Naistepäev – kas päriselt naiste päev või sovjetiaegne nelgipidu?
Mul on nende tähtpäevadega mingi imelik teema. Mul on neist ülisuva. Ma ei oota naistepäeval lilli, vastlapäeval kuklit, sõbrapäeval südamekujulist šokolaadikarpi, lihavõtte ajal mune, jaanipäeval ussikest.. Ainuke, mida ma võib-olla ootan, on jõulude ajal kingitus või siis sünnipäevaks.
Üldiselt leppisime me paar aastat tagasi Meelisega kokku, et kuna iga aasta oli mingi „naabrist parem“ kingituste tegemine, et ärme tee neid. Lihtsalt ärme tee kohustuslikke kinke, sest peab, sest nii on kombeks. Üllata mind esimeste lumikellukestega (seda on ta igal aastal teinud!), too mulle esimene kimp piibelehti, mida sa müügil näed (ostab alati vanade tädikeste käest (ükskord tõi Kiievist kui Eurokal käis! või viib mind silmad kinni neid korjama!), osta mulle suvalisel hetkel asi, mida sa tead, et ma tahan, aga ära tee midagi, sest peab.
Näiteks nüüd sünnipäeval ta hakkas jälle, a mis ma kingin. Jumala eest, ma ei taha midagi. Ausalt, mul on suva nendest kohustuslikest, pean midagi kinkima, kingitustest. Too mulle suvalisel hetkel pakk Hairbo kummikarusid ja ma olen max level happy. Sama oli sõbrannadega Berliinis – kuule, mis sa tahad, me ostaks ikka midagi, mida sa päriselt tahad.. No ei taha midagi. Mul on hea meel, et me siin koos oleme, joome head odavat veini, sööme maasikaid.. Elu on lill.
Samas.. ei saa ma öelda, et mulle ei meeldiks kingitused, kui mind kellegi teise poolt meeles peetakse. Näiteks saatis Valio mulle sünnipäeva puhul tööle lilled (ja kinkekoti, mille kuller valele inimesele viis, palju õnne!). New Thai restoran saatis mulle tööle Som Tam salati, töökaaslased (minu tiim, viis inimest), kinkis suure karbi Geisha komme ja Krissu kinkekaardi, Maks ja Moorits saatis kotitäie lihakraami – nagu awwww, kui nunnu. Lapsehoidjad kinkisid Berliini Villeroy&Bochi kruusi (ma kogun neid linnade omasid!).
Vastlakuklit! Nelke! Sõnajalaõit!
Täna olid tööl inimesed tagajalgadel, kus on vastlakuklid. Nagu, misasja? Rändom kukkel, mida müüakse nädal enne ja nädal pärast tänast. Okei, ma ei ole üldse magusa sööja, vahukoor võiks maailmast olemata olla ja mu igaastane kuklisöömine päädib sellega, et ma võtan sealt pealt selle kukli „kaane“ ja söön ära ja kõik. Aitab magusast. Minu õnneks vist, magus võiks suhtkoht olemata maailmast olla. Kord paari kuu jooksul tahan ma kummikomme või tüki šokolaadi ja sellest mulle piisab.
Kohe tuleb naistepäev. Ma mäletan vanasti kui isa tõi nelke. Nagu iuuuu. Sama nagu mu sünnipäevaks kinkisid kõik poti-priimulaid, sest muud pold saada. Väkk. Ma ei salli priimulaid silma otsas tänu sellele. Aga tooge mulle suva hetkel hüatsint, ma sulan. Või noh, mul ei ole lillede vastu midagi kui neid kingitakse, aga ma pigem pole lille inimene. Las kasvavad.
Ja okei, ma sain sõbrapäevaks Blummini lillekarbi, see on ka imeline. Aga samas, ma ikka vist imelik, et mind need traditsioonid üldse ei koti.
Hedon saab seda kõike lasteaias ja ma alati räägin temaga neist tähtpäevadest ja mune värvime ka.. Igal aastal valel päeval. Ei jää minul meelde, mis päeval neid värvitakse.
