Teate, ma ikka usun sellesse “ärasõnamisse”. Kui ma rase olin ja ikka tuli jutuks, et noh, keda sa siis ootad ja kas tahad poissi või tüdrukut jne ja ainus mis ma alati ütlesin, oli, et tahaks tervet last ja et temast sportlane ei tuleks…
Nojah, ja mida mu kahepoolene praegu teeb? Mängib jalkat nagu hull. Ükspäev oli ta Meelisega kuskil mänguväljakul kui tulid kaks poissi, 8-9aastased ja hakkasid jalkat mängima. Ega Hedon jäänud kutset ootama, vaid sööstis “platsile”, tagus ka palli ja poisid olid.. “Misasja, nii hästi lööb? Ise nii väike, vana ta on? Sellised sirged löögid? Misasja!!!”
Kutid olid täiega hämmingus Hedoni mängust ja võtsid ta hea meelega kampa. Ja siis kui kell oli juba ÜHEKSA õhtul, mil ta tavaliselt magama läheb… Ja Meelis ütles, et on kojumineku aeg, siis Hedon hakkas nutma. Nagu mitte jonninuttu, vaid ahastusest, et peab lahkuma.
Ja kui te küsite, mida meil on kodus kõige rohkem, siis ilmselgelt palle. Neid on meil majapidamises nii palju, erineva suuruse ja värvusega, et ma ei suuda neid ausalt kokkugi lugeda. Meil on auto pall (mis peab kaasas sõitma juhuks kui tekib võimalus palli kuskil mängida) ja lasteaia pall (enda oma peab ju ikka kaasas olema) ja toa pall ja maalemineku pall ja Emmaga (lapsehoidja koer) mängimise pall ja väike pall ja vilkuv pall ja… Hedon on reaalselt pallihull.
Naabripoisil on kodus päris jalkapallid ja oi, te peaks teda nägema kui me sinna lähme. Ta lihtsalt hiilib ja vaatab kaugelt neid palle ja on täiega sellise näoga, et “tahaks… anna…” aga ei küsi ka. Mõnikord naabripoiss lubab nendega mängida ka, aga Hedoni löögid on sellised, et näiteks mina enam toas ei luba tal palli mängida – pole harvad juhused kui pall lendab kraanikaussi või kamina otsa. Ta on hull jalgpallur lihtsalt. Ta teeb isegi trikke – võtab palli kätte, viskab õhku, teeb “hõkkkk” ja lööb õhust palli 30 meetri kaugusele :D
Hakkasin siis uurima, tegelikult uurisin esimest korda juba aasta algul, et võiks ta kuskile trenni panna… Kõige nooremaid keda võetakse on kolmesed. Ma pean uurima, ehk surun ta sügisest ikkagi trenni, kui ta on kahe aasta ja kaheksakuune. Äkki võetakse. Sest no ta on reaalselt pallihull.
Lugesin siis FC Flora lastetrennide kohta, mis meile asukohalt hästi sobiks – areenale ju kiviga visata. Jumal küll, mis varustust mul vaja on hakata ostma. Kas nii väikseid putsasid on ka tõesti müügil või?
Eriti meeldib mulle muidugi see, et esimesse trenni minnes tuleb treeneri juurde joosta ja oma nimi öelda… Haha, kas ta tõesti suudab enesetutvustusega kahe aasta ja kaheksakuuselt hakkama saada? Ja juhtnööre täita, et treeninguga alustada? Ehk sellepärast ongi see minimaalne vanus kolm, mitte 2a8k? Aga no selline pallihull, et mina teda ilmselgelt enam kodus hallata ei suuda ja samas pole ma ise mingi jalgpallur, et temaga siin hoovis hullult palli taguda. Õppigu siis juba eos korralikult ja õigesti mängima.
Teine variant on Nõmme Kalju jalkagrupp, kuhu võetakse samuti alates 3ndast eluaastast. Aga treeningud toimuvad vist Arigatos, mis on meist megakaugel. Samas lasteaiast sinna minna poleks hull.. Aga noh, ma juba näen oma tulevikku lubadega. Üks edasi-tagasi sõitmine :)
Oo, ma just guugeldasin ja avastasin, et JK Tallinna Kalev teeb ka lasteaedades jalkatrenne ja Hedoni lasteaed seal kirjas ka… Uurisin kohe… Täna ongi lasteaias viimane trenn ja uuesti alustatakse sügisel. No variant täitsa olemas. Samas see JK staadion pole meist ka teab mis kaugel, noh, võrreldes Arigatoga on seegi kiviga visata. Ja seal on mingid pühapäevatrennid ja sinna võib teda vist panna küll alguses. Mis siin ikka pühapäeviti hambad laiali magada. Trenni!
