Veelkord kaalust ehk Miks ma juba sünnikaalus ei ole?
Ma tulin kirjutama hoopis jätkujuttu Meelise eilsele hellikute postitusele, aga tahtsin vahelepõikena rääkida kaks sõna kaalust… Aga läks nii nagu mõnikord ikka, ühest postitusest kasvas hoopis teine…
Askis küsiti, et miks mu kaal enam ei lange, kui mu magu on endiselt imepisike. Vastasin mälu järgi: See on üsna loogiline, et ma terveks eluks ei jää alla võtma selle operatsiooniga. Heaks tulemuseks loetakse kui inimene võtab ülekaalust alla 50% ja jääb seal pidama ehk kaal stabiliseerub ehk siis minu puhul 29kg. Ma olen hetkel 70, mis teeb kogu allavõetud kaaluks 41kg, mis on 70%. Mina ei kurdaks üldse!
PILT TEHTUD 25.04.2015 kell 20:00 | pidin vastam või lugema vähemalt 50 kommentaari, kuidas “70 kg ta küll ei kaalu” Sorry, ei kaalu jah – 70,5 kaalun :D
Igaks juhuks hakkasin nüüd guugeldama, et kuidas need protsendid tegelikult olid…
Kehakaalu langust pärast bariaatrilist kirurgiat väljendatakse tavaliselt ülekaalu kaotuse protsendina. Pikaajaline (üle viie aasta) kaalulangus peale bypass operatsiooni on 65-70% ülekaalust, peale sleeve operatsiooni 55-60%.
Näide minu kaalust: patsient, kelle ideaalkaal on 55kg* kaalub enne operatsiooni 111kg, seega on tal üleliigset kaalu 56kg. Viis aastat pärast operatsiooni on tema eeldatav kaalulangus umbes 37kg ehk kaks kolmandikku oma ülekaalust ja ta kaalub 74kg.
*kuigi KMI järgi võiks see veel paar kilo väiksem olla, ei tahaks ma sellest enam vähem kaaluda, sest 56-57kg juures nägin ma juba natuke haiglane välja, eriti siis kui ma pildil ei poseerinud.
Kaalulangus vahetult peale lõikust võib olla väga kiire, meestel kuni 25kg esimesel kuul. Kiire kaalulangus kestab kuni kuus kuud pärast lõikust (minul kadus kuue kuuga 38kg), seejärel aeglustudes, kuid kestes veel umbes aasta (minul oli aasta hiljem kaalukaotus -49kg). 1,5-2 aastat peale operatsiooni saavutavad patsiendid oma madalaima kehakaalu, olles kaotanud 75-80% ülekaalust (mina olin kaotanud -55kg ehk 99% ülekaalust!). Üldiselt pole selline tulemus siiski püsiv ning valdav osa patsiente võtab kaalus 5-10kg juurde, seejärel kaal stabiliseerub (kolm aastat hiljem oli kaalukadu -49kg). Seega, mõningane kaalutõus sel perioodil on normaalne ja ootuspärane.
Rasedusega võtsin juurde 20kg, millest tänaseks on kadunud 12 ja ma tõesti ei näe pointi, miks ma peaks praegu ennast lolliks rabelema selle kaheksa kilo pärast.
Ja veelkord, ma ei saa absoluutselt aru inimestest, kes arvavad, et maovähendusoperatsioon tähendab igavest kaalukaotust, kas ma siis ühel päeval peaksin tõesti sünnikaalus tagasi olema??? Ma ei saa aru nende inimeste poindist, kes käivad ja vigisevad kuskil, et miks ma nii paks olen, kui ma opil käisin. Nagu statistika näitab, siis ka praeguse ülekaalu juures olen ma kaotanud neli kilo rohkem, kui keskmine opilkäinu. Ja plaanis on kunagi kaotada ka need kaheksa raseduskilo, aga ma ei tõmble end nende pärast lolliks.