No ja siis tuleb juba jaanipäev ja mingi jaaniussi ja sõnajalaõie otsimine. Jah, olen minagi neid käinud otsimas, aga.. Ma ei tea, suht lamp. Igast tähtpäevast on Eestis saanud järjekordne „saab juua, sest vaba päev on“. Mitmendat aastat tõmban ma Eestist lihtsalt jeed. Sel korral oleme jaanide ajal üldse Rhodosel.
Aga rääkides naistepäevast ja sellest, et blogilugejad on suuremalt osalt naised, siis rääkige kaasa – kuidas teil tööl, kodus, pere, suguvõsa keskel tähtpäevi tähistatakse? Kas naistepäev on nelgipüha või tõesti meie püha? Võite ka muude tähtpäevade kogemusi jagada. Kõikide kaasarääkijate vahel panen loosi Wild Woman Ehtepood 50€ kinkekaardi. Loosimise teengi naistepäeval! :)
Kui teil tähtpäevalugu rääkida pole, siis jätke kommentaaridesse link, mida te Wild Womani Ehtepoest ihkate. Minul on selline.
Ausalt, väge täis ja.. ta pidi mu juurde tulema ja tuli! Ma usun täiega kristallidesse ja sellesse, et nad leiavad su ise, mitte sina neid. Ma ei kanna seda tihti, aga mulle annab hea tunde teadmine, et ta olemas on :)
LOOSIMISTULEMUSED: Randon Number Generator abiks ja võitis Kats (5. March 2019 at 21:49), kes endale juubelikinki tahab. No nüüd saad! Palun kirjuta info@marimell.eu :)
60 Kommentaari
Isa saadab alati smsi head naistepäeva. Tööl lihtsalt öeldakse seda naistele.
Peika toob lilli ja mingi kingi, tavaliselt lõhn.
Ma muul ajal pmt lilli ei soovigi. :D
Kui mees muidu lilli ei too siis naistepäevaks olen ikka välja pressinud. Hea mees aga kingitusi ei tee väga…
Nii tuttav lugemine :) nagu ise oleksin kirjutanud… mulle tundub pigem, et need mitmed pühad on ettevõtjate üles pushitud :)- no et rahvas tarbiks!
Ok, ma saan aru, lapsed koolis saadavad sobrapäeval kaarte jne., et nagu las lapsed mängivad :D aga täiskasvanud!?!?
Ja olen ka öelnud sama, et ma ei taha kohustusest saada kinki/lilli ja samas ei taha ka kohustusena teha kinki, et peab tegema! Teen siis kui mingi asi kisab näkku, et see on just sellele konkreetsele inimesele!
Hea meelega võtaks loosist osa ja selle 50€ eest(kui võidaks :) ) ostaks omale juubeli kingi (35 saan ülehomme), kuna mõtlesin et ei teegi see aasta mitte midagi :) pole lihtsalt tuju!
Kuna päev peale naistepäeva on mul sünnipäev ka, siis naistepäev on rohkem tahaplaanile jäänud. Üldjuhul toob mees värskeid puuvilju ja suure kimbu minu lemmikuid, tulpe, ning ütleb, et üks tulp on naistepäeva puhul, ülejäänud sünnipäevaks.
Meil on sõbrannaga kombeks käia sellistel tähtpäevadel (naistepäev, sõbrapäev) kas kuskil fänsimas restos, teatris või kontserti. Mehelt lilli või muud ei oota, piisab kui neid sünnipäevaks toob.
https://wildwoman.ee/kaltsedoniga-kullast-korvarongad-ge220 Minu emale oleks need kõrvarõngad imeliseks kingituseks
No need vastlapäevad ja jaanipäevad ja munadepühad jätavad suht külmaks, aga vot naistepäevaks ootan mehelt lilli ikka ja samamoodi emadepäeval ootan oma lastelt meelespidamist, sest mulle lihtsalt meeldib nii. Mees kingib lilli vahel harva ka niisama muidu, aga no naistepäev ilma lilledeta ei ole lihtsalt õige naistepäev :D
Minu naistepäev möödub lillepoes meestele lilli müües Samas tunnen, et see on ainult minu päev ja saan teha seda mida kõige enam armastan, olla sellel päeval tööl ja pakkuda nii palju rõõmu kui võimalik
Oo, mul on praegu just suur kristallide tuhin peal, eriti armastan ametüsti!
