Miks käituvad inkassofirmad nagu hernehirmutised?

Mind ajendas sellisel teemal kirjutama tegelikult üks mu sõber, kes avas reaalselt “blogi”, kus igas postituses tõmbab inkassofirmadele vett peale, eriti Julianus Inkassole (link!), iga kord ma loen neid postitusi ja mõtlen, appi, kas ta võib sedasi teha, niimoodi tuimalt neid maha teha? Ja siis taban end mõttelt, sellised ahvid tulebki avalikult maatasa teha!

julianus

Hiljuti alustas tegevust Inkasso Abi (link!), kes kaitseb inkassofirmadele ette jäänud inimesi. Nende leheküljel avaldatakse pidevalt uusi artikleid sellest, kuidas erinevad inkassofirmad seadust rikuvad ning mida sel puhul on võimalik ette võtta. 

Tuleb välja, et väga paljude inimeste nimed on avaldatud inkassofirmade võlanimekirjades ja häbipostides. Mõnikord isegi salaja, inimest ennast sellest teavitamata. Vaata järele, kas ka sinu nimi võib kuskil internetis häbipostis olla. Ja kui tahad nüüd omakorda Julianust selle eest kohtusse kaevata, siis ka selleks on võimalus olemas:) Loe lähemalt (link!)!

Esiteks mäletan ma, kunagi, aastat paar tagasi, saatis Starman mingile inkassofirmale tuhandeid aegunud võlgu, et nõutagu need sisse. Ja ise veel parastas kuskil, et haha, lollid maksavad suures hirmus maksehäireregistrisse sattuda. Kuigi need “võlad” olid ammu aegunud, minu mäletamist mööda isegi kümme aastat vanad, siis osad inimesed maksidki, ja osad hakkasid vaidlema, loomulikult tunnistati nende võlad aegunuks ja nad ei pidanud neid maksma. PS. sellised väikevõlad (maksmata telefoniarve vms) aeguvad kolme aastaga!

Ja siis kui ma lugesin seda Inkasso Abi blogi (link!), meenus mulle üks… No ma arvan 10 aasta tagune juhtum Julianus Inkassoga. Nimelt elasin mina juba linnas, aga ema elas meie Kakumäe majas. Kuna majaosa ja kõik lepingud olid minu nimel, aga arveid maksis ema, siis ühel päeval saabus mulle kiri, et olen Eesti Energiale juba iidamast-aadamast võlgu.

Eesti Energia võlg 343krooni
Viivitamisega tekitatud kahju 206krooni
Sissenõudmisega tehtud kulutused 558krooni
Kokku: 1107krooni

Ma loomulikult keeldusin sellist summat maksmast. Nii palju ma ikka tean, et põhisummat saab küsida minult topelt, kui sedagi, aga et kolmekordselt – no way!

Igaljuhul kemplesin ma selle Julianuse vennaga nädalaid – mina keeldusin maksmast 1100krooni ja tema aina ähvardas, et kohe, KOHE!, läheb ta kohtusse ja üldsegi, ma võiks majast korterisse kolida, kui mul pole raha, et elektriarvet maksta. Ta oli ikka väga.. ma ei tea tropp? Läks üliisiklikuks, sinatas mind kirjades, ülbitses, kirjutas nagu teiseklassipoiss saja hüüumärgi ja imelike kirjavahemärkidega. No arvas, et on ilgem hernehirmutis ja ma kusen kohe suurest hirmust põlluserval püksi.

Nii, aga mis sest asjast siis sai? Nimelt sai nende kodulehel toona (ma ei tea, kas enam saab) sisse logida oma isikukoodiga, seal nägin ma PÕHIVÕLG 343krooni – maksa! Maksin ära. Ja eraldi rida nende viiviste eest ja ma maksin selle ka ära. See, mida see hernehirmutis minult nõudis (558krooni mingeid x tasusid), seal ei kajastunud. Ma tegin screenshotid, kus kõik lahtrid olid nullis ja saatsin need talle meili ja ütlesin, näed, kõik makstud! Teate, mida ta mulle vastas!! Ma ekstra otsisin selle kirja praegu välja!

KREDIIDIINFOST MAHA EI SAA ENNE, KUI KÕIK ON TASUTUD…VISKA VÕI HUNDIRATTAID KUI TAHAD!

Pärast seda ähvardas ta mind veel kohtuga, et kohe läheb asi kohtusse, ja mul veel viis päeva aega tasuda… No, ma ootan siiani seda kohtukutset.

Mul tunne, et nad läbivad mingi „n*ssimise“ koolituse enne – kuidas võimalikult hernehirmutis välja näha… Ma kujutan ette, et nii mõnigi arvab, et appi, läheb kohtusse, maksan… No tehke endale asjad selgeks, eks. Ei pea lambiseid asju teie kinni maksma.

