Beebiga restoranis – üsna ebamugav kogemus, kuigi toit võib olla imeline

Seda, et kohv külmaks läheb ja ühtki sööki sa lõpuni süüa ei saa, oli mul selge esimesel päeval haiglast koju tulles, et… Söömisest, kus sul on aega toitu nautida, saab luksus. Otsustasime aga sõbrapäeva eel minna sõpradega õhtustama. Mis seal siis ikka nii keerulist saab olla, mõtlesin ma esiti. Eksisin.

Üsna pea kui olime Platzi kohale jõudnud, hingasin kergendatult, et mu sõbranna aastane poeg oli haigeks jäänud ja nad ei saanud meiega liituda ja kiirkorras kutsusin sööma hoopis sõbrannad. Saalis oli üsna palju inimesi ja meie väike präänik oli üsna häälekas oma gaasimuredega, mis oleks veel saanud kui aastane Kevin oleks seal mööda saali traalivaalima hakanud – ta sai äsja jalad alla… Okei, tegemist on küll lapsesõbraliku kohaga ja seal on isegi väike mängunurk, aga keegi peaks seal lapsega olema ja istuma ja mängima. Vähemalt nii väikesega. Ja ma koguaeg mõtlesin, et appi, kas meie beebi kisa segab kedagi või ei.

meie

Ja rääkimata sellest, et eelroogadest ei tea Meelis tänu lapsele ööd ega mütsi – ta maitses kõiki asju, aga nautida neid ei saanud. Ja mina ei tea pearoogadest midagi, kuigi maitsesin kõikide taldrikutest, mida me kokku tellisime. Kui laps on süles, vajab ta oma ja sina jääd niiehknaa tahaplaanile.

Selliseid „sheerime kama“ õhtusööke oleme me ka varem teinud. Nii on tore uusi kohti avastada ja palju erinevaid toite mekkida.

Menüü ei ole Platzis ülearu suur ja lai – täpselt paras valik mereande ja erinevaid lihasid, suppe, salateid ja magustoite. Meie valikuks osutusid: veiselihatartar, hiidkrevetid, sinimerekarbid ja seafilee-confit.

Ja kuigi Platzis on väga hea klaasiveinide valik (ka šampust saab klaasiga), mida iga roa juurde eraldi tellida, otsustasime meie pudeliveini kasuks.

2S8A5210

Lisaks Aasia ja Itaalia köögile armastan ma böffi. Aga see konkreetne mulle ei meeldinud. Ma ootasin klassikat, kuigi menüüs oli kirjas, et mind ootavad ees küpsetatud šampinjonid, oliivi-tapenade. Vürtsikas tomatikaste käib alati asja juurde, aga et seda selline tilk oli, et isegi ühe saia peale väheks jäi, oli pettumus. Samuti oleksin ma oodanud muna, rohkelt sibulat ja hapukurki. Aga noh, võib ka teistmoodi serveerida, asi on lihtsalt maitses. Klassikalisest pöffist oli asi kaugel, muidu maitsel polnud viga.

2S8A5215

Hiidkrevettide kõrval oli mingi imetabane määre, nüüd loen menüüst, et karrimajonees. Karriselt see mulle ei maitsenud, aga see oli väga-väga-väga hea. Krevetid ise olid hästi küpsetatud, ei olnud üleküpsetatud ja kõvad, vaid täiesti al dente! :)

2S8A5205

Sinimerekarbid olid head. Punkt. Ma ise teen paremaid. Vürtsikamaid. Aga arvestades, et üldiselt mulle veinikastmes karbid ei meeldi, olid need väga head. Mõnusalt mahlased.

2S8A5217

Seafilee-confit oli mõnusalt krõbe, kapsasalat sobis sellega ideaalselt. Seesamiseemne-sojakaste seal kõrval oli (sama mis ühel pearoal) igati sobilik.

Edasi liikusime pearoogade juurde ja kuna lammast meist keegi ei tahtnud ja kana on nii tavaline, siis valisime kaks veisesisefileed (erineva küpsusastmega), Aasiapärase krõbeda seakõhu ja pardikoiva confit’.

2S8A5232

Veis oli imetabane, samuti seal juures olnud peedigratään. Seda viimast peaks kohe kodus proovima teha. Liha oli mahlane ja mõnus ja hästi maitsestatud ja kenasti krõbeda koorikuga. Väga-väga hea. Oma hinda igaljuhul väärt.

2S8A5233

Mina isiklikult pole suurem asi pardisõber, aga sõbranna, kes selle valis, kiitis taevani. Maitsesin ja polnud viga. Mõnusalt läbiküpsenud ja murenev.

2S8A5237

Mina läksin oma valikuga alt. Mallukas, kes oli paar päeva varem käinud Platzus söömas, näitas mulle mõningaid pilte ja kohe kui ma Kardo sööki nägin, teadsin, et tahan seda aasiapärast siga. See oli aga pettumus. Esiteks polnud see krõbe ja teiseks ma eeldasin jälle, et tegemist on mingi vürtsika asjaga. Ei olnud. Kogu aasia taldrikul oli sojakaste.
Pluss, mis selgus, ka serveering oli teine kui paar päeva varem. Okei, ma saan aru, et vahetused on erinevad, aga mulle vähemalt meeldiks, kui toit oleks alati ühtmoodi serveeritud. Aga noh, mul omad kokkamiskiiksud võibolla.

unnamed (1)

Magustoitudest valisime pavlova, kihilise majakoogi, pirni tofeesupi mündijäätisega ja plaksusuhkruga eukalüpti brüleekreemi. Magustoidud olid imetabased. Ausalt. Eriti soovitaks brüleekreemi ja pirni tofeesuppi, kuigi viimane on hirmus magus ja seda on päris palju…

Kokkuvõttes – toidud olid head, aga ootused olid kõrgemad. Ja lapsega restorani – naljalt enam ei kipu :) vähemalt saab WCs muretult beebil mähet vahetada, seal on selle peale mõeldud!

Samal teemal

5 Comments

  1. Eks lapsega on kodus kõige kergem. Me siiani käime mehega väljas vahetustega st üks on lapsega kodus.

  2. Oleme mehega ka suured böffi sõbrad ja kahjuks on nii,et Tallinnas on kõige parem böff siiski ainult Troikas

    1. Mulle siiani kõige enam meeldinud Butterflys – serveering ja maitse ja kogu kombo 12 points!

  3. Mina soovitaksin soojalt minna Platzi lähedale Alter Egosse – Platzis olen mõned korrad käinud (eelkõige ärilõunatel) ning pole kunagi täiesti rahule jäänud.

    Böffi koha pealt ütleksin, et Tallinnas on tõesti võrdlemisi keeruline head (loe:autentset) böffi saada, eelistan samamoodi böfipallikest toore munaga, ning kõrval siis garneeringud, mida ise kokku segada. Moon pakub head böffi, kunagi oli NO99-s hea böff… Aga Eestis on böff ikkagi eelkõige suupiste või eelroog ning ma usun, et see kajastub ka teostuses.

    Aasia toite tellin ma väga ettevaatlikult mitte-Aasia kokkadega restoranides; paraku on tõesti nii, et vürtsist pole aroomigi ning “Aasia” tähendab tavaliselt kas midagi magusat, ülirasvast või siis ülisojast. Aasia köögi võlu seisneb erinevates maitseainetes ja vürtsides, paraku meie restodes saab seda harva. Aga saab siiski!

Comments are closed.