Mulle meeldivad kõik tähtpäevad just seetõttu, et siis tuleb meil terve suguvõsa kokku! Tegelikult algas kõik vaikselt (ema ja tema viis last), aga noh, nüüd on kõigil mehed-naised-lapsed ja olemegi muutunud suureks itaalia pereks! Kuna oleme kõik kokkuhoidvad, siis teeme hea meelega kingitusi, mehed toovad lilli (tänavad niimoodi naisperet), teeme tähtpäevale vastavat sööki ja mängime alati mänge. Ühesõnaga meie jaoks on tähtpäevad kvaliteetaeg pere seltsis, põhjus jälle kokku tulla. Kingitused ja lilled ei ole tõesti seejuures nii olulised, aga need käivad kuidagi loomulikul teel üritustega kaasas …
Mu mees unustab koguaeg igatsugu pühad ja kingid ära, nt jõulude ajal unustas enda tehtud kingi üle anda ja kui ma mingi 2 kuud hiljem endale täpselt selle asja ostsin, mida ta mulle oli kingiks oli seotanud, sai ta alles aru, et unustas jõuludetuhinas midagi ära. Saime mõlemad kõvasti naerda. Aga no siis on jälle ekstra armas, kui ta midagi aeg-ajalt siiski teeb minu rõõmustamiseks kas lillede või kinopiletite või kohvikukülastuse vms näol. On sel juhul kuidagi erilisem, kui seda peab-midagigi-tegema sundi pole. Mulle endale lilled ja kingitused väga meeldivad, aga mitte suvaline kräpp, vaid sellised, mille puhul tunned, et kingitegija teab, mis sind rõõmustab. Muidugi kõige rohkem teen kinke ja ostan lilli ma ise endale :)
Mehelt saan ikka naistepäevaks lilled, kuigi oleksin ilma ka väga rahul. Üldiselt jõuludeks ja muudeks tähtpäevadeks ostame koos midagi suuremat, mida tahaks või vaja oleks.
Loen ikka erinevaid blogisid, aga see on nüüd mu esimene kord kui kommenteerin ÜLDSE :)
Olen sama meelt, ära tüüdanud on ammu juba need kohustuslikud kingid. Pigem ongi nii, et kui midagi päriselt vaja, siis ostame, ei oota tähtpäevasid. Minu jaoks naistepäev ei ole mingi eriline tähtpäev, ei tähista seda. Kuid oleme oma peres kokkuleppinud, et kui elukaaslane tahab mõnel tähtpäeval või pühal meeles pidada, siis kinkigu lilli. Lilled teevad alati kodu nii ilusaks.
Mul on siiralt hea meel, et selle ehte lõpuks endale said. Kui kunagi ammu postitasid, et tahaksid seda, siis täiega lootsin, et saad selle endale, sest see on nii ilus. Ja saidki!
Naistepäevaks olen mehelt ikka lilli saanud, õnneks mitte nelke, sest ta teab et ma ei kannata neid silmaotsasmuid tilulilu päevi väga ei pea, jõuluks ja sünnipäevaks ootan kinki, pulma aastapäeval lilled. Siis olen rahul, happy wife, happy life
Ei olegi traditsioone :) kui mingi tähtpäev tuleb, siis vaatame jooksvalt. Seekord sain sõbrapäevaks kingi ja olime nv kodust ära. Naistepäevaga seoses ei meenu midagi :) me niikuinii teeme tihti kas kahekesi v lastega miskit, siis ekstra tähtpäevadel punnitama ei pea.
Ma ei ole üldse suur mitte mingi tähtpäevade tähistaja ja ei oota seda ka kaaslaselt. Võinoh, sünnipäevad ja jõulud on ainus, mille puhul ma tahan rohkem tähistamist – viimased aastad oleme minu sünnipäeva traditsiooniks võtnud koos kusagil spas käia. Sünnipäevi ja jõule meeldib pidada seepärast, et mulle endale meeldib kingitusi teha. Muid pühi peame niipalju oluliseks, et soovime ikka head sõbrapäeva/naistepäeva/ma ei teagi, mis pühad veel, aga ei oota ei kinke, ega lilli. Kuigi viimane kord sõbrapäevaks (kuna teda ennast õigel päeval üldse kodus polnudki) sain kingiks potiroosi. Lilli ja üllatusi meeldib ikka saada, aga ei saaks öelda, et need enamasti pühadega peaksid seotud olema. Üldiselt on ka nii, et ma olen väääga kannatamatu, kui ma ikka midagi kingituseks tahaks siis enamasti ma jõuan selle asja ise enne ära osta – või siis pigem eeldangi, et saan kingituseks, midagi mida ma tahan (ja ei ole suur üllatus) kui see, et saan üllatuseks midagi ehk mitte nii vajalikku.
Aga ei ole ka kunagi neid pisemaid pühasid suurelt perekonnas tähistatud ja üldiselt mitte ka töökohas. Praeguses töökohas küll natuke rohkem, et igasugu tähtpäevadel tihti siis keegi toob ikka midagi näksida või kooki (eile näiteks vastlakukleid) ja eelmine naistepäev toodi küll kõigile naistele lilleõis – keegi neid muidugi koju ei viinud vaid jäid tööjuurde kaunistama. See oli küll tookord ootamatu :)
Mul siuke Armas mees kes toob täitsa lambi hetkel lilli võiks isegi öelda et ta on mind lilledega ära hellitanud meil rohkem siuke suhe, üllatab sind suvaline hetkel , kallis seega need tähtpäevade üllatused kingid ei olegi nii olulised kuna need on kombeks. Pigem on armas saada mingil suvalisel kolmapäeva õhtul kimp tulpe
Kunagi tõi mu isa iga naistepäev mulle tulpe. Ja oh kuidas mulle need ei meeldinud, aga isa kurvastada ka ei tahtnud ja nii ma talle seda kunagi ei öelnudki. Kuid kui mu isa lahkus siit ilmast olen ma hakanud tulpe armastama kuna need meenutavad teda mulle. Nii imelik, aga nüüd ma ootan naistepäeval tulpe.
Mul käib mees sõbrapäeval iga aasta välismaal, seega tähistame natuke suuremalt naistepäeva. Käime söömas või teeme kodus olemise mõnusaks. Kingid on olnud tomatinoast eheteni – mis parasjagu mu silma särama lööb.
Sel aastal ei teagi, mis saab. Laps on haiglas ja tuju 0. Toitu ostame kaasa ka igapäevaselt juba ja erilisus nagu kadunud. Eks näis.
Mulle meeldivad tähtpäevad kuigi loota,et kallim toob lilli või sõbrapäevaks kommikarbi enne vist näen siga lendamas.Aga sõbra päeva ja naistepäev tähistame üldjuhul sõbrannadega see on hea põhjus tulla kokku juua klaasike head veini ja lobiseda.sõbrapäevks teeme tavaliselt ka üksteisele väikse kingi pisikese südamekujulise šokolaadi või mõne küünlameile kõigile meeldivad küünlad.ja naistepäevks kingime lilli.samas mu isa peab alati naistepäeval naisi meeles ja kõik naabrinaised alati õnnelikud,sest oma mehed kipuvad unustama ja kui muul ajal kellegile nelgid ei meeldi siis sel päeval teevad ka nelgid meele rõõmsaks.munasid värvime ka lastega alati valel päeval ja mida suuremaks nad saavad seda vähem nad sellest hoolivad.jaanid olid vanasti suured läbu peod aga nüüd on jaanid nagu iga teine päev enam ei viitsi isegi lõkket kuskile vaatama minna vaid oleme niisama perega kodus.sünnipäevad ja jõulud on ainult sihukesed vähe suuremad peod kus alati palju kinke.
