SEADUS ON MUUTUNUD, minu aastatetagused postitused võivad olla erinevad sellest, mis hetkel kehtib. Uute perehüvitistega saab end kurssi viia siin

Alates 1. juulist 2020 muutsid mitmed seadused lapsevanemate jaoks. Ja kuna ma juba olen näinud/kuulnud rasedaid, kes seadustest midagi ei tea ja kuna minu hobi on seadused, siis ma hea meelega sheerin kama.

Kui sa oled rase, siis sind ei saa koondada kuna sa oled lapseootel ja ehk enam mitte nii kiire ja võimekas kui varem. Okei, erandeid on, aga kõigest lähemalt juba peagi. Kui sa käid tööl, siis sul on õigus paluda enda üle viimist kergemale tööle (selle jaoks saad vajadusel tõendi ämmaemandalt), sul on õigus sünnitus- ja raseduspuhkusele eelnevalt võtta välja puhkus (ka see, mis tekib dekreedis oleku ajal), sul on õigus vanemahüvitisele jne.

Täna kirjutangi sellest kõigest veidi lähemalt. Proovisin need teemad panna kuidagi loogilisse järjekorda, alustades seadusandlusest rasedale ja lõpetades riiklike toetustega. Loo on üle vaadanud ka sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste teenuse juht Marjana Lazarenkov, niiet faktivigu ei tohiks siin olla.

Millised õigused on rasedal, mida tasuks teada?

Kui sa oled hetkel seisus, kus su puudub ravikindlustus, siis lapseootele jäädes sul selleks võimalus tekib. Selleks on vaja esitada rasedusetõend haigekassale ja viie päeva pärast ongi sul ravikindlustus olemas. Ametlikult katkeb ravikindlustus 3 kuud pärast arsti määratud eeldatavat sünnituskuupäeva. Aga.. oled riigi poolt edasi kindlustatud kuni lapse 3aastaseks saamiseni. Kui sinu asemel on lapsehoolduspuhkusel sinu mees või isegi ema, siis laieneb see ka talle. Lisainfot saad lugeda siit!

PS! Kindlustatud on siis sel hetkel see, kes saab vanemahüvitist. Kaks vanemat korraga ei ole ravikindlustatud ehk siis kui vahepeal on lapsega kodus isa, siis emal ravikindlustus ei kehti ja vastupidi. Ehk et ravikindlustus ei laiene teisele pereliikmele, vaid ongi mõeldud üksnes ühele vanemale, ning selleks vanemahüvitise saamise ajal on alati see, kellele vanemahüvitis on määratud.

Hea teada:

Alates 1. jaanuarist 2018 saavad lapseootel naised ja alla üheaastaste laste emad hambaravihüvitist kuni 85 eurot aastas (tavaline hüvitis 40€), kui patsient ise tasub vähemalt 15% arvest ise.

Reisides Euroopa Liidus, saab vajalikku arstiabi Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud teises riigis viibimise ajal. Vajaminev arstiabi ei ole täiesti tasuta –maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Neid hiljem ei korvata.

Seadused tööl käies

Rasedatel töötajatel on õigus keelduda ületunni- või öötööst, kui arst on veendunud, et see ei ole rasedale jõukohane või kahjustab nii töötaja kui ka tulevase lapse tervist.

Rasedal ja last rinnaga toitval töötajal on seadusega ette nähtud lisatagatised ja kaitsemeetmed, mille eesmärk on kaitsta tulevase lapse ja ema tervist.

Kui raseduse kulg ei võimalda rasedal teatud tüüpi tööd teha, peab ta tööandjale esitama arsti- või ämmaemanda tõendi, mille alusel peab tööandja viima ta üle terviseseisundile kohasele tööle.

Kommentaar blogist: See jäi mainimata, et kui viiakse kergemale tööle siis on võimalus ka vähem töötada, ise käisin sellel ajal poole kohaga (tegelikult saab käia veel vähem), kuid palka sain ikka 100%, ülejäänud osa maksis haigekassa. 

Selleks, et tagada raseda või last rinnaga toitva töötaja tervisele ohutu töökeskkond, kohustatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjat ajutiselt töötajale andma terviseseisundile kohast tööd, mis välistab kokkupuute töökeskkonnas tuvastatud ohuga.

