüüd on) Hetkel ravin polütsüstiliste munasarjade sündroomi ja tahaks ikka ühe lapse veel saada, kui mitte kaks :) (ma loodan, et tulevad kaksikud, siis asi lahendatud. Ema on kaksikuga, ehk joppab :D )
Tahtsin veel lisada, et hetkel on isegi hea, et tuleb lastele suur vahe. Sest esimene laps on mul autist. Õnneks on ta väga terane ja saab endaga hakkama. Kui nüüd peaks mingi hetk lisa tulema, siis on ta veel rohkem õppinud ja me saame paremini hakkama :)
Mul poisid 7 ja kohe kaheseks saav kutt. Oskan vaid öelda, et mida väiksem vahe, seda paremini nad koos mängivad. Hetkel meil.kodus selline kraaklemine KÕIGE üle, et … Jube ..Seega, soovitan, võtke plaani ;)
Minu lastel vahet 3 aastat. Olen sellise vanusevahega väga rahul. Vanem laps oli juba üpris asjalik ja sai ka üksi mängitud, kui vastsündinuga toimetasin. Otsest piiri endale ei seadnud, kui suure/väikse vahega lapsed olla võiks, aga ennast tundes olen õnnelik, et neil aastat v poolteist ainult vahet pole, kaks traageldist oleks mulle üle jōu vist käinud
Ja usu mind, kui teil kaks last olemas, hakatakse uurima, et millal siis kolmas plaanis on..
Tütar on 8 aastane, suvel saab 9 juba!
Teist üritan saada viis aastat, mida ei tule, seda ei tule!!
Aga ehk kunagi tuleb, kui õige aeg käes ;)
Lootust nagu on..olen ivf- kas, nüüd vahetasin arsti, kliinikut..
Kevad on muutuste aeg..ükskord peab õnnestuma!!
Sarnaselt sinuga käisin nö nõia juures..täna meenutades tema sõnu ja öeldut, siis peab kõik paika..aega ja raha on läinud palju!!
Oehh, see nii raske teema meie perele ;(
ma soovitan sul see lapsemõte lahti lasta ja mitte nii meeleheitlikult teda tahta, küll ta siis tuleb :
ma soovitan sul see lapsemõte lahti lasta ja mitte nii meeleheitlikult teda tahta, küll ta siis tuleb :)
Kõige nõmedam lause, mida öelda rasestumisprobleemidega inimesele. Kõige tüütum, kõige kulunum ja kõige võhiklikum.
Jah, aga mul on enda tutvusringkonnas umbes kuus näidet tuua, kus täpselt see aitaski! Aastaid arstide vahet ja mida iganes asju proovides, lõpuks alla andes, see beebs tuligi :)
Meil on 3 last….esimene 2004 juuli, teine 2009 veeb ja kolmas 2015 jaan (Hedoniga samas ajas). No ma ei saa aru, et 6a on suur vahe :). Minu 6a ja 12a mängivad ja klapivad 2a. ülihästi :). Olen õnnelik, et vanusevahed just nii suured, nüüd 40aastasena on väikest tänu suurematele lastele lihtsam kasvatada….ta teeb kõik järgi mis suured ees teevad :) õpib, jookseb, mängib peitust, laulab, sööb, käib potil jne. Areneb palju kiiremini kui esimene laps! Jah…sünnitasin ka 38a. aga pole hullu…..see pisike hoiabki keha ja vaimu noorena!!! :) :) :)
Parimat vanusevahet ilmselt polegi. See, et õed-vennad omavahel kaklevad, käib asjaga kaasa. Omal on 2 õde ja lastena kaklesime ikka meeletult. Kasvasime natuke ja nüüd on nii hea, et parimad sõbrannad on omast käest võtta. :)
Endal on praegu üks laps, kes mais saab kaheseks. Kui kõik hästi kulgeb, siis jõulude paiku peaks meie pere lisa saama. Ehk esimene oleks siis 2a7k vana. Natukene ikka kardan, sest ta on hull emmekas mul. Aga samas mõtlen, et saadakse ju vaevalt aastase vahega lapsi ja pole häda midagi. Poja väga armastab titasid ja igal pool muudkui vaatab ja tahab paitada. Isegi nukudega mängib ilusti. Nii et loodan, et oma õe või vennaga saab sama hästi läbi nagu nukudega “titasid” mängides. :D
Minul sündisid lapsed 4a2p vahega. Ideaalne vahe minuarust. Suurem saab hakkama ise endaga piisavalt ja on piisavalt asjalik ja tubli :).