Mulle ikka meeldib, kui tähtpäeval meeles peetakse. Kui aus olla, siis mu elukaaslane toob lilli ja teeb üllatusi ka muul ajal aastas, aga kui mingil tähtpäeval üldse erilisemat tähelepanu pööramist ei oleks, siis ma oleks küll natuke kurb. Ei pea olema midagi suurt, lilled on täitsa piisav :)
Teeme ainult sünnipäevaks kingitusi, minu arust kõik tähtpäevad nii ülehinnatud (ka jõulud).
Ma tavaliselt kingin potilille.
Mees ikka üllatab lillega. Elame maal, muidu ta läheks metsa alla ja korjaks sealt :)
Klassiõed saavad alati meilt lille!
Tavaliselt saan geisha v merci karbi, kuigi ma pole magusasõber üldse! :)
Ikka täitsa meie püha! Saan tavaliselt lille v kommikarbi. Iga normaalne mees peab naisest sel päeval erilisemalt lugu, kui muidu!
https://wildwoman.ee/mustiline-topaas-kaekee-b50062mq
Mulle meeldiks see.
Kui ma väike oli siis oli meil kombeks, et isa tõi oma neljale tütrele väikese roosa roosi ja ema sai alati pikad punased roosid.
See oli nii armas komme.
Minul pole kedagi kes mulle reedel lilli tooks aga oma kahele tütrele kavatsen mina küll reedel lilled osta.
Tahaks, et meie peres oleks ka selline mõnus traditsioon.
Ps ma VIHKAN Nelke.
Ei tee kohustuslikke kinke tähtpäevadega seoses. Spontaansus on märksõna.
Aga minule meeldib täiega naistepäev :) Just täna tuli töö juures meili peal teade, et reedel on meie ameti naistel vaba päev ja neljapäeval teevad meie mehed naistele väikese peo, mida nad täpselt organiseerivad on veel üllatus . Nii nunnu ju!
Lilli ka meeldib saada. Lilli tuuakse ka muul ajal, kuid naistepäeval on kohe eriline tunne saada lilli. Nii, et mina olen täielikult naistepäeva fänn :)
Naistepäev on tore. Tööl on see alati eriline päev, saab lilli ja mehed teevad mingi naljaka etteaste. Ühesõnaga meeldib.
Kunagi meeldis ka jaanipäev, aga enam mitte. Kunagi oligi 23 üritus kuskil ja kõik. Kes läks peole, kes jäi koju. Nüüd on see praktiliselt nädal otsa ja võlu on kadunud. Ma pigem istun esmaspäeva õhtul aias ja teen lõket, kui jaanidel.
Munadepühad on ka toredad ja meie peres kindlasti tähistatavad. Ehk siis jalutuskäik metsa pajupuud otsima jne. See püha on lihtsalt munadepüha, ajalooga me seda kuidagi ei taha seostada.
Jõulud puhul meeldib just see eelnev aeg. Ehted ja kuusk jne. 24 dets jätab täiesti külmaks.
Ühesõnaga pooled pühad on toredad, pooled mitte.
Mina näiteks armastan nelke. Suur kimp punaseid ja valgeid nelke ja ma sulan. Tegelt. Ma täna just avastasin, et ma tahaks nüüd, lõpuks, et keegi teeks mulle kinke. Kingiks ehteid ja lilli ja viiks teatrisse ja kinno ja reisile ja…
Ühesõnaga kõike seda mida ma pole elus saanud ja neist asjadest suuremat hoolinud.
Aga samas. Käin ise kinos ja teatris ja ostan ehteid. Ka erinevaid kristalle. Lilledega in keerulisem veits.. Aga ka neid kingitakse ikka aegajalt.
Ei ole kindlaid traditsioone ja samuti suht suva neist pühadest,aga lilledest ära ka ei ütle
Minule väga meeldivad tähtpäevad, aga pean lugu näiteks elamuskingitustest või asjadest, mis on väga tähtsad. Niisama pudi-padi ma ei soovi ja seda teavad kõik lähedased :D
Tööl tõid mehed tulpe, kodus mees toob ka lilli. Mul nendest kohustuslikest lilledest ükskõik, ei tekita emotsioone. Samamoodi kingitused, ei oska ma neid teistele teha ja endale ka ei taha aga no ei jäeta asja nii sõprade poolt. Mehega saime õnneks kokkuleppele, et jõulud, sõbrapäevad jätame kingitused ära. Igasugustest kingitustest tähtsam on minu jaoks see, et inimesed viitsivad kokku tulla ja päriselt suhelda
Kui ma veel noor olin, no nii 17- siis oli see tähtpäevade teema pigem. Aga nüüd kui olen täiskasvanud, abielus ja kahe lapse ema , siis ausalt öeldes ei taha ma ka midagi. Lastele ikka teeme sünnipäevasod ja kingitusi ja kui ongi nt sõbrapäev siis meisterdame sõbapäeva teemalisi asju jne. aga ise
ei oota ma elukaaslaselt midagi. Ja ta teab ka seda. eks ta ikka tuleb lilledega aga lilli toob ta ka niisama mitte aind millegi syndmuseks.
Pulma aastapsev on selline võibolla nagu tähtsam syndmus kus oleme teinud kinke või käinud kuskil väljas.
Ja olen ka viimasel ajal avastanud seda kristalli teemat. Hetkel on kodus üks mäe kristall.
Igal aastal on isa mind meeles pidanud. Sellel aastal ka üle pika aja on naistepäeval kaaslane, eks näis. Aga lilled meeldivad ja muid kinki ei ootagi ausaltöeldes.
Ja ma see imelik kellele nelgid meeldivad
Olen viimased 7aastat kindlasti naistepäeval tööl olnud. Töötan laeva peal. Igal naistepäev panevad mehed rahad kokku ja kingivad laeva naisperele kimbu tulpe. Ja see on niiiiii niiiii armas, kuigi sa juba tead, et sa lilled saad ;)
Hah, naistepäev on küll miskit, mida otseselt tähistada ei mõista/oska, aga nende vastlakuklite kontseptsioon on küll veider. Saiakukkel vahukoorega. Ning siis veel suured diskussioonid, kas moosiga on parem või mitte :D wtf :D
Hahaha
Ikka ootan midagi nunnut. Lilledega olen ka rahul, tore on kui midagi saab.
Väga armastan igasugu pühasid! Võib-olla sellepärast, et minu ema tähistas, kui väiksed olime. No ikka sellised tavalised pühad- jõulud, ülestõusmispüha, vastlad. Nüüd kus endal lapsed, olen neid ka kurssi viinud, millal mida tähistada. Nii armas, et väiksem tüdruk mul kohe peale jõule ootab, millal mune värvima hakkame ja kollased tibud-jänkud välja toome :) Räägin ikka, et ennem peame Eesti sünnipäeva ära, sj. sööme vastlakukleid ja siis. Kui valentinipäev jätab mind suht külmaks, siis naistepäeva ma lausa naudin. Oleme küll mehega arutanud, et mis sest valentinipäevast, see noorte ja armunute teema, aga ikkagi oli armas, kui tõi kommikarbi lillega. Naistepäeval on aga juba selline omamoodi hõng juures. Lausa naudinguga vaatan juba 7. märtsil, kuidas mehed sätivad endit lilleleti taha pikkadesse järjekordadesse;) See on nii armas minumeelest! See on selline päev, kus tavaline mees end kokku võtab ja noh, kasvõi siis kohustuslikus korras selle lilleõie poest ära toob-naisele, emale, ämmale… Ja mulle nelgid meeldivad! Eriti nende lõhn, ning vaasis seisavad väga kaua. Nüüd on ju aretatud imelisi uusi värve, ei pea ainult lipupunase peale mõtlema!
Nelkidega meenub kohe kooliaeg. Vaesel tudengil raha vähe, aga tüdrukuid meeles pidada oli auasi, siis õhtuks sai vaasi päris kuhja nelke. No ja eks me võrdlesime salamisi, kellel kui palju :)
Ma mäletan ka hästi, kui olin väike ja isa tõi tervele naisperele nelke naistepäevaks ja kui ühel aastal, tõi minu enda mees nelgid mulle ja lapsele(mida pole enne ja pärast teinud :D ), siis tuli kerge muie küll peale. Tulid kohe isa lilled meelde :)
Mina suhtun sellesse tähtpäeva leebe muhelemisega – no las meestel, kes muul ajal ei söanda, raatsi või “keegi pole käskinud”, olla üks täpp kalendris, et vot sel päeval võib kõike seda teha mis kombeks on. Las olla natuke armsalt puhevil. Ja mehed, kes niikuinii muul ajal oma naisele, emale, tütardele tähelepanu pööravad – neilt ei võta see päev ka ju midagi ära.
Ja see ehe meeldibki väga, mis sul pildil on – jäin kohe pikemalt silmitsema :)
Mul ka kingitustest suva, eriti just ASJADEST, mingi ühine tegevus on OK. Õnneks perega juba ammu ei vaheta kinke ja ma väga rahul :)
Ma olen nende kingituste ja tähtpäevade suhtes samal meelel, et ma pigem eelistan saada kingitusi spontaanselt ja selle pärast, et ma olen lihtsalt suvalisel hetkel meelel mõlkunud ja tekkis tunne, et tahab midagi kinkida. Mitte saada kingitusi sellepärast, et see on mingiks kohustuseks ja võistluseks muudetud, no et kes saab naistepäeval suurema kimbu vms. Mulle endale meeldib ka teha kingitusi nii, et ma tean, et see saajat rõõmustab. Kinkida kinkimise pärast on nii stressirikas.
Oh, kui paar päeva tagasi polnud IG feedis muud kui kuklid, siis homme on lilled.. Ei pea avamagi!
Naistepäev on minu jaoks küll oluline. Ikka ootan mehelt lilli ja isagi toob.
Tööl ka meeskolleegid toovad. Õnneks nelke mitte, kõik teavad ma ei salli neid.
Tavaliselt on mees sel ajal välismaal tööl ja siis saan ainult kõne. Kui on juhtunud, et ta sel ajal kodus on olnud, siis peetakse ikka aga kõiki meie pere naisi meeles lilledega :)
Abikaasa üllatab mõne lemmiksöögi/veiniga või väikse lillega.
Minu mees on hädas, et kogu aeg on mingid tähtpäevad :P ma pole eriline kingitustenõudja ja piisab ka niisama väikesest sõnumist ja tähelepanekust, aga tema on ikka hädas :P niiet midagi erilist ma kunagi ei ootagi, aga vahest suudab ta mind ka tähtpäevade vahelisel ajal üllatada ja ma olen igati tänulik :)
Kurb on küll, et muidu toredatest päevadest on tänaseks saanud suured ostupühad. Kindlasti paljud mehed tunnevad kohustust osta oma naisele midagigi, et too õnnelik oleks.
Peres muidu ei tähistata, mehed lilli ei too, naised ostavad endale ise. Täna tahtsin ka emale ja vanaemale ära osta lilled, aga mu kaaslane takistas. Kahtlustan, et pean vaasid välja otsima. :)
Olen olnud koos ka sellise inimesega, kes lilli ostma ei vaevunud, ei mulle ei oma emale. Mulle aga lilled väga meeldivad. Ja siis vihjasin, aga kuna ma eriline lillekasvataja pole, siis lõikelilled kord aastas olnuks igati ok. Olukord kulmineerus sellega, et kinkis mulle sünnipäevaks igavese nuhtluse – potilille. Siirad tänusõnad siinkohal minu emale, kes on suutnud aja jooksul nendest rootsudest täitsa õitseva taime teha!