Pane like ka Inkasso Abi Facebooki lehele (siin!) ja ole kursis viimaste nö uudistega, kellega kuidas käituda. Praegu on neil käimas kampaania, mille raames lahendatakse inkassovaidlus sinu eest ja täiesti tasuta (link!)!

Lisan siia paar linki Inkasso Abi blogist, mis võivad ehk abiks olla:

Julianuse arvates on neile seadusega antud kohtuvõim (link!)

Julianus ei tee vahet erafirmal ja politseil (link!)

Andmekaitse inspektsioon ja riigikohus peavad inkassofirmade tegevust EBASEADUSLIKUKS! (link!)

33 thoughts on “Miks käituvad inkassofirmad nagu hernehirmutised?

  1. Täielikud nahaalid.. uskumatu :O
    Mul vend ka hädas nendega.Võttis 7aastat tagasi SMS-laenu,(3000kr) ja jäi maksmata,nüüd nõuavad üüratuid summasid aga nõudjaks pole SMS-laen ise vaid erinevad inkasso firmad.Esimese kirja saigi äkki 4-5 aastat peale laenu võtmist ja nüüd hiljuti veel kirjutati.(pakuti mingit eriti head diili aga täpsemalt ei räägitud :D)
    Kas selline asi juba aegunud ei peaks olema?

    1. InkassoAbi vastus: Tavaline aegumine on jah 3a. Võimalik on veel, et kui inkassofirma tõendab, et kohustust on rikutud tahtlikult, siis on aegumine 10a. Siiani ei ole sellist juhust tekkinud, kus oleks otsustatud, et aegub 10a-ga. Muide, aegumine katkeb ja algab uuesti kui vahepeal on nõudest midagi tasutud – sellega näitab võlgnik, et ta siiski tunnistab nõuet.

      Ja kuna mina kõiki vastuseid ei tea, siis saab need esitada ka siia: http://inkassoabi.ee/veebinoustamine/

    2. Väga tänan vastuse eest.Annan info edasi.
      Kindlasti on teistelegi abiks :)

    3. Et nagu võtame muudkui laenu ja
      No küllap ta lõpuks ikka aegub!?
      Kohe näha ,et ühe pere lapsed !

    4. No mida mõtleb inimene, kes võtab laenu ja jätab maksmata? Et nii jääbki ja elab ilusat elu edasi?

  2. Mul selline jama, et 7 a tagasi v6tsin kasuisale oma nimele telefoni. See jäi tal muidugi maksmata. 2 a tagasi, ehk siis 5 aastat hiljem oli see kohtutäituri kätte antud. Mingeid pabereid koju ei saadetud, vaid anti otse maksuametisse. V6tsin siis ühendust, et teen maksegraafiku. Aga et olen lapsega kodune, pole mul v6imalik suuri summasid tasuda. Öeldi, et 35 euri on min mis maksta saab. Aga kuna mulle kasuisa seda raha ei andnud, ei kavatsenud mina ka maksta. Ma ei mäleta, mis summa see krooni ajal oli, aga midagi eriti suurt ei olnud. MMaksuametisse oli üles antud 610 vms eurot. Pangakonto mul arestitud pole ja maksehäires see ka üleval pole, aga 3a järjest on mul tuludeklar ära v6etud. Esimesed kaks a 60 euri. Sel aastal tegin abikaasaga ühise delkari, summa oli 369 euri ja ka see v6eti ära. Et mees nagu solidaarvòlgnik. Suvel möödub 8 aastat sellest ja ikka see võlg aktuaalne. Päris masendav :( aga noh, ise olin loll

  3. Umbes pool aastat tagasi anti mind Elisa poolt inkassosse. Ühe kuu arve jäi vahelt tasumata ja sellest tekkis segadus. Sealtmaalt ei saadetud mulle enam ühtegi arvet. Järgmisel hetkel potsatas meilile kiri Julianus inkassost. Nõudsid siis nemad juba seda võlga välja ja mitte enam osamakseid vaid kogu summat , mis Elisasse veel oleks pidanud laekuma. Ähvardasid muidugi kohtu ja maksehäirete registrisse kandmisega…kogu tulevärk ikka. Noh , hea küll. Sai tehtud maksegraafik. Mõni kuu sai kenasti makstud ja siis üks kuu jäi ära , sest raha lihtsalt polnud. Mõtlesin , et ehk pole hullu…maksan kaks osa korraga järgmisel kuul. Nüüd 2 kuud tagasi potsataski meilile uus kiri. See juba Pärnu maakohtust. Ilma mitte mingisuguse hoiatuseta olin ma kohtusse antud ! Mis siis ikka…tuleb maksta. Õnneks oli selleks hetkeks jäänud ainult 360 euro kanti koos kohtukuludega. Kirjutasin kenasti kohtutädile , et kas saaksin mõne päeva pikendust. Käskis ühendust võtta mingisuguse tädiga Elisast. Nonii , tehtud…sain kenasti pikendust ja süda kergem. Veebruari lõpp oli siis see tähtaeg , kui kogu summa pidi tasutud olema. Kuskil veebruari keskel , kui ma juba kohtu ja Elisaga igasugu kokkulepped olin ära teinud , potsatas mulle meilile uus kiri…Julianus inkassost !!! Nõudsid nemad sedasama asja…summa oli vist 240 euro kanti , kui ma ei eksi. Ma ei tea , kas ma olen ise valesti aru saanud , aga minumeelest annavad nad , mind kohtusse saates , edasi ka õiguse minult midagi nõuda ?? Igatahes..sai sinna helistatud. Öeldi , et vaatavad üle ja helistavad tagasi. Terve nädalavahetuse istusin teadmatuses. Nädala alguses helistasin neile ise ja küsisin uuesti. Öeldi , et “ah mingi teine töötaja saatis teile neid kirju , kõik on okei nüüd”. Mitte mingit vabandust ega midagi. Võlg sai mul kenasti makstud nagu lubatud ja nüüd 8-ndal tuli kohtust kiri , et menetlus on lõpetatud. Vähe hea tunne sellest terrorist vabaneda… Aga võta näpust… õnn oli ûürike. Eile vaatasin meili ja mida ma näen ???? JULIANUS INKASSO nõuab mult 360 euri sellesama Elisa võla eest. Kiri oli nende poolt saadetud 15-ndal ehk 7 päeva peale seda , kui ma võlast tegelikult juba vaba olin. Viivis kenasti otsa pandud. Ega siis midagi…tuleb uuesti helistada. Kas nii jääbki ? Terroriseerivad mind elu lõpuni kuni neile ka midagi maksan ??? :(

    1. Tuli välja , et mina maksin ära Telia võla. Olen ise rumala peaga ajanud nimed segamini. Aga siit jälle probleem. See Elisa võlg on eelmisel aastal tegelikult makstud. Ülekanne sai tehtud välismaa arvelt ja nemad väidavad , et makset pole laekunud tänaseni. Mäletan veel ülihästi , et sai neile korduvalt helistatud , et miks ikka võlanõudeid saadavad , kui tasutud on. Siis nad vahepeal ei tülitanud. Ja nüüd paar kuud tagasi hakkas siis jälle pihta…päris vägev süsteem neil…

  4. Mulle näiteks helistatakse Lindorffist. Väidavad, et olen Hobby Hallist tellitud fotoaparaadi eest võlgu. Ma olevat jätnud viimase osamakse, mis aastal 2003 oli 100 eek, maksmata. Nüüd tahavad minu käest saada 300 eur (4693 eek). Ütlesin, et ma pole midagi võlgu ja, et see kõik oli ju 12 aastat tagasi, see on aegunud. Nemad raiusid vastu, et ei ole aegunud, nemad võivad nõuda. Ma tean, et võivad nõuda, aga selleks peavad nad minema kohtusse ja siis võib võlgnik teha kirjaliku avalduse ja paluma kohtult aegumise kohaldamisega kohtumenetluse lõpetamist. Seda neile ütlesingi, et mingu kohtusse ja mina teen siis avalduse aegumise kohta. Selle peale teatas Lindorffi esindaja, et nemad kohe kindlasti kohtusse ei lähe, aga hakkavad mulle iga nädal helistama, et mul võimalikult ebamugav oleks. Niimoodi ütleski. Tõsi, selline ülbus jahmatas. Ja nii ongi, nad helistavad mulle 2-3 korda nädalas. Vestlus on alati sama. Mina saadan nad kohtusse, et saaksin aegumisele tugineda. Nemad vastu, et ei lähe, aga helistame jälle. Viimasel ajal ei võta ma nende kõnesid enam vastu.

    1. Aga mida sa kardad siis ja panustad sellele, et kohtus saad aegumisele loota, kui väidetavalt midagi võlgu pole? Ju siis ikkagi oled võlgu.