Minu esimene laps sündis 2007 ja aastate möödudes mõtlesin samuti, et oh, kui suurem kooli läheb, siis võiks teine tulla, aga tema soovis veidi varem tulla- suurema ja keskmise lapse vahe on veidi alla 5 aasta;
Kui teine laps oli ca poole aastane, siis mõtlesin, et võiks üks veel olla. Ja nii läks- pesamuna ja keskmise lapse vahe on 2 aastat ja see vahe on väga mõnus(minu jaoks). See väide, et väikese vanusevahega laste emad hakkama ei saa ja hulluks lähevad, on müüt- sa lihtsalt oled sunnitud kohanema erinevate olukordadega ning kõik on inimeses endas kinni ;)
Mulle väga meeldib, et suurem laps on nö suur venna ja ta on mulle väga palju abiks seoses väiksematega ja väga meeldib ka see, et keskmine ja pesamuna koos kasvavad, mängivad ja kaklevad(vahel)- suur laps pole liiga suur, et viitsib ja tahab väiksematega koos mängida ja väiksemad on ka teineteisele seltsiliseks, kui suurem koolis on.
Mulle sobib see variant nagu meil on ja ei kurda :)
Sõbrannal on kolm last järjest ning temagi saab kenasti hakkama; muidugi mees on ka tal supertubli ja aitab sõbrannat väga.
Eks te ise ikka peate Meelisega arutama ja mõtlema, mis teile endile parem on, aga mina isiklikult arvan küll, et lastele oleks parem, kui vanusevahe väga suur pole :)
Kõike kaunist teile, nunnupallid ja jääme siis peatselt “uudiseid” ootama :) ;) :P
Sorry, ei ole müüt..mõni ema läheb sõna otsese mõttes hulluks kahe väikese lapsega. Eriti kui mees on ka selline, et ah kallis ma meestega sauna vms.. ja tema istub oma ühe 2,5 aastase ja teise 10 kuusega üksinda 24/7 kodus..pole ka vanemaid, kes appi tuleks. Ja üks kord käib mingi nõks ja emme on läbi põlenud ning istub Wismaris juba üle kuu aja.
Oeh. Täpselt nagu mu teema. Lapseke on veidike üle aasta ja juba peale tema sündi suruti inimeste poolt teist last peale. Räägitakse, et nii on hiljem lihtsam. Olen alati olnud ise selle vastu. Tuleb siiski pidada ka enda närvikava meeles. Ei suudaks kahele lapsele korraga seda tähelepanu anda ning tahan oma esimese lapse puhul nautida igat hetke. Samuti oli temaga ka vastsündinuna paras hullumaja (gaasid ja toit jm), et tahaks veidike lihtsalt kosuda nüüd sellest. Samas, vaadates praegust hetke, on tõepoolest tore, kui tal oleks veel mõni mängukaaslane juures. Kavas on siiski teha teine laps alles siis, kui esimene on iseseisvam (nt. läheb kooli). Olles tegelt üsnagi noor naine, tahaks enne teise lapse tulekut veidike rohkem oma pere tulevikku kindlustada ning vaadata, milliseid kogemusi ka esimene laps toob :)
ma pakun nii huupi, kui te ise olete valmis saama teist last… või teed mingi statistika kommentaaride põhjal ? :D
tervitades,
38a teise lapse sünnitanud ema, laste vanusevahe 17a
Ma niisama postitasin oma mõtteid, ei tee kommentaaride põhjal küll mingit otsust :)
Minul on.kogemus nii suure vahega kui väiksega .. jaaaa jaaa mul on 4 last :) vanem neist 20 siis 15 …ausalt ei ole hea vanusevahe, 1 läks juba kooli kui teine titt oli ja vbl 5-10 a pärast on lähedasemad kuid ma siiralt kahtlen. Siis läks aeg edasi ja väiksem tüdruk on 5 ja poiss 3. Super vanusevahe see 2.5 aastat ausalt. Nad on nii üksteisele olemas alati ja kõike teevad koos. Ma võin isegi unustada et nadkodus on sest kaklust pole 95% ajast. 20nene on välja kolinud ja 15ne vahel tegeleb pisematega kui kõige muu kõrvalt aega jääb. Lapsehoidjana suuri ei kasuta nii pidevalt.. minumeelest pole see õige lihtsalt aga teinekord 30min poeskäiguks jätan silma peal hoidma ikka.
Et jh selline 1 kooli ja teine beebi ..see aeg on selline, et nad kasvavad ühes peres aga mitte niimoodi koos. Ja ausalt .. koolilaps on ikka väga iseseisev juba ja siis alustada beebindusega otsast peale nii mitmeks aastaks … ei ole kuigi motiveeriv tegelikult.
Mul on 2 last. Vanusevahe on 4 aastat ja 6 kuud. Ühtepidi on täitsa korralik vanusevahe, et vanem on lasteaias ilusti ja väiksemaga saan siis emme-poja aega :) Teisalt on ikkagi see vanus- toimub täpselt see, mida kartsin- väike on alles 7-kuune ning vajab abi ja hoolitsust ja tähelepanu ning seoses sellega kaotab tähelepanu vanem laps. Kohtlen teda kui “suurt” last ning eeldan temalt ja temast asju, mis veel täitsa selged pole. Tihti taban end mõttelt, et ma olen suurema vastu liiga karm või käsin tal rohkem aega vennaga veeta.
Samas on ta ju ise alles laps ning pole aus sellist asja temalt nõuda.
Teise lapse saamine on igas peres personaalne. Tagantjärele mõeldes oleksin pidanud teise lapse varem saama või siis just paar aastat veel ootama.
Minu vanem poiss oli 3,aastat vana kui jäin ootama teist nii et kui tüdruk sündis oli poiss pea 4 täieliku sündis august ja poiss sai sügisel oktoober 4 praegu on plikavarst 3 ja pois saab sügisel 7 mängivad ja plika areneb metsikult kiirest ei pea väga palju ise òpetamaòpib vennalt….. See on minu meelest optimaalne vanuse vähe suurema puhul tuleb minu mängu see et pole miskit ühist teha minu omad nagu tipp ja täpp alati koos…… Ise naeran et kaksikud Ainult 4aastase vahega
täpselt 3 aastat tuli poistel vanusevahet. ütleks et ideaalne. Kolmene juba asjalik tegelane, kadedust ei tulnud, jaksas oodata oma korda kui emme titat söötis jne. Samas oli abiks ka, sai olla tähtis ja vajalik (mida kolmesele hädasti ju vaja ongi), tõi mähkmeid kui palusin, aitas lutipudelit hoida, sättis titale lutti jne. Väga väga tore. Nüüd nad 5a ja 2a ja mängivad-askeldavad koos. Huvid on ühised, mängud ühised. Väiksem saab suurema kõrval ka kuidagi nii ruttu suureks ja asjalikuks…
Mina sain lapse üsna noorelt. Edasi järgnes 15 aastat küsimusi: “Millal siis teise lapse saate?”. Jube. Ma arvan, et sõprus- ja tutvusringkonnas ükski inimene ei jätnud seda küsimust mingil ajahetkel puudutamata. Perekond tegi õnneks meeldiva erandi.
Laps muudkui kasvas ja sai täiskasvanuks. Ja siis ilmus lagedale uus küsimus. “Varsti vanaemaks, jaa-aah?”
Vastasin: “Ei, mis vanaemaks, teist last planeerime!” Kõik muhelesid, nagu oleks teab mis hull jutt. Kes see ikka teist last saama hakkab, kui esimene juba täiskasvanud!?
Mina! Saingi teise lapse ja pole mul veel mullamaitse suus ega midagi. Vanaemaks saamise juttu pole sestsaati enam kuulnud, küll aga üht küsimust. “Teete kolmanda kohe otsa?”
Ei tee, hakkan vanaemaks hoopis. :D
:)
Minu laste vanusevahe 1a9k. Vanem saab mai lõpus kaks ja noorem selle kuu lõpupoole kahekuuseks. Ei ole üldse nii raske nagu hirmutama kiputakse. Palju oleneb enda suhtumisest, sest kui juba ühe lapsega närvihaige olla, siis ei ole muidugi mõtet teist peale teha. Meil näiteks pole armukadedust ka olnud. See tekib pigem siis, kui ema ainult beebiga tegeleb, aga ei tohi unustada, et esimene laps tahab ka tähelepanu. Vanem käib beebit pidevalt musitamas ja kallistamas ning see on nii armas. Lisaks kõigele tahab ta hirrrmsasti suur õde olla ja on beebi tulekuga veel asjalikumaks muutunud kui enne oli. :)
Minu lastel 7a vanusevahe ja väga mõnus. Teine sündis kui esimene kooli läks ning sain värske koolilapse jaoks ka kodus olla.
Kui mõlemad töötud, koduks 1 toal üürikas siis küll last juurde saada ei julgeks.
Enne tasuks paar aastat tööl käia ja ok emapalk väkja teenida, osta/üürida suurem kodu jne. Muidugi iga pere ise otsustab aga mulle stabiilsus oluline.
Minul vanem poiss 6a ja piiga saab juunis 3..mängivad aeg ajalt ikka koos aga poisil omad mängud ja sõbrad aga kui kodus siks madistavad nagu oleks 5 last elamises :D meie oleme rahul sellise vahega
Esimene laps hetkel 1a9k, saab omale vennakese 2 kuu pärast, st vanusevaheks tuleb 1a11k. Ma ise üle 3 aasta seda vahet ei jtaks. Eks kui nad n väiksed, on raske jah, aga Mu meelest väiksem vahe ikka parem kui suurem. Oma pereliikmetega, kellega vanusevahe suur, olen sisuliselt samahea kui võõras. Mitte midagi ühist pole. Noh, nüüd täiskasvanutena ei tohiks tegelt väga vahetki olla, aga kui pole lapsepõlvest mingit tugevamat sidet või soovi suhelda, siis nüüd seda punnitades ka ei tekita. Ma teeks paari a pärast kolmanda lapse ka, aga sellega meil huvide konflikt mehega. Ta pole ilmselt nõus. Ja noh. Realist peab ka paraku olema neid otsuseid tehes. Keegi peab suutma nad kõik ka üles kasvatada, neile võimalikult täisväärtuslikku elu pakkuma jne.
Minu tütardel on vanusevahe 3a9k ja olen super rahul! Esimene laps tuli planeerimata ja vanemahüvitis oli siis võrdne miinimumpalgaga. Kõik oli veel nii lahtine ja rääkisime mehega üsna pea läbi, mis meie plaan on, et millal teine beebi meile võiks tulla ja mis vahepeal peaks tehtud saama. Plaan oli, et vanusevahe võiks tulla 3-5a, saaksin vahepeal aasta vähemalt tööl käia, et emapalk oleks okei, et saaksime oma kodu ja abielluksime. Tahtsin ka ülikooli enne lõpetada, aga lõpuks otsustasin siiski, et see pole minu ala ikkagi ning jätsin selle plaani katki. Ülejäänud asjad said tehtud ja praegu haun plaani uue eriala õppimiseks.
Pisem saab tuleval kuul aastaseks ja suur õde on jätkuvalt hoolitsev ja abivalmis! Ta ootas väiksema sündi väga ja praegu juba mängivad koos toredasti! :)
Ühesõnaga, mina tahtsin olla nö valmis kõigeks ja mul oli õnne, et asjad läksid praktiliselt nii nagu ma soovisin. Eks muidugi ise ka toimetasime selles vaimus – teadsime, mida soovime ja mis ees on ning tegime kõik selleks, et rajal püsida.
Mis aga teid puudutab, siis ma arvan, et see on üks mõttekoht, mis tuleks teil omavahel läbi mõelda-rääkida, et millal ja kuidas. Kas oleks vaja teha mingeid arenguid, muudatusi varem, kuidas rahaliselt lood on jne. Kõik ei lähe alati plaanipäraselt, aga kondikava välja mõtlemine on hea – saate ise pildi selgemaks oma soovide ja mõtete osas.
Meie abikaasaga oleme alati olnud arusaamal, et saame alati hakkama ja raha ei ole takistuseks, kuid minu jaoks oli see südamerahu oluline. Tahtsin, et saaksin beebiiga nautida, mitte stressata muude asjade pärast. Nii ehk naa tuleb ootamatusi ette ja elu viskab vahepeal kaikaid kodaratesse, aga tasub mõelda, mida saab ise ära teha, et endal oleks võimalikult hea või mis üldse prioriteedid on. ;)
Lisan veel, et me soovisime ka, et esimene laps oleks juba küllalt asjalik, aga samas ei tahtnud üle 5a vanusevahet lasta, et lapsed saaksid ikka koos kasvada ka :)
Miks implantaadist loobusid?
Mu kaal oli kogu aeg 70kg, arvasin, et seisab sellest… Ei seisnud. Seega, kui ma uuesti midagi peaks kunagi kasutama, paneks ilmselt implantaadi tagasi, sest kaalu see ikkagi ei mõjutanud.
Kirjutasin kunagi siin, kuidas mõjus https://marimell.eu/rasestumisvastane-kiip-vol-2-kuidas-kellele-mojub/