Ja siinkohal näitan teile paari pilti, osad arvavad, et ma olen jõhkralt paks võrreldes sellega, mis ma enne olin. Enda meelest olen ma sama hot kui esimesel või teisel pildil :)
VASAKULT: 57kg – 62kg – 70kg (ehk väga palju mängivad rolli kontsad, riietus jne)
Ja kui siin on veel keegi, kes arvab, et ma olen paks, siis… Tuletagem meelde, milline ma olin…
Selle kohta ma luban öelda paks! Aga praegune mina, pole sellega ju võrreldav :D
Ja eile õhtul keegi lisas aski: Opp rikkus su elu ära. Pole normaalne, et paar ampsu ja kõht täis. Kui tegu hea toiduga nt. Ja peenike ikka pole.
Kuidas opp mu elu ära rikkus? Ma jäin ellu! Ma ei kujuta ette, et ma oleksin sajakilosena läinud maailma avastama, et ma oleksin abiellunud, saanud lapse… See, et ma saan KÕIKE süüa, aga koguseliselt vähem, ei tähenda, et mu elu rikutud on. Ja ma ei tea, kui peenike ma siis ikkagi võõraste meelest olema pean? Taaskord ehe näide sellest, et jumala suva palju ma kaalun, ma olen ikka paks. Ilmselt arvaks nii mõnigi, et ma olen paks kui ma kaaluks ka 45 kilo :D
Samal teemal olen varem kirjutanud:
Veel kaaluteemadel ehk kas ma olin väiksena paks?
Avameelselt maovähendusoperatsioonist
78 Kommentaari
Ma saan sinust täiesti aru, kui vaadata seda pilti, kus sa tõesti väga suur oled ning praegust, siis on tõesti jabur öelda, et sa oled “paks”.
Aga mulle endale meeldib ikka 57kg sinu puhul. No nii ilus vaadata :) :)
mulle meeldib see keskmine pilt kõige rohkem :D see on eesmärk… kunagi.. mille nimel ma ei tõmble :D
Tahtsin ka öelda, et see keskmine on nii ilus ja särav :)!
Ma ka ei mõista, mis see teiste südameasi on, milline Sina välja näed. Täiesti aru saadav, et see pidev “sa oled paks” ajab närvi ja viskab üle, aga põhiline on ju see, et Sina, Su laps ja mees on rahul Sinuga sellisena nagu oled! Keegi teine ilmselt ei pea päevad otsa Sinuga aega veetma ja koos elama, kui ei meeldi, siis ärgu üldse toppigu end Sinu tegemistesse, või mis?! Ja oppaaa, kui nägin Su mineviku pilti, siis tahtsin aplodeerida, sa näed väga püss välja praegu ju! ;)
no täpselt :)
Lemmikpilt on see keskmine! Pikad juuksed sobivad sulle!
Keskmise pildi peal näed kõige parem välja, siis kui kaalusid 62kg.:)
Mis inimestel viga on, et teiste kallal vigisevad. Raudselt endal mingi probleem kaaluga.
Nii nunnu pulotska oled viimasel pildil :)
Tead ära tee väljagi igaüks tunneb oma enesetunde järgi mis hea ja mis mitte. Lase kõrvust mööda. Minu arust oled sa ikka jummala timm..
Sa oled kena naine, ei tasu neid anonüümseid haigeid inimesi südamesse võtta või neile selgitada midagi. Nad on ise ilmselks paksud kellel pole julgust opile minna, veel vähem viitsimist trenni teha. Istuvad arvuti taga perset laiemaks sappi pritsides.
Mina sünnitasin 2 kuud tagasi ja võtsin rasedusega juurde 23 kilo, millest on alles ainult 3. AGA ikka leidub inimesi kes küsivad, et millal kavatsen ennast vormi ajada. Omast arust olen ma ikka väga heas vormia, kaalun 66 kilo ja kannan vanu riideid.
Tead, las.need küla koerad hauguvad. :D
Mulle tuli nädal peale synnitust yks katsikuline ytlema, et issand sul on kõht veel nii ees…. Krt inimesed kus te viisakus on??
“Sõbrad”
Sa näed väga hea ja õnnelik välja, kõigil kolmel pildil. :)
keskmisel pildil oled nii ilus
Ära tee välja sellest, mida keegi arvab. Kalkun ka arvas! Kaalu nii palju, kui Sa ise tunned, et on Sulle parim. Oled ilus ja naiselