Neljas videoblogi | vastame aski küsimustele

Hakkasin ükspäev kõvakettalt midagi otsima ja leidsin mingid eriti vanad videod. Need on tehtud rohkem kui kolm kuud tagasi. Aga kuna seal on paar naljakat kohta, siis lõikasin need selliseks lustakaks videoks kokku ja… Vaadake ise.

Üks küsimus oli, et mis mulle on näpu siseküljele tätoveeritud ja et ma seda kaameras näitaks, ma näitangi, aga juhuslikult oli meil kaamera statiivi peal ja ta ei fokusseerinud seda väga ära ja kuna keegi on varemgi küsinud, et ma postitaks pilte oma tätoveeringutest ja räägiks neist, siis täna on 2in1.

Ka need pildid on tegelikult juba ammu tehtud, aga kõik postitused “ma kunagi blogin” jäävad millegipärast tegemata.

Igaljuhul, siin pildil on siis minu neli tätoveeringut. Kõige esimesena tegin ma selle randme siseküljele (all vasakul). Kohe kui olime 2012 aastal Taisse jõudnud, astusin ma salongi ja palusin endale tätoveeringut. Seal peaks olema kirjas “Luck is an attitude”, justnimelt peaks, sest ma ei loe seda ise ka enam välja… Olen mõelnud sada korda minna seda üle tegema, korrigeerima.. Aga sinna see on jäänud ühel või teisel põhjusel. Ilmselt on see selline hajunud ja udune seepärast, et ma ju ujusin ja päevitasin ja vaseliini panin kui meeles oli. Seepärast soovitataksegi Tais teha tätoveeringuid viimasel puhkuse päeval :) Aga me ju jäime sinna.

Samal päeval tegime Meelisega koos südamed ka (all paremal randme juures) – meil mõlemal on samasugused südamed ja need on minu joonistatud ja siis tätoveerija poolt käele tätoveeritud. Miks? Sellest räägin ma videos.

Ja kolmanda lasin ma ka samal päeval teha – näpu siseküljele ja kuigi paljud arvavad, et see taikeelne kritseldus on äkki “nuudlisupp” või “tahan seksi”, siis ei – ma ise otsisin selle tai keeles välja, läksin salongi ja küsisin, mis see tähendab… Kuna ta tõlkis selle “tagasi alguses”, siis ma olin tõlkega rahul ja nii see sündiski.

Neljas (issand kui palju mul neid on), on parema käe siseküljel (ülemine pilt), seal on lause, mis ka mu ema hauaplaadil “Pilvepiiril suppi sööme”, tulenevalt siis minu ema kokaarmastusest ja “ma ei taha üldse hauda”, siis asendasime mingi klišeeliku “puhka rahus, armas ema” vms lause enda omaga. Ja seal lause all on ema-isa surma kuupäevad. Tunnistan ausalt, et peast ma neid ilmselt ei teaks. Üsna tihti ma vaatan näiteks käelt, millal nad surid või mis aastal see oli…

Aga heakene küll, ma enam pikka juttu ei tee, vaadake seda pikka videot. Kusjuures, omal ajal oli “Õhtusöök viiele” üks episood sama pikk. Lihtsalt meil pole reklaame :)

Samal teemal

3 kommentaari

  1. Täna te tundusite väga vahvad :) eelmistes videodes tundusite yleolevamad.võõramad. :)p
    edu :)

Comments are closed.