Kas ja kus trennis teie lapsed käivad ja kui vanalt nad sinna läksid? Igasugune jalkatrennialane info on enam kui teretulnud. Kas kellegi laps käib seal pühapäevatrennis või on seal käinud?
Omal küll veel jalkahullu kodus pole, aga pallihull on küll (poiss siis 1a).
Varustusega väga kursis pole, aga elan Soomes ja mööda spordipoode kolades olen tähele pannud et siit võib varustust megaodavalt saada. Nii et kui varustust vaja, siis vurr Soome :)
Just tahtsin kirjutada, et meie lasteaias peaks täitsa olemas olema jalka trenn :)
Arigato unusta küll ära. Ma ei tea, millises Mustamäe lasteaias Hedon käib ja mis kell seal trennid on, aga minu oma käis seal mitu aastat tagasi ühes teises trennis. Trenn hakkas kas pool 5 või kell 5 ja kuigi Mustamäelt on sinna iseenesest lühike maa, siis Haabersti ringi läbimine sel kellaajal oli puhas kannatuste rada ja nüüd on seal lisaks ju ka suur remont käimas.
Aga alustuseks lasteaia trenni panna ongi kõige parem mu meelest. Ei pea last eraldi kuhugi viima. Ma usun küll et võetakse ka nooremaid, kasvõi üheks trenniks prooviks, et kuidas hakkama saab ja kui saab, siis ka edaspidi.
Mul lihtsalt tekkis küsimus, et mis selles ometi halba saab olla, kui laps sportlik on? Et miks sa juba ette ei soovinud seda?
Mul on just vastupidi, ma ei kujuta ette, et mu tulevane laps poleks sportlik. Ala võib ise vabalt valida, aga liikuma peab.
Oleme veidrad. Meile ei meeldi sport :)
Näha on :D :D :D
Haha, meganaljakas. NOOOT! :D
lihtsalt meil omad traumad spordiga.
Mis trauma? Liigutasid end ja hakkasid higistama…?
Ma ei viitsi su labasustele vastata.
Appikene, ja siis tahate, et lapsest tuleks ka selline lodev ja mitteliikuv inimene :( Päris masendav.
Miks ma tahan, et temast kohe sp lodev ja mitteliikuv tuleks?!
Sest kui vanemad sisendavad et sport on nõme ja ilmselgelt on kalduvust ülekaalulisusele, siis suht ilmselge, et lapsest ei tule vormis inimene..
mul tütar käis jalkatrennis, nii floras, kaljus kui kalevis. siis oli kalju hiiu staadionil.
need puutsad pole alguses nii olulised. muidugi nendega on parem joosta, aga saab ka ilma. pealegi on puutsasid kahte tüüpi – kunstmuru jaoks ja pärismuru jaoks. kui ta sul hakkab aga hoopis ruumi sees saalis mängima talvel, siis seal saab suva sportjalanõuga mängida. lisaks puutsadele on vaja ka jalakaitsmeid, aga ma ei tea, kas neid nii väikestele on. kaitsmed hoiavad, et sääreluu terveks jääks, kui keegi jalaga virutab. võistlustel on need kohustuslikud.
Minu tütar hakkas ka jalkas käima ja alustas kaheselt (Inglismaal küll). Konseptsioon on üli tore ja arendav,peavad treenerit kuulama ja teevad arendavaid mänge. Alguses ei ole palju nö lihtsalt jalgpalli mängimist,vaid arendatakse ja tegeletakse nö baasi loomisega. Minu aktivist jooksis esimesed 5 nädalat niisama ringi ja kaasa ei teinud põhimõtteliselt üldse. Peaaegu tahtsin loobuda,et mis ma ikka viin teda teisi sinna segama,aga siis harjus ära. Nüüd teeb ilusti kaasa ja nii tore on vaadata,kuidas ta arenenud on selle ajaga.
Meie trennis ei ole peale vormiriietuse,veepudeli ja tossude midagi tarvis. Nii väikestel küll putsasid tarvis pole.
Tore mõte ja kindlasti tasub proovida.
Mul plika samasugune, ainult et meil issi jalkatreener ka.
Keegi teda sundinud ega suunanud pole, aga kuna vahepeal trenne näinud, siis tahab ka harjutusi kaasa teha.
Õhtuti toob dressid ja botased “Ma trenni lähen” ja nii kui väljakut näeb, küsib palli ja juba jookseb palli kõksides mööda väljakut.
Minu laps käis ka lasteaias jalkatrennis….seal õppis ta pigem distsipliini….need trennid seal on veic teistsugused…õige mänguni ei jõuagi…natuke kõksivad palli ja samas on lapsi palju ja ei jõua seal tunnis midagi tehtud…
Mina olin kunagi samuti täielik spordivastane. Nüüd olen profisportlasega kihlatud ja tead, sport on täitsa huvitav. A muidugu mitte kõik alad. :D
Mul tüdruk. Hedonist umbes 4 kuud vanem . Sest saadik, kui jalad alla sai on jalgpalli ja palli hull. Ta ostaks igal poeskäigul ühe palli juurde, aga no me piirame seda veits. Kolm on vast okei küll. :) Paljud imestavad, kui hästi palli valdab. Teeb samuti trikke, a no õhust päris ei löö :D Hüppab õhku ja lööb kahe jalaga. Lööb tagurpidu kannaga jne. Kui huvi veel säilib, siis jalka trenni ta läheb. Mulle muidugi meeldiks jah mingi peoranrsija või midagi, aga no võta näpust .
See on tore mu meelest, kui nii varases eas on näha, mis lapsele meeldib ja see järgi suunata.
Peotantsija* siiski .
Minu pliks hakkas ka jalkat mängima algul lasteaias. Siis kevadel hakkasid neil trennid õues. Algul ei pandud rõhku spets varustusele, ainult vesi pidi alati kaasas olema. Alles sügisest kui uuesti trennid sees hakkasid olema, siis treener mainis, et võiksid olla siseputsad (ehk et on kolme sorti putsasid). Ta mainis kohe ära, et need ei pea jääma ainult jalka jaoks, vaid on ideaalsed ka kehalise kasvatuse tundideks, kuna need ei libise. Nüüd kui trennid õue läksid, asusin välisputsade jahile. Treeneri soovitus oli, et kuna nende koduväljak on pärismuruga, siis võiksid olla pärismuruputsad, kuna nendel on need nagad seal talla all kõrgemad ja siis ei libise. Kunstmuru peal saab nendega samuti mängida. Aga kunstmuruputsadega pärismuru peal on natuke kehvem, kuna nagad ei ole nii kõrged, siis võib libiseda. Mina leidsin väga heas korras putsad Paavlist, maksid 6€, lisaks ostsin Prismast spetsiaalselt sportlastele mõeldud paelad peale neile (maksid 2.50€). Need paelad on kummist ja kui jalg sporti tehes natuke paisub, siis ei hakka jalga soonima jalatsid, vaid kummid annavad järgi. Aga tegelikult ostsin need paelad hoopis sellepärast, et neid ei pea siduma, vaid need on selliste klambritega.
Ka kaitsmed sain sealtsamast Paavlist, maksid 2€.
Ehk et minu soovitus. Kui ei ole kindel, kas laps ikka soovib alaga tegeleda, tasub osta varustus kasutatult.
Ja veel.. sel laupäeval on A-le Coq arenal jalgpallifestival. Tundub lahe üritus olema. Viide: http://www.piletilevi.ee/est/piletid/sport/jalgpall/klubijalgpalli-pidupaev-2017-214842/
või
http://jalgpall.ee/voistlused/karikavoistlused/tipneri-karikavoistlused/klubijalgpalli-pidupaev
Ma soovitaksin kindla peale Florat! Eesti parimad väljakud, väga heal tasemel treenerid, tulevikus hea erinevate gruppide ja tasemete vahel liikuda, kui juhtub, et väga hea mängija on :) Kalevis nüüd on head juhid (Klavan, Lindpere), aga viimastel aastatel on seal treenerid väga tihti muutunud ja paljud on algajad alles, väljakuid on vähe ja treeningtingimused siis jäävad vajaka. Kaljul samuti treenivad mujal kui Hiiul oma gruppe, kuna ei ole ruumi seal ja Kaljut soovitaks viimasena neist kahest ( jalka ringkonna inimesed teavad, miks, ei hakka lahkama). Aga muidugi edu ja soovitan Hedoni panna jalka trenni kui ikka meeldib!
Ja nii väikesele lapsele peaks kaitsmeid küll olema ja Flora muidugi oma vormiriideid müüb Sportland Arenal + kõik muu jalkavarustus ja peaks päris hea soodukas florakatele olema ka. Ja nii väiksele soovitaks osta ainult kunstmurbutsad – saab nii kunstil, murul kui ka saalis mängida.
Meie poiss käis ka kunagi jalka trennis, mis toimus lasteaias. Esimene aasta käis suure huviga aga järgmine aasta enam ei tahtnud. Mitte, et ei meeldinud aga ei soovinud rohkem. Tal tuli see hästi välja, ütles treener ning samuti oli potensiaali saada heaks mängijaks. Kui laps ei taha, siis ei taha. Las ta läheb proovib. On ka proovi trennid, enne kui otsustada kas laps tahabki.
http://www.littlebutcute.wordpress.com
http://www.minulelu.eu – kodumaine toodang lastele, mis valmib käsitööna ! Ilma postikuluta!
Nii imelik suhtumine sporti.Ma arvan et teil on sportlastest ja spordist minimaalsed teadmised,seetôttu ka see eelarvamus.Esiteks mainin ära et sportlase eluviis ei pea olema alati ühest võistlusest tesse ,ühest riigist teisse elu.Kui ei ole soovi võistelda oma alal siis ei pea seda tegema (kuigi enamus ikka muudab aastate jooksul oma meelt).Sportlik eluviis lapslele on absoluudselt parim viis teda edasise tervisliku ja aktiivse elu poole suunamiseks.Kui vanemad on minimaalselt aktiivsed siis enamjaolt eelistavad ka lapsed sama eluviisi .Spordiga kaasneb lapse tulevikus ka tavaliselt tervislikumad toitumisharjumused ja üleüldine hea tervis ja Kes seda oma lapsele ei sooviks ? Ja muidugi trennikaaslased! Mina olen märganud et trennikaaslased on need lapsed kellega minu tütrel on kōige meeldivam aega veeta.Klassikaaslastega seob last ju ainult kool.Klassikaaslastega me ju “peame” aga oma päeva koos veetma,need on 30 täiesti erinevate huvidega last kellega ei pruugigi kunagi kokku sobida aga trennes käivad ju ühiste huvidega ja sarnase elustiiliga lapsed,loomulikult on neil rohkem,millest rääkida ja mida omavahel teha.
Lapsed Kes tegeleva järjepidavalt spordiga on ka tunduvalt enesekindlamad ja neil on alati see “oma asi” milles nad saavad ennast tunda hästi ,isegi kui koolis on probleemid siis neid toetab teadmine et nad on milligis head ja ei teki nii lihtsalt seda “ma ei Oska mitte midagi” tunnet..Eesti kubiseb noortest kes passivad pooled päevad kodus arvutite taga vôi hulguvad keskustes,tehes ei midagi tarka ja omades ei mingit eesmärki elus. Kui neid lapsi oleks juba väiksest saati suunatud kuhugi trenni,oleks tal arvatavasti teistsugune elustiil,teistsugused sõbrad jne.Sport on nõ päästnud paljusid noori laisast eluviisist jne. On tehtud ju uuringuid kus tõestati et spordiga tegelevate laste tulemused koolis on paremad kui neil kes ei tegele spordiga.
Ma pakun et see teie spordi “viha” on umbes sama teema nagu oli selle “oma Kodu” teemaga. See on mingi kaitsekilt vms. Et kuna sa ise seda ei saa ,ei tee siis sa nagu kaitsed end selle “anti” suhtumisega ,et “ah ma ei tahagi seda elusees”.
Minu lapsed käivad trennides aga ma ise ei jõua väga palju otsest trenni teha täiskohaga töö kõrvalt ,pluss kõik laste trennidesse,võistlstele sõidutamised jne.Aga samas kasutan oma keha aktiivelt igal võimalikul viisil .ōnneks on mul aktiivne töö. Muuseas väga head trenn Kehle on kiirkoristamine.Koristad nagu tavaliselt aga pane korralik POWER sisse,liiguta end vähemalt poole kiiremini ja lõpuks on kõik toad korras ja seda vaid poole tunniga! mul võttis see vähemalt pool aastat aega et seda “tulemust” saaivutada aga no mega ajaline võit ja kes ikka viitsib tunde koristada?!
Kokkuvotteks ütlen nii palju et kõik lapsed ei ole sündinud Zlataniks aga sporde kasulikkus ei ole annul kuldmedalid ja tunnustud vaid just see et see hob meie morri tegevuses millegi kasulikuga ja neil jääb vähem aega ja viitsimist lollustega tegeleda nii et kellele palli sportlik eluviis kohe üldse ei Soli siis olen eestis on ju päris palju igasugu huviringe ,äkki sobib mõni pill,kunsti või näitlemisring ?
Jalgpall ei ole eriti ohtu spordiala.Minu vend on lapsest peale jalgpalli mänginud.Mida suuremaks saavad seda rohkem jõulisemaks mängimine muutub ja vigastusi tekib.Tuled koju vaatad temal jälle puutsa korgi jäljed säärel, selg haige kunstmuru staandionil mängimisest.Lonkab vahest rűselemise käigus kuskil haiget saanud kűűnarnukid katki .
Sügisest hakkab kindlasti jälle lasteaias jalkatrenn (nõmme kalju).