Jälle üks mustand, mille leidsin…

Ma olen saanud nende bännerite pärast piki pead terve blogimise aja vist. Aga see on üks osa meie sissetulekust. Olgu selleks siis reisimine või oma kodu fond, või depressiooniravi arved või mis iganes. See on sissetulek, millest me ei taha loobuda.

Täpselt nagu ma ei taha loobuda reklaampostitustest oma blogis, sest need ongi meie peamised sissetuleku allikad. Ja mulle meeldib see, mida ma teen. Valin ise aja millal töötan, kellega töötan, kus töötan. Kui tahan, tõmban kolmeks päevaks juhtme seinast välja ja viskan jalad seinale. Kui tuleb tuju öösel kell neli arvuti avada ja kirjutada, teengi seda. Sest ma ei pea kella peale ärkama, võin hommikul sellevõrra kauem magada. Kuigi ma ärkan igal hommikul punkt kell 7.

Jah, sellel kõigel on oma plussid ja miinused. Kõige suurem miinus ilmselt on ebastabiilsus, aga.. plussiks sissetuleku suurus. Ma ei usu, et ma leiaksin täna töö, kus ma saaksin 2-3000€ kuus palka. Blogiga saan/saame.

Ma just vaatasin, et alates jaanuarist 2015 olen ma nende bänneritega kokku teeninud 7876,29€. See ongi praktiliselt kaks meie Tai reisi. Mis ma saan muud teha kui teid tänada, et te meid loete, ja vahel endale meeldival bänneril klikite :) AITÄH!

Kunagi sai tõesti mõeldud, et ostame oma kodu, see oleks hea moodus sissemaksu koguda. Ongi, ma ei vaidle vastu, aga noh, hetkel on seis jätkuvalt see, et panka meil asja pole (seni kuni me seda vabakutselise elu naudime) ja selle raha eest saaks korteri kuskile metsa paneelikasse, kus kommunaalid on ilmselt sama suuremad kui Tallinna kesklinnas üür ja kommunaalid meil kokku.

Kui meil ühel päeval tekib püsiv sissetulek, et sammud panka seada, siis kindel see, et kasutame seda raha sissemaksuks. Aga seni kuni ma tunnen, et 800€ eest igapäevaselt kuskil nö kinni olla kaheksast viieni ei tasu ära, ma teen mõned reklaampostid, paar kirjatööd kellelegi, aitan kedagi sotsiaalmeediaga ja saan sama raha, siis ma ei näe pointi tõmmelda.

Kui mul ühel päeval puudub igasugune suvaline sissetulek, siis loogiline, et lähen ka 500€ eest tööle, aga seni kuni mul on valik teha asju siis kui mulle sobib, ilma et ma peaks kellast kella kuskil tunde istuma, kellelegi aru andma, naudin ma seda, et ma saan olla enda aja- ja töö peremees.

Meie blogi eelmise aasta kogu käive oli 38 857,45€. Ma ausalt ei kurda. Lisaks mingid projektipõhised tööd, mis on tehtud töövõtulepinguga. Ma ei saa kurta, et meil kehvalt läheks. Seni kuni firmad näevad meid kui koostööpartnerit, head väljundit reklaamiks ja sisuturunduseks, lisaks meie kirjutamis- ja sotsmeediahaldusvõimet, miks ma peaks sellest loobuma?

Jah, me oleme ehk liiga vanad sellise hipiliku elustiili jaoks ja peaks rohkem ette mõtlema, aga ma ei tea, seni kuni on hea, seni ju võib. Nagu ma ikka armastan öelda, ma ei ela selleks, et kõigile meeldida, vaid selleks, et endal mõnus oleks :) See on ju suures plaanis kõigega nii, inimesed on suhtes ka, sest neile sobib, neile meeldib, kui enam ei meeldi, on halvasti, minnakse lahku. Inimesed käivad tööl üldiselt kus neile meeldib, seni kuni tulevad uued väljakutsed, paremad võimalused…