    2. Tarbijakaitsega saab selle ruttu korda, helista tarbijakaitsesse, räägi lugu ära, nad kirjutavad sinna ja ongi korras, mul oli emal sama nali Hobby Halli igivan tellimusega. Nad lihtsalt õngitsevad, et äkki keegi rumal maksabki

  5. Nojah, kahe otsaga asi. Kujuta ette et sa annad kellelegi laenu 1000€. Näiteks oma perekonnaliikmele, kes osutub aja jooksul tõeliseks jobuks ja ei maksa seda ära. Sa oled aasta otsa palunud, et kuule maksa ära. Ja teda ei huvita. Ta blokib su ära. Ise käib reisil, pidudel ja ostab kalleid asju. Hullult närvi ajab. Siis ongi võimalik inkassole oma võlg maha müüa. Sina saad oma raha kätte ja käed puhtaks pühkida. Inkassos peavadki töötama inimesed, kes suudaksid selle võla sisse nõuda. Kusjuures inimesele pidevalt helistamine, ukse taga käimine vms aitavad. Ka ähvardamine. Ja no iseenesest inimese kohtusse kaebamine samuti, sest siis suureneb see summa veel.
    Teine asi muidugi selliste arvetega, mis ei kuulu sulle. Nagu sa enda näites mainisid. No on küsitud ammu surnud inimese arveid jne. Need on muidugi ülekohtused sissenõudmised.

    Võlg on võõra oma ja ma ei saa aru, kuidas mõni inimene suudab nii elada, et võlab laenu/kasutab mingit teenust/asja ja siis mõtleb, et ahh ma ei maksa tagasi- pigem lasen aeguda. Selliste inimeste koht ongi maksuhäireregistris.

    Ülal keegi mainis, et “mu vend võttis 7-aastat tagasi SMS-laenu”. Su vend on ikka suhteliselt põrsas, et ta oma laenu tagasi ei maksa. Ta ju sai tutvuda intressidega. Ja miks ei nõua seda SMS-laenu firma ongi, sest ta teeb koostööd Inkassofirmaga, kes tema asemel laenu sisse nõuab. Selline käitumine aga näitab su venna kohta nii mõndagi.

    Ühesõnaga jah, minul pole Inkassoga kunagi pidanud tegemist olema, sest ma maksan oma võlad ausalt ära (mida mul polegi olnud muidugi vist kunagi). Inkassosse niisama ei satu keegi nii, et peabki maksma hakkama. Järelikult on kuskil mingi viga tehtud. Ja kui sulle on tehtud ülekohut siis lasedki Inkassol end kohtusse kaevata ning tuled ikka ju võitjana välja. Tõenäoliselt, kui sul endal oleks taoline olukord (näiteks firmaomanikuna) siis näeksid Inkassofirmas pääseteed.

    1. Ma nõustun täielikult. Selliste süüdimatute inimeste koht ongi maksehäireregistris. Julged SMS laenu võtta, siis julge see ka tagasi maksta. Mis mõttes, et vend süüdimatult ei maksnud tagasi, aga nüüd on pahad onud kallal?
      Või kas see vend ongi sul süüdimatuks tunnistatud? Et ei vastuta oma tegude eest? Siis ei imestaks.

  6. Julianuse taktika ongi väänata otsa maksimaalselt mingeid müstilisi väljanõudekulusi (sest intress ei saa ju suurem olla kui algne võlg) ja siis hirmutamise teel seda sisse nõuda. Uskumatu tegelikult kui palju see neil läbi läheb, Olen ka ise nendega kakelnud ema mingi igivana Hobby Hoally väidetava võlgnevuse pärast. Lõpuks saime neist rahu tänu tarbijakaitsele. Ema oli juba nõus maksma kuigi see oli ka kus võlg oli kunagi umbes 40 krooni ja siis nüüd tuli maksta 100 eurot :D Naerukoht noh, aga nad jah suuresti sellelel mängivadki, et viivad inimese viimase piirini oma hirmutamisega, ja isegi kui saata neile konkreetseid pragrahve siis ajavad oma joru ning ei vasta infopäringutele (näidake algdokumente, algset lepingut mille eest võlgu jäädi, teavituste logi jne jne)

  7. Ma loodan, et sain ikka kõigest õigesti aru, aga päris nii ka ju ei ole, et inimene võtab mõtlematult SMS laenu ja siis mõtleb, et oh, ma ootan a la teatud hulk aastaid ja küll siis see võlgnevus aegub… Kui ikka inimene võtab laenu, siis on tal see ka kohustus tagasi maksta, aga mitte sellele lootma jääda, et küll võlg aegub.
    Teine tera on jah nende intresside, trahvide, teenustasude ja Jumal teab, mis tasudega veel, aga põhisumma (laen) tuleb ikka tagasi maksta ja kui üle läheb, siis ka võlaintress, sest see on lepingus kirjas ja kui inimene märgib linnukese sinna kastikesse ja allkirjastab, siis annab sellega nõusoleku, et jajah, maksan võla ja kui võla tasumine aegub, siis maksan ka intressid.