Tere,
mina (minu pere) olen väga suur tähtpäevade fänn. Volbritel oleme nõiad, hüppame üle lõkke ja on fun, munadepüha on äge, värvime mune kõigega mis vähegi pähe tuleb (mitte poest ostvat), jaanidel telgime kuskil RMK alal ja püüame kala, grillime, mängime õue mänge ja korra käime ka kuskil suuremal tule üritusel, valentinil teeme kooki ja laste sõpradele kaarte ja kinke , isamaa sünnipäeval teeme kiluleiba, torti, riietume sini-must-valgeks ja käime pealinnas koosviibimisel (lauluüritused), mardi-kadripäev on raudselt au sees, õpime-harjutame ja lapsed käivad jooksmas… Ühesõnaga kõike teeme ja kõike austame!
Naistepäev on ikka eriline kuigi meie peres hoitakse naisi ikka iga päev eriti hästi, 14a noormees(poeg) oskab heal tasemel juba köögis toimetada ja vahest jõuan nädalas korra ise kööki, isegi hommikukohvi tuuakse voodisse :) Nii peabki olema, mehed peavadki naisi austama aga samas peab naine selle austuse välja teenima. Nii jutt läks juba teelt välja, ühesõnaga naistepäeval puhkame perega Spa-s kuna see ei ole ainult ninnu nännu naistepäev vaid kogu pere päev, kõik on olulised ja lilli/hoolitsust saan ma piisavalt täiesti lambi päevadel ka. No muidugi saan ka naistepäeval (üks aasta sain lilleseemned näitex ja teine aasta sain õuest puu alt välja kaevatud juurtega lilled :D ) Bla Bla Bla … Jutu mõte on, et traditsioone me austame ja hoiame, ka meestepäeva, siis raudselt praen mehele muna
Auhind on äge ja läheks mu tegelikult mu emale kuna emasid peab hoidma ja armastama (ja noh mul on metalli allergia ja ma pole üldse enam harjunud ehteid kandma (mees ütleb, et ma olen mega odav naine ), igatahes mu emale sobiks auhind sajaga
Ei oota mingeid lilli või ekstra tähelepanu. Täitsa neutraalseks jätab ja poleks meeleski, et selline päev, kui tantsurühmas mehed poleks täna lilledega üllatanud. Ma olen selles mõttes õnnelik naine, et saan oma mehelt iga päev palju tähelepanu. Kannaks mind kätel, kui aega oleks :D Neid spontaanseid kingitusi on niisamagi. Olgu siis väike matk või mu lemmikkook või esimene kannike või peotäis muulukaid jne jne. See käib vastastikku. Ja siis on mul võrrelda eelmine abielu, kus ma oooootasin kõigil neil tähetpäevadel lilli ja kingitusi ja….Argielus ei saanud ma mingit erilist tähelepanu. Minu kogemus on siis selline :)
Meie ei ole ka väga tähtpäevade tähistajad, kui siis ainult jõulud, sünnipäevad, lihavõttel värvime mune ja esimene september, sest lisaks koolialgusel on ka abikaasa sünnipäev. Emadepäevaks mees lastega ka alati valmistub, et lilled ja kommikarp või tort on ostetud ja peidetud ning hommikukohviga saabub see üllatus. Muud tähtpäevad mööduvad sujuvalt mitte tähistades, vahel saab lille, kommikarbi või musi, aga mitte seetõttu, et peab või, et on kohustus. Aga nelgid ei ole ka minu lemmikud, aktselteerin ainult kimbus või seades väikeseid pastelsetes toonides kobarroose :D.