Sundasendis töötamine (ka istuv töö)

Töölepingu seaduse § 18 kohaselt on rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita senistel kokku lepitud tingimustel. Terviseseisundi tõttu esinevad töötamise piirangud peavad olema kajastatud arsti või ämmaemanda tõendil, mille töötaja on tööandjale esitanud ja neist lähtuvalt tuleb tööandjal ka otsustada kuidas edasi tegutseda võimalik on.

Ka istuv töö võib olla kurnav. Mulle meenub näiteks enda esimene rasedus, kus mu kõht õhtuti valutas sellest sundasendis istumisest. Hetkel on mul võimalik teha rohkem kodukontorit, mis tähendab, et saan vahepeal istuda ka läpakas süles diivanil, hoopis köögilaua taga vms.

Kui tööandjal ei ole töötajale kergemat tööd anda, siis võib töötaja ajutiselt keelduda tööülesannete täitmisest. Kui inimene on töölt vabastatud kergema töö puudumise tõttu, maksab Haigekassa inimesele töövabastuse 2. päevast haigushüvitist 70% ühe kalendripäeva keskmisest tulust arvutatuna eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult.

Rasedaga või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemine:

Töölepingut ei või üles öelda, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, üles öelda töötaja töövõime vähenemise tõttu. Samuti ei saa seda teha kuni kolmeaastast last kasvatava vanemaga (sh isa).

Lisaks saab rasedat või kuni kolmeaastast last kasvatavat vanemat saata töölähetusse ainult tema nõusolekul.

Rasedal on õigus nõuda põhipuhkust talle sobival ajal, sh enne ja pärast raseduse- ja sünnituspuhkusele minekut/tulekut või pärast lapsehoolduspuhkust.

Juhul kui lapseootel naine soovib välja võtta vaid väljateenitud puhkusepäevad, on kasulik teada, et väljateenitud puhkuseaja arvestusse lisanduvad ka puhkusepäevad rasedus- ja sünnituspuhkusel oldud päevade eest – 28-päevase põhipuhkuse korral tekib dekreetpuhkuse aja jooksul õigus 11 puhkusepäevale.

TLS § 68 ütleb, et töötajal on õigus saada põhipuhkust täies ulatuses ja seda tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. AGA, naisel kes on rase, on õigus nõuda see välja ja ka vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust.

Näiteks, minu plaan ongi minna puhkusele 1. oktoobrist, kasutada ära päevad mis mul sellest aastast on jäänud + need 11 päeva, mis rasedus- ja sünnituspuhkusega tekivad ning jääda pärast puhkust rasedus- ja sünnituspuhkusele.

Vaba aja võimaldamine rasedale (ja rinnaga toitvale naisele)

Rasedal on õigus käia töö ajal ämmaemanda ja günekoloogi juures sünnituseelsel vastuvõtul, mis arvestatakse tööaja hulka ja mille ajal säilitatakse rasedale keskmine töötasu.

Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Lisavaheaeg antakse iga kolme tunni järel kestusega vähemalt 30 minutit. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund. Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse keskmist töötasu riigieelarvest.

Rasedus- ja sünnituspuhkus – kellele mõeldud, millal minna, kaua kestab?

Kindlasti tasub tulevastel lapsevanematel juba varakult uurida ka oma töökohas kehtivaid lisasoodustusi ja lapse sünniga seotud asjaajamise korda. Edumeelsemad suurettevõtted toetavad ka omalt poolt lapsepuhkusel olevaid emasid ja isasid ning on koostanud dekreet- ja lapsehoolduspuhkusele minevale lapsevanemale abistava dokumendi, kus on kirjas kelle poole teatud küsimuses pöörduda ning kuidas kõike vormistada.

Rasedus- ja sünnituspuhkus ehk siis rahvakeeli dekreet. Millal sinna minna? Sinna võib minna maksimaalselt 70 päeva enne tähtaega ja minimaalselt 30 päeva enne tähtaega. Sellessuhtes, et võib minna ka hiljem, näiteks viis päeva enne tähtaega, aga siis lüheneb vanemahüvitise saamise kord nende päevade arvelt. Praegusel juhul ei muutu suurt midagi, sest vanemahüvitist saadakse üheksale  raseduskuule eelnenud kaheteise kuu sotsiaalmaksu põhjal. Samas näiteks kuus aastat tagasi, kui ma Hedoniga dekreeri läksin, arvutati seda sünnitusele eelnenud aasta pealt ja minul oli kasulikum kaotada 15 päeva vanemahüvitise pikkuses kui mitusada eurot igakuiselt.

Rasedus- ja sünnituspuhkus kestab 140 päeva, seega sõltuvalt valitud alguskuupäevast lõpeb see ka vastavalt siis 140 päeva möödudes. Alles siis hakkab jooksma vanemahüvitis, see tähendab, et dekreeti minnes pead sa selle rahaga, mis sa saad, hakkama saama ca 4,5 kuud.

Näide minu põhjal: 

Eeldatav sünnitamise kuupäev: 24.12.2020

Rasedus- ja sünnituspuhkuse algus peaks jääma ajavahemikku 15.10.2020-24.11.2020 (s.o 70-30 päeva enne eeldatavat sünnituse kuupäeva). Rasedus- ja sünnituspuhkus kestab 140 päeva, seega sõltuvalt valitud alguskuupäevast lõpeb sünnituspuhkus ajavahemikus 03.03.2021-12.04.2021.

Sünnitushüvitise suurus arvutatakse 2019. aasta sotsiaalmaksu põhjal (s.o sünnituslehele eelnev kalendriaasta).

Saad siit vaadata, mis ajavahemikul sa saad sünnitus- ja raseduspuhkusele minna ja mis ajavahemikul sa vanemahüvitist saad.

Vanemahüvitis – kui palju saab ja kui kaua saab?

Vanemahüvitist hakatakse maksma 1 päev pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu ja makstakse 435 päeva ehk siis mida hiljem sa tegelikult dekreeti lähed, seda kauem saad sa vanema hüvitist ehk siis saad oma sissetulekuid natuke ikkagi manageerida. 

Näide minu põhjal: sõltuvalt sünnituspuhkuse algusest algab vanemahüvitise maksmine ajavahemikus 04.03.2021-13.04.2021 ja lõpeb ajavahemikus 12.05.2022-21.06.2022.

Juhul kui laps sünnib detsembris, arvestatakse vanemahüvitise suurus ema või isa (sõltuvalt sellest, kumb vanemahüvitist taotleb) 01.03.2019-29.02.2020 sissetulekutelt laekunud sotsiaalmaksu järgi. Kui laps sünnib novembris, siis arvestatakse vanemahüvitise suurus 01.02.2019-31.01.2020 järgi jne.

Märkus: naised, kel töösuhe puudus ja ei kes seetõttu ei saanud võtta rasedus- ja sünnituspuhkust, saavad vanemahüvitist alates lapse sünnist kuni tema 18 kuuseks saamiseni.

PS! 1. juulil 2020 kord muutub ning hüvitist makstakse edaspidi 545 päeva eest. See 545 päeva käib vaid mittetöötavate emade kohta. 

Arvutamine

Vanemahüvitist makstakse nii, et lapse sünnikuust (olenemata kas ta on enneaegne või üle kantud) lahutatakse üheksa kuud (keskmine raseduse pikkus) ja sellele eelneva 12 kuu keskmise järgi arvutatakse vanemahüvitis. 

Kui sa selle 12 kuu jooksul töövõimetuslehel (nn haiguslehel) ei viibinud on kuude arv 12. Kui viibisid töövõimetuslehel, hoolduslehel või sünnitus- või lapsendamislehel, siis see aeg kuude arvestusse sisse ei lähe. Välja arvatud juhul, kui olid üle viidud kergemale tööle või olid töövõimetuslehel põhjusel, et tööandjal ei olnud pakkuda terviseseisundile vastavat kergemat tööd. Neid päevi maha ei lahutata! 

Kuude arvu saamiseks lahutatakse sel juhul 365 päevast haiguslehel, hoolduslehel ja sünnitus- või lapsendamislehel oldud päevad ning jagatakse tulemus 30-ga ja saadakse omakorda kuude arv, mille keskmine arvutada.

Kui eelmise aasta sissetulek oli alla valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, on vanemahüvitise suurus võrdne kuupalga alammääraga (2020. aastal 584 eurot). Kui sotsiaalmaksuga maksustatavaid tulusid üldse polnud, võrdub hüvitise suurus hüvitise määraga. Inimesele, kes tulu ei ole saanud, tagatakse hüvitise minimaalmäära (2020. aastal 540 eurot) suurune sissetulek.

Siin saad välja arvutada oma vanemahüvitise, kui sa tead haiguslehel oldud päevade arvu ja enda eelnevaid sissetulekuid. Vihjeks – maksuameti lehelt leiad sissetulekud ja digiloost haiguspäevad (või palgalehtedelt).