  8. Kas ma olen ainuke, kes ei saa aru, miks keegi võtab laenu ja siis on pahane kui ta pole seda ära maksnud ja sisse nõutakse? Ma saan aru, et inkassofirmade liigne pealetükkimine, nõudmine ja ebaviisakus on äärmiselt nõme, aga sama nõme on see, kui võtad endale finantskohustuse ja siis lihtsalt ei täida seda ja siis oled jahmunud, miks küll mingi firma tuleb tagasi nõudma. Loogika, et firmad ise ei jõua nendel tuhandetel, kes maksta ei suvatse, järgi käia ja manguda oma raha – selleks ongi inkassofirmad.

    1. Ei, sa ei ole ainus! Mina ei saa ka aru, mis õigusi sa taga nõuad, kui võlg yleval… Jah, ongi absurd, mis summad võlale otsa väänatakse. Lihtsam on tasa ja targu volga tagasi maksma hakata.

  9. Mul juhtus kunagi ülikooli ajal nii, et ühel päeval tuli täiesti ootamatult ühelt inkassofirmalt karmi tooniga teade, et ma pole oma õppemaksu tasunud ja mind immatrikuleeritakse varsti kui ma kohe võlgnevust + viivist ei tasu. Kuna olin kogu õppemaksu siiski õigeaegselt tasunud, võtsin kohe netipangast selle kohta väljavõtted ja saatsin edasi nii inkassole kui ka ülikoolile. Seejärel sain ülikooli sekretärilt meili, kus vabandati ja öeldi, et see oli tema enda tähelepanematuse viga. Kõik läks hästi, aga leian, et kooli poolt oleks olnud inimlik kohe mulle endale meil saata ja mitte hakata inkassot üldse kaasama. Ma ei saanud enne inkasso meili ühtegi hoiatavat teadet, et makse on õigeaegselt tasumata jäetud ega ühtegi koolipoolset küsimust sellel teemal. Seda enam, et tegelikult suhtles osakonna sekretär regulaarselt tudengitega meili teel erinevate küsimuste asjus. Kõik läks hästi, aga inkassoga suhtlemisest jäi ikkagi mõneks ajaks ebameeldiv tunne külge.

  10. Ei kiida üldse takka inkassofirmadele käitumisele vms aga kohati on inimesed ikka ise kah täiesti nahhaalid. Nt ülaltoodud kommentaaris – inimene võtab 3000 krooni võlgu ja lihtsalt ei maksa ja ootab, et asi aeguks ja on selle kõige juures nagu õige mees muiste ?

    Täiesti tavaline varganägu on, muud ei miskit.

  11. Et siis teie arvates on jumala okei võtta laenu ja seda mitte tagasi maksta? Ootad, et asi aeguks ja elad rõõmsalt edasi?
    Kui oled ikka nii julge olnud ja eiranud tagasimaksmis kohust, siis tulebki sind häbiposti panna.

  12. Mul oli ka “vahva” juhus. Kunagi teismelisena ehk u 10 a tagasi sõitsin jänest Tartu linnaliiniga, sain 60 kr trahvi. Ema andis raha, et ära maksaksin. Raiskasin selle ära (olin väga halb laps teismelisena :)). Siis tuli uus nõue, koos viiviste ja kohtutäituri tasuga 600 kr. See sai makstud, saime tšeki vastu, mis kinnitas tehingu toimumist. Kaks aastat tagasi, ehk 8 a pärast trahvi, arestiti mul arved. Sain sellest teada, kui automaadist tahtsin raha välja võtta – puuduvad õigused ja on piirangud jne. Kobisin kontorisse, sealt öeldi, et selle ja selle kohtutäituri otsusel, aga miks, seda ei tea, et helistage sinna. Helistasin ja mulle väideti, et 600 kr jätkuvalt maksmata, millest oli saanud siis juba ligi paar tuhat euri- viivised ja kohtutäituri tasud. Mida vi**u nagu! Kui sai selgitatud, et on ammu tasutud, nõuti dokumenti, mis tõestaks. Kui seda pole, köhi pappi. Thank god, et mu ema on ülihoolas ja hoiab igasugu dokumente alles. Ka see tšekk lebas tal 8 a sahtlis. Selle ettenäitamisel oli jutt lõppenud. Ilmselt arvasid nad, et kes ikka vana pahna alles hoiab ning kui raha välja pumbata saab ning lambist huiata, siis why not. Kõige veidram on minu jaoks see, et arveid saab arestida nähtavasti ka nii, et sulle seda ei öeldagi. Mõistata ise, mis toimub ja mille pärast kogu see sitt.

  13. VÕLG ON VÕÕRA OMA !
    Mitte mingi aja möödumine ei tee olematuks seda,
    Et oled võtnud võõrast raha võlgu ja ei
    ole seda tagasi maksnud !

  14. Appiiiii, neid esimesi kommentaare lugedes mõtlesin, et kus on alles mõistus kõigil. Võtan laenu/jätan asjade eest tasumata ja siis ootan aegumist. Ise nii uhked ka sealjuures. Häbi peaks olema.

    Endal pole kunagi mingeid probleeme olnud. Ja mõtlematult laene ja maksekohustusi endale ei võta.

  15. Elasin paar aastat tagasi linnale kuuluvas korteris. Hiljem läksin elama yhe kooli yhikasse, aga raha kandsin ikka rahandusministeeriumile. Kuna olin korteri eest kogu aeg tasu ud, viskas uut makset tehes mulle andmed ette. Mina panin selgitusse ainult arve nr, aga viitenr ei kontrollinud. Mõned kuud hiljem selgus, et mul on kooli ees mitme kuu võlg, sest toakaaslane oli lihtsalt köögis mu arved minema visanud ja mina maksin iga kuu oma teatud summa,aga seda, et tegelt olen vale viitenr alusel maksnud ja võlg kooli ees on ma kahjuks ilma arveteta ei nåinud. Siis låks ka asi inkassosse, aga sain need asjad klatitud ja köik valed kanded tehti ringi õige viitenr.ga. Igatahes sain Inkassolt veel aasta hiljem sõimukirju ja kui kirjutasin, et teavitasin asjast ka tarbijakaitset ja üldse on kogu asi juba pea 1,5 aasta tagune sain vastuseks: “See on sinu arvamus ja võta teatavaks, et see on vale!!!!!!”

  16. Hey, kõigile kommenteerijatele:

    Te näete kogu seda Eesti võlgnevuste teemat vale nurga alt.

    Alustada tuleks ikka tekkinud probleemide tekke põhjustest ja päris algusest. Kas keegi mäletab veel, mis aasta oli kui ilmusid esimesed SMS- laenu teenusepakkujad? Kas keegi mäletab veel mis olid potensiaalse “kliendi” nõuded ja maksejõu kontroll sellel ajal?

    Tegelikkuses, kes mäletab, see teab täpselt, et uute laenude, järelmaksude saajatel piisas ette näidata vaid Eesti Vabariigi isikutunnistus, kus oli kirjas vanust vähemalt 18 eluaastat.

    Samamoodi toimisid kõik kohalikud mobiilioperaatorid värvates uusi “kliente” oma reklaamidega “1 krooni eest uus telefon,” samamoodi enamus tehnikat müüvaid poekette “0% sissemaksuga kaup kätte” jne.

    Ja miks sekkus riik alles siis sellele laenude liigtarbimisse kui olid juba tagajärjed käes? Miks karmistati ja karmistatakse jätkuvalt krediidiasutuste pakutavate teenuste tingimusi?

    Vastus on lihtne- riik ei osanud või õigemini selle riigi eesotsas istuv valitus ei tahtnud näha kaugemale kui ainult sellesse olevikku, kus nad parasjagu olid. Ja nüüd nad on mõistnud oma viga. Seda viga, et nad ei teinud miskit selleks, et 10-20 a. pärast ei oleks Eesti riigis töövõimelistest elanikest enamus mingile finantsasutusele võlgu ja nendest võlgnejatest suurem osa kas olevikus või mingil ajahetkel maksejõuetus seisus olnud.

    Räägin isiklikust kogemuses nüüd. See hetk, kui tulid turule kõik SMS- laenud jms. sain ise täisealiseks ja enamus minu tutvusringkonnast- koolikaaslased, sõbrad, tuttavad jne. olid enam- vähem samas vanuses.

    Mis juhtub kui inimene saab täisealiseks ja talle pakutakse iga nurga pealt reklaamides laene, tasuta tehnikat ja kõike muud “fun staffi?” Ta libastub. Kui puudub igasugunegi kontroll, siis varem või hiljem see inimene murdub. Ta tarbib seda kergelt kätte saadavat teenust. Polnud minu mäletamis mööda mitte ühtegi enda eakaaslast, kes see hetkel SMS- laenu ei võtnud. Võeti laen, enamasti pidutseti see sõpradega olematuks, jättes õhku vaid lihtsalt võla. Mõni kasutas seda enda üürivõla tasumiseks, mõni mingi tarbetu vidina ostuks. Fakt on see, et söögi peale kulutati sellest minimaalne osa, mõnel juhul lausa olematu osa.

    Ja nii see kõik läks ahelreaktsiooniga- olid võlglane, võtsid uue laenu, et vana mõtlematult võetud võlga tasuda aga tekkisid viivised, üüratud leppetrahvid ja lõpuks löödi käega. Tunnistati endale, et ei ole võimalik sellest enam välja rabeleda ja jäädi võlgu… Ning saadi sellega ühtlaselt ka ametlikuks võlglaseks maksehäireregistris ja kohtutäiturite uueks “kliendiks.”

    Kui aga riik otsustas sekkuda, siis alustati valest otsast. Hakati tegelema jällegi olevikuga unustades ära selle mineviku.

    Siit minu järeldus- riik jättis need õnnetud saatuse hooleks, kes tekitasid need võlad siis kui krediidiasutuste tegevus seaduslikust küljest ei olnud reguleeritud.

    Mida oleks võinud teha? Riik oleks võinud tunnistada oma eelmiste valituste jõuetust probleemiga tegeleda ja oleks võinud külmutada ennem regulatsioonide vastu võtmist väljastatud makseraskustesse jäänud isikute laenude leppetrahvid, viivised ja kohtutäiturite tasud, et need ei kasvaks enam. Kui minna veel kaugemale, siis oleks riik võinud anda seadusliku võimaluse makseraskustes inimesel maksta maksegraafikuga võlgnvuse + põhivõlgnevuse viivised ilma leppetravide ja kohtutäiturite tasuta. Kindlasti oleks see olnud enamikele olnud hea tahmise juures jõukohane. Aga selle asemel laiatati võlgnikule täielikult- võlg aina kasvas lumepallina summadeni, mille tasumist enam isegi mitte ei kaalutud võlgniku poolt.

    Sellega seoses olen mina öelnud Eesti riigile “head aega” ja elan juba mitmeid aastaid sellises heaolu riigis nagu Soome, oodates lihtsalt millal need võlgnevused aeguvad. Kui uppuja päästmiseks visatakse talle kummirõngas, mis on auke täis, siis jääbki pääsemini ikkagi vaid uppuja enda teha. Mina valisin endale sellise tee. Ja ei kahetse ega tunne häbi. Kõik oleme olnud kord noored, kõik teame, milline on noore inimese elukogemus ja vastupanu võime ahvatlustele. F.u.c.k. Estonia !!!

    1. Jah, riik on süüdi. Riik on süüdi selles, et sul ja su sõpradel puuduvad ajud ja väikegi mõtlemisvõime. Pigem tuleks oma vanemate poole vaadata, mitte kõiges riiki süüdistada. Ütlen ära, et olin ka ise sellel ajal värske täiskasvanu, aga mitte kordagi polnud mõttes sms laenu võtta, ükskõik kui raske ka olukord oli.

    2. “…Pigem tuleks oma vanemate poole vaadata…” Jah, nii see on. Kui elad juba 16a. peale omaette ja vanemad tulevad ise ots- otsaga kokku. Süüdistame jah neid selles, et noortele pakuti laene ilma mingisuguste nõueteta.

  17. Mina imestasin ka kunagi, et kuidas on võimalik, et inimesed võlgu võtavad ja hiljem oma võlgu ära ei maksa… Nüüd olen ise samas seisus. Tihti aga ei ole asi nii must valge kui tundub. Elus võib kõike juhtuda. Mina kaotasin kõik selle mis mis mul oli . – kodu, mööbli – ühesõnaga kõk väärtusliku. Selleks, et otsast alustada sai võetud uus laen 20000 krooni. Kõik oli hästi kuni tervis alt vedas. Tööl ei saanud käia. Tekkisid makseraskused. Pangaga läbirääkimised ei kandnud vilja. Ainult ähvardused. Lõpuks võtsin teise laenu, et maksta esimest. See oli aga suurim viga. Sealt hakkaski “lumepall” veerema. ( mis teha olin noor ja loll). Nüüd on 20000 kroonisest laenust saanud ligi 11000 eurone laen. Oleks mul raha maksaksin selle 11000eurot korraga ära ja kirjutaks selle “eluõppetunniks”. Hetkel tervise tõttu juba mitmendat aastat tööl käia ei saa. Ainsaks sissetulekuks on puude ja töövõimetuse raha. Sellest ei piisa, et isegi üüri maksta. Õnneks saan toimetulekutoetust. See tähendab, et pärast üüri ja kommunaalkulude maksmist jääb mulle 90 eurot + 39 eurot puudetoetust. Sellega pean ostma ravimid , toidu, hügieenvahendid ja maksma telefoniarve ja interneti eest, käima arstide juures( sõit+visiiditasud)… Ainuüksi ravimitele kulub üle poole rahast. Olen üritanud võla maksmiseks kokkulepet sõlmida, aga minimaalselt peaksin maksma 50 eurot kuus. Heameelega maksaks, aga mul lihtsalt ei jää sellist raha üle. Ainuke lootus ongi , et ehk juhtub ime ja saan ükskord terveks ja uuesti tööl käima hakata…

    Kõige hullem on see kui võlg on inkassos ja liigub ühest inkassost teise ja üks inkasso on hullem kui teine. Pidevad helistamised.(sealhulgas sugulastele).
    See näiteks on Castovanni näide:
    Käesolev kiri on esimene meiepoolne katse sõlmida Teiega maksekokkulepe. Järgmisena üritame Teiega ühendust saada kontaktandmetel, mille olete andnud lepingut sõlmides.
    Juhul kui need andmed on aegunud või Teiega ei õnnestu kontakti saada, oleme kahjuks sunnitud alustama Teie kehtivate kontaktandmete otsingut. Selleks kasutame avalikke infoallikaid ja andmebaase ning üritame ühendust võtta kõikide isikutega (sh kolleegid, sugulased, naabrid, sõbrad, koolikaaslased), kes võivad teada Teie kontaktandmeid. Vajadusel kasutame eradetektiivi teenuseid, kes külastab Teid töö- ja/või elukohas. Kontaktiotsingu käigus ei avalda me kolmandatele isikutele Teie delikaatseid isikuandmeid. Vabandame ette, kui kontaktiotsing võib põhjustada Teile ebameeldivusi.

  18. Loomulikult võlg on võõra oma! Selles ju ei ole antud juhul üldse küsimuski. Tutvuge ikka ennem teemaga, kui kommenteerima ja urisema tõttate;)
    Iga inimene peab normaalseks, et kui võttis 100 eurot laenu, tuleb tagasi maksta 100 eurot pluss mõistlik intress. Aga kui selle asemel kargab kraesse inkassofirma, kes nõuab tagasi kümme korda suuremat summat, 1000 eurot ja lisaks veel ka mõnitab? Kas siis arvata ka ja ikka, et inkassofirmal on õigus.
    Või näiteks keegi kasutas teie nime ja tellis Hobby Hallist 30 eurose asja. Kas siis ka arvate, et teie ise peate selle eest maksma ja 30 euro asemel 300?
    Iga üks saab aru, et see ei ole ju õige. Kõiki olukordi ei saa ikka ühe vitsaga lüüa. Asjad on erinevad.

  19. Mul oli aasta tagasi samuti inkassofirmaga kokkupuude.
    Point oli selles, et minult osteti ära auto, mida olin eelnevalt korduvalt parkinud enda telefoninumbri alt erinevates parklates. Uus omanik, aga lootis asjaolule, et viskab trahvi ära, kuna niikuinii midagi keegi teha ei saa. Parkimisfirma, aga vaatas kohe, et minu numbrilt on seda autot enne pargitud ja väänas inkasso kohe minu kaela. Algselt saadeti sõnum, et mind on antud inkassosse. Helistasin kohe inkassose, seletasin ära asjaolu ning ühtegi tõendavat dokumenti ei nõutud, et auto ei kuulu enam mulle.

  20. Võlg on muidugi võõra oma ja kuulub tagastamisele aga kelle omad on need ahnuseprotsendid mis inkassofirmad tegelikule võlale juurde kirjutavad? Väga paljud võlad saaksid õigel ajal ja kiiremini makstud kui maksta tuleks võlg pluss mõistlikud kõrvalkulud (viivised) aga kui tehakse jõuliselt selle nimel tööd et sul ei olekski võimalik oma võlga maksta ja summasid ikka ja jälle mitmekordistatakse siis löödki käega ja lihtsalt ei üritagi enam maksta. Mingeid kokkuleppeid või maksegraafikuid sõlmida? Et tunnistad nagu vabatahtlikult seda kunstlikult ja põhjendamatult mitmekordistatud summat? Ei, tänan. Tean inimest kes lahkus Eestist kuna tegi 2 suurt viga 2008. aastal. Sõlmis inkassofirmaga maksegraafiku millega kasvatas oma võla 200 € pealt umbes 1000 € peale. See maksegraafik läks kohtumääruse lisaks, kompromissina. Sõlmitud kokkulepe ei sisaldanud viivisemäära ja eelduslikult oleks pidanud siis kehtima seaduspärane viivis kui ei ole kokkulepitud teisiti. Kohtumäärusesse aga kohtunik kirjutas viivisemääraks 4 % PÄEVAS!!
    Kas kogemata või meelega ei tea aga kui põhivõlg oli kohtutäituri kaudu paari aastaga makstud mis te arvate kui palju võib küsida viiviseid 4 % päevanormiga? Soovitan arvutada. Kusjuures kõiki võlgnikupoolseid pöördumisi kõrvalkulude vähendamiseks ignoreeriti siis kui oli aeg vastuväiteid esitada.

Comments are closed.