Ma olen viimased aastad olnud nö vabakutseline, pidanud blogi, toimetanud siin seal mingeid tekste, teinud sisuturundust, korraldanud blogiauhindu, nüüd lisandus veel BLOGIT jne. Mingil hetkel on tunne, et kõik on segamini nagu Tootsi peenar ja ei saa peast ega p…
Eelmisel nädalal mõtlesin ma välja uue TO DO listi süsteemi ehk siis jagasin päevad ära nö teemade kaupa ja tuleb tunnistada – asjad saavad palju kergemini ja kiiremini tehtud. Ja listid tunduvad palju lühemad – oled nö aktiivne ainult ühe teema osas. Kuigi tegelikult haldad iga päev endiselt kõiki teemasid, siis konkreetsel päeval pühendud ühele lihtsalt rohkem.
Näiteks täna olen ma juba ette valmistanud mitu blogipostitust, ka seda siin (võimalik, et see ei ilmu täna, st esmaspäeval, vaid mõnel muul päeval – no näete, käes on kolmapäeva hommik, kohvi kõrvale sirvin esmaspäeval valmis kirjutatud postitust, loen, parandan ja panen üles ja seejärel riidesse ja beebipoodi!). Teen põhjad valmis, siis on teistel päevadel lihtsam, lisan pildid, vaatan veel üle ja avaldan. Palju lihtsam kui terve blogipostitus teha. Ja teistel päevadel jälle selle võrra lihtsam. Aga esmaspäevad kuuluvad kirjutamisele peamiselt.
On esmaspäeva keskpäev, mul on esmaspäeva listist juba hulk asju maha võetud – e-Maximast on tellimus tehtud, saabaste ühistellimus on tehtud, Easycleaniga on räägitud, Meravitale sooduskoodi küsimus saadetud, reisiblogide leht on korda tehtud, eilsed fotoshoodid on töödeldud…
Kui igal päeval on teema, siis on palju lihtsam asju hallata. Tegeledki suures osas selle päeva teemaga mis kirjas. Loomulikult tuleb kirjadele vastamist jne ette igapäevaselt ja näiteks Jõuluvana tellimusi võtan ma ka ju iga päev vastu, aga tegelen nendega hoogsamalt siis kui kirja on pandud. Või blogiauhindade asjadega. Kui keegi täna kirjutaks, et tahab sponsoriks tulla, siis ma vastan ja tegelen sellega, aga kuna sellega veel ei põle, siis panen ta kirja mingiks muuks ajaks. Näiteks eelmisel nädalal oli mul to do listis tegeleda blogiauhindade kodulehe uuendustega – saata need disainerile, et tema teaks oma aastalõpu plaane selle järgi seada. Et midagi ei jääks nö viimasele minutile.
Kaks korda nädalas käin ma uues peagi avatavas beebipoes andmeid sisestamas. See on tõesti harjumatu töö – minna kell 8.30 uksest välja ja saabuda 17.30. Ma ei kujutaks ette, et ma seda igapäevaselt teeks. Ma olen ikka nii harjunud selle enda aja peremeheks olemisega, et päevast päeva 8-17ni tööd teha oleks harjumatu, blogimiseks küll aega ei jääks :) rääkimata koristamisest, kokkamisest, fotoshootidest blogi jaoks jne
Kuidas teie oma aega planeerite? Kas olete ka mingi to do listi süsteemi välja mõelnud?
Minul on hetkel käsil kool ja töö (ja kodune elu). Vahepeal on küll tunne, et lähen hulluks. Kirjutasin endale semestri lõpuni märkmikusse välja, mis päevadel mis õppeainega ja mis osaga (iseseisev töö, eksam jms) tegelen. Tulemus – juba esimestel päevadel ei jõudnud järel püsida. Aga ma loodan, et ehk ikka saan veel toimima oma süsteemi :)
Mina märgin jooksvalt märkmepaberile. Näiteks, mida poest vaja, mis arve maksta, mida pidin internetist otsima, mis ring täna on (beebidele) jne. Muidu on nii, et ah ma pidin ju seda tegema või jälle jäi midagi tegemata. Üsna lihtne variant meelespidamiseks, aga ülitõhus
Minu nipp on see et vahepeal ei joo üldse.