Laste järjestikused sünnid

Vanemahüvitise seadusega soositakse laste järjestikuseid sünde. Kui ühe lapse eest on vanemale hüvitist makstud ning järgmine laps sünnib alla kahe ja poole aastase vahega ning arvutatud vanemahüvitis järgmise lapse kohta on väiksem kui eelmise lapse kohta, määratakse hüvitis varasemate tulude alusel. 18.06.2020 kiitis Riigikogu heaks eelnõu, mis pikendab selle ajavahemiku kahe ja poole aasta pealt kolme aasta peale. Seadus jõustub juba 1.07.2020!

Vanemahüvitise taotlemine

Mugavaim viis vanemahüvitise ja teiste peretoetuste ja kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete taotlemiseks, on eesti.ee keskkonna kaudu. Seal on juba rahvastikuregistri andmete põhjal koostatud eeltäidetud taotlus.

Alates 14.10.2019 sotsiaalkindlustusamet avas iseteeninduse ja pakub perehüvitisi perele ise. Vanemad näevad pakkumusel kohe enda individuaalseid summasid, võivad võrrelda ja vaadata kes soovib teatud hüvitisi saada.  Seejärel peab pakkumusega nõustuma.

Riik on aastatel 2018-2022 muutmas vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi. Soov on muuta töö- ja pereelu ühitamine lihtsamaks ja  vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteem paindlikumaks. Pikemalt saab kõigist muudatustest lugeda sotsiaalministeeriumi kodulehelt. 

Vanemahüvitise saamise peatamine ja jätkamine alates 1.07.2020

Alates 1. juulist 2020 tekib võimalus vanemahüvitise saamist kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata. Ehk siis kui vahepeal tahab isa näiteks kuu aega kodus olla, siis saab ehk tegemist on vanemahüvitise saaja vahetamisega. Peatamine on võimalik, kui vahepeal üldse ei soovi vanemahüvitist saada mõni kuu (näiteks on mõni lühiajaline sissetulek). Aga tuleb meeles pidada, et hüvitisele on õigus korraga ühel lapsevanemal.

Seda saab teha alates lapse 71. elupäevast kuni tema 3-aastaseks saamiseni. Võimalus laieneb ka kõigile, kellel on 1. juuli 2020 seisuga jäänud saada veel vähemalt 1 kuu vanemahüvitist.

Kuni lapse 70 päeva vanuseks saamiseni võib vanemahüvitist saada üldjuhul ainult ema. Pärast seda võivad vanemad ise otsustada, kumb hüvitist saab.

Peatamisel ja jätkamisel on tingimuseks, et vanemahüvitist ei või määrata lühemaks perioodiks kui üks kalendrikuu. Peatamisel ja jätkamisel ühe ja sama saaja vanemahüvitist ümber ei arvutata. Kuid ema ja isa saavad siiski igaüks oma individuaalsete sissetulekute alusel. Peatamise mõte ongi see, et üks ja sama saaja peatab. Kui vahepeal tahetakse emalt isale või vastupidi, siis on see saaja vahetus.

Tahad edasi töötada?

Vanemahüvitise saamise ajal on lubatud teenida tulu. Kui su ühes kuus saadav tulu on väiksem, kui pool hüvitise ülempiiri, mis 2020. aastal on 1774,05 eurot (2021. aastal hakkab olema 1910,77 eurot), siis sulle makstav vanemahüvitis ei vähene.

Ehk siis kui sinu ühe kuu tulu (töö eest saadav tasu) on väiksem kui 1774,05€ (1910,77 2021 aastal), siis vanemahüvitis ei vähene. Kui aga peaks juhtuma, et saad töö eest rohkem raha, siis vähendatakse ka vanemahüvitist, võrdeliselt selle osaga.

Vähendamise valem:

Vanemahüvitis – [(brutotulu – 1774,05 eurot) : 2] = vähendatud vanemahüvitis.

Sinu igakuisest brutotulust lahutatakse pool vanemahüvitise ülempiiri summat ning saadud vahe jagatakse kahega. See omakorda lahutatakse sulle määratud vanemahüvitise summast. See ongi uus vähendatud vanemahüvitise summa.

Pane tähele, et kui vähendatud vanemahüvitis oleks väiksem kui hüvitise määr, makstakse sulle hüvitist siiski vanemahüvitise määras. 2020. a on hüvitise määr 540 eurot.

Kui tead, et hakkad saama piirmäärast suuremat tulu, siis teata sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses või e-posti teel (info@sotsiaalkindlustusamet.ee) vabas vormis oma brutotöötasu suurus. Lisa juurde, kas see tulu on ühekordne (ja mis kuus selles saad) või arvestame sellega edaspidi igakuiselt. Vastavalt tulu suurusele vähendame vanemahüvitist juba enne väljamakset (vaata arvutuskäiku).

Loe pikemalt vanemahüvitise ajal töötamise kohta siit!

Isapuhkus

Kui seni said isad puhata 10 päeva aastas, siis alates juulist saavad nad puhata 30 päeva. Isa täiendav vanemahüvitis on uus vanemahüvitise liik. Seda hakatakse määrama ja maksma alates 1. juulist 2020. Töötavatele isadele kaasneb sellega 30-päevane isapuhkus oma tööandja juurest. Eesmärk on võimaldada isadel rohkem laste kasvatamises osaleda. 

Seda saab kasutada 30 kalendripäeva enne eeldatavat tähtaega ja kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kui isa töötab mitme tööandja juures, peab ta samal ajal puhkama kõigi juurest ja ta ei tohi samal ajal teenida tulu. Talle ei kehti tavalise vanemahüvitise põhimõte, et maksimaalselt poole hüvitise ülempiiri teenimisel vanemahüvitis ei vähene.

Isapuhkust saab kasutada nii ühes osas kui osade kaupa. Töölepinguseadusest tulenevalt võib tööandja keelduda puhkuse andmisest lühemaks perioodiks kui 7 kalendripäeva. Isa täiendav vanemahüvitis arvestatakse välja samade reeglite alusel nagu tavaline vanemahüvitis.

Uue hüvitise ja pikema isapuhkuse õigus tekib ainult juhul, kui laps sünnib 1. juulil 2020 või pärast seda. Ka kogu lapsega seoses võetud isapuhkus ei tohi olla varem, kui 1. juulist alates. See tähendab, et kui isa on juba enne 1. juulit kasutanud kasvõi osaliselt vana korra järgset 10-tööpäevast isapuhkust, ei ole tal hiljem enam õigust uut hüvitist ja puhkust saada. Sellisel juhul on tal ka pärast 1. juulit võimalik kasutada vaid vana korra järgset 10 tööpäeva pikkust puhkust kuni lapse kahekuuseks saamiseni.

Mis saab pärast lapse sündi? Kust ja kui palju toetusi on võimalik saada?

Ma mäletan kui ma sel samal teemal enne Hedoni sündi kirjutasin, siis väga paljud arvasid, et ma tegin lapse raha pärast. Oo, ei. Lapsele kulub kindlasti rohkem kui riigi- või omavalitsuse poolt makstavad toetused, aga hea on ju teada, mis võimalused on olemas ja arvestades, et väga suur hulk raha kulub lapsele just alguses (vankrid, turvavarustus jne on suuremad ja kallimad ostud, siis on iga boonus ju kirsiks tordil).

Ajateenija lapsetoetus

Kui sinu mees on ajateenija, saab ta lapsetoetust 300€ kuus. Toetuse suurus on 300 eurot kuus iga lapse kohta kuni lapsevanema ajateenistuses viibimise lõpuni. 

Sünnitoetus

Sünnitoetus on ühekordne toetus – 320 eurot lapse kohta, mida maksab riik lapse sündides. Kolmikute ja rohkemaarvuliste mitmike sünni korral on toetuse suurus 1000 eurot lapse kohta ehk näiteks kolmikute puhul kokku 3000 eurot.

Tallinna ühekordne sünnitoetus

Samuti maksab Tallinna linn ühekordset sünnitoetus 320€ (160€ pärast sündi + 160€ lapse aastaseks saades). Kaksikute sünnitoetus 1000 eurot makstakse ühes osas. Mitmike sünnitoetus (perre on sündinud kolm või enam last) 6392 eurot makstakse samuti ühes osas.

Tallinna ühekordne lapse sünnitoetus määratakse lapse vanemale tingimusel, et mõlemad lapse vanemad on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanikud enne lapse sündi ning vähemalt üks lapse vanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas vähemalt aasta enne lapse sündi.