Vett peab ikka jooma ju. Alksi ma pole juba kolm kuud tilkagi joonud :)
Ma olen viimasel ajal mitmesse blogisse süvenenud. Ja juurelnud, miks üks töötab ja teine mitte. Olen avastanud, et hästi palju toimub lugeja peas selle põhjal, mis emotsiooni mingi blogi tekitab… et nagu mõnele inimesele lähed hea tundega külla ja teist nagu väldid ja siis ei loegi eriti (isegi teadlikult ei mõtle selle peale). On nt. üks blogi, mis nt. tekitab minus mitmel põhjusel hästi sooja tunde. Ja siis on üks blogi, mis pakub alati mõnusat lugemist, veidi lihtsameelne küll, aga no selline tunne on seda lugedes, et maailm toimib ja elu polegi nii keeruline. Ja siis on blogisid, mida lugedes saab intellektuaalse naudingu. Heade blogide ühistunnuseks on aga, et autor ei pea end nende kirjutamiseks justkui sundima, kõik tuleb nagu loomulikult, ilma punnitamata. Ja siis tulevad ka paljud kommentaarid, sest need sundimatud, autori südamest justkui iseenesest välja voolavad teemad ehk elu ise kõnetavad lugejaid. Ma olen hästi rõõmus, et Sa jagad oma elu ja seda, kuidas tegevusi korraldad. Samas kumab kuidagi läbi, nagu oleks blogipidamine töö ja kohustus, mida peab talgukorras tegema ja valmis vorpima (ma saan aru, et ongi, aga võistlustantsu ja näitekunsti nautides ei tohi ka ilmne olla, et see on tegelikult räige töö). Pole üldse halvasti mõeldud, lihtsalt jõudis nagu kohale, mis mind lugejana haarab, küsisid hiljuti.
“Vaata kõik mailid üle”???? :D Selline list ongi? Kuidas nii tühi nädal üldse mingit segadust saab tekitada? Loomulikult märgivadki inimesed mingi lapse arstiaja või lastevanemate koosoleku omale märkmikku või jätavad meelde, aga see ei ole ju teemadega tegelemine päevade kaupa. Ja korra nädalas vastad Blogit meilidele? Ma ei viitsiks küll kellegagi mingit koostööd teha, kust ma saan nädalas ühe kirja! Inimene peab suutma ikka operatiivselt vastata ja tegutseda.
Esiteks, ma ütlesingi, et see list on parem kui varasem, et päevad on jagatud. Teiseks, kas ma olen öelnud, et see nädal tekitab segadust? Kolmandaks, kui sul on üks segaprudrulist, siis on see kindlalt segasem ja keerulisem hallata, kui päevade kaupa jagatud list.
Johhaidi, loed ka või ei? Ma kirjutasingi, et igapäevaselt tegelen meilidega. Lihtsalt kui sul on seitse meilboxi (ma armastan kui asjad on eraldi – blogit eraldi, marimell foto eraldi, blogi asjad eraldi, jõuluvana eraldi, erameil eraldi) siis ma tõesti teen topelttšekki neile. Kui ma pean ühes kirjas saatma pilte, teises sebima uut stuudioaega, kolmandas arutama mingit koostööd, neljandas vastama Hedoni lasteaiagruppi, viiendas uurima kas blogija on uue koostööga nõus, siis.. Ma ei tea, minu jaoks pole normaalne samaaegselt ja segamini tegeleda 50 erineva sisulise meiliga. Seega, kui need on eraldi, saangi nendega tegeleda eraldi. Näiteks kiiremad asjad saan vastata kohe, vähemkiiremad natuke hiljem jne.
Ja plinn, kui loll saab olla nagu? See, et mul iga asi kirjas pole, ei tähenda, et ülejäänud päev on TÜHI. Kirjutangi ju, et on basic teemad per päev ja muud jooksvad asjad lisaks. Ma ei teinud näiteks kõiki esmaspäeva asju ära – blogipostituse kirjutamine pole viieminuti töö. Vähemalt mitte minul. Seega jagus blogipostituste kirjutamist ka muudesse päevadesse.
Näiteks täna. Ärkasin kell kuus, vaatasin/vastasin meilidele. Kirjutasin blogipostituse. Läksime viisime Hedontsi lasteaeda, läksime Nagu Uute – see tõi endaga kaasa paaritunnise kirjadele vastamise, mis see või teine poes maksis; sealjuures tegin kuus tundi andmesisestust, sealt lendasin lasteaeda, sealt korraks koju pessu ja õhtul läksime külla. Jõudsin koju kell 22. Nüüd on aega alles tegeleda jälle blogi, kommentaaride ja meilidega.
Jumal, sa näed ja ei mürista!
out of topic, aga sul oli mandariin pildil – kas on praegu juba hea maitsega, ei ole liiga hapud? :D Vaatasin ükspäev poes neid aga ei võtnud veel…
Teemasse – ma need asjad, mis vaja arvutis teha või lihtsalt ideed-mõtted panen Sticky Notes’iga desktopile kirja!
See mandariinipilt oli netist võetud, aga juba ostsin ka, olid täitsa head :)