Taotlemisavalduse saab esitada Tallinna perekonnaseisuametis sündi registreerides või https://taotlen.tallinn.ee/ kaudu. Lapse vanem võib esitada avalduse lapse sünnitoetuse saamiseks kuue kuu jooksul pärast lapse sündi.

NB! Alates 19. märtsist saavad kõik lapsevanemad registreerida lapse sündi uues portaalis rahvastikuregister.ee. Teenus on kättesaadav kõikidele vanematele olenemata sellest, kas nad on omavahel abielus või ei.

Siit leiad sünnitoetused erinevates valdades ja linnades .

Lapsetoetus

Lapsetoetuse suurus sõltub laste arvust perekonnas:

• kui peres kasvab üks või kaks lapsetoetust saavat last –  60 eurot lapse kohta kuus.
• kui peres kasvab kolm või rohkem lapsetoetust saavat last – alates kolmandast lapsest 100 eurot lapse kohta kuus.

Tegemist on igakuise toetusega alates lapse sünnist kuni 16aastaseks saamiseni. Lapsetpetust saab samaaegselt vanemahüvitisega.

Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes ja tal ei ole veel keskharidust, maksame lapsetoetust kooli lõpetamiseni või selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19-aastaseks. Õppeaasta alguseks loetakse 1. septembrit ja lõpuks 31. augustit, gümnaasiumi lõpuklassis 30. juunit.

Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus

Toetuse suurus on 1000 eurot kuus pere kohta ja seda makstakse kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni. Kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust eraldi taotleda ei ole vaja.

Lasterikka pere toetus

Toetuse suurus on:

• Perele, kus kasvab kolm kuni kuus lapsetoetust saavat last –  300 eurot kuus.
• Perele, kus kasvab seitse ja rohkem lapsetoetust saavat last – 400 eurot kuus.

Toetust maksame pere kohta ja selle saajaks võib olla üks vanematest või ka eestkostja või laste hooldaja.

Üksikvanema lapse toetus

Üksikvanema lapse toetuse suurus on 19,18 eurot kuus. Maksame seda samal perioodil kui lapsetoetust, kui sinu lapse sünniaktis puuduvad andmed lapse isa kohta või sinu lapse teine vanem on tunnistatud ametlikult tagaotsitavaks.  

Lapsehooldustasu

Lapsehooldustasu (mida maksti pärast vanemahüvitise lõppu kuni lapse 3aastaseks saamiseni) on toetusliik, mis on järk-järgult kadumas. Alates 1. septembrist 2019 sündinud lastega seoses lapsehooldustasu enam ei määrata! Lapsehooldustasu maksame edasi kuni selle saamise õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024. 

Perehüvitiste taotlemine

Perehüvitiste saamiseks (ehk eelnevad lõigud, mis käivad selle kohta kui laps on sündinud) pead kõigepealt lapsele nime panema ja selle rahvastikuregistris registreerima.
 
NB! Alates 19. märtsist saavad kõik lapsevanemad registreerida lapse sündi uues portaalis rahvastikuregister.ee. Teenus on kättesaadav kõikidele vanematele olenemata sellest, kas nad on omavahel abielus või ei.

Hüvitiste saamiseks taotlust esitada ei ole vaja! Kui oled lapse rahvastikuregistris registreerinud, jõuab see info järgmisel päeval automaatselt süsteemi ja paari päeva jooksul kui see üle vaadatakse, määratakse ära, milliseid toetusliike on teie perel õigus saada. Seejärel saadetakse iseteenindusse mõlemale vanemale perehüvitiste pakkumine.

Nüüd pole muud kui naudi emaks olemist :)

Pärast rasedus- ja sünnituspuhkust

Kui naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal on tööandja töötingimusi parandanud, on parematele töötingimustele õigus ka töötajal, kes naaseb rasedus- ja sünnituspuhkuselt. St et kui näiteks vahepeal on otsustatud, et lubatud on rohkem kodukontorit või tööaega on ümber mängitud nii, et reeded on lühemad või töötajatele on vahepeal tekkinud boonussüsteem või palka on tõstetud – siis samad tingimused peavad hakkama kehtima ka naisele, kes saabub rasedus- ja sünnituspuhkuselt.

PS! Lugege kindlasti ka kommentaare, seal palju küsimus-vastus selgitusi. Kuni 5.07 esitatud küsimustele vastavasid sotisaalkindlustusamet, haigekassa, raamatupidajad jne. Pärast seda peate ise vastused leidma, kas kommentaaridest või vastava teemaga tegelevast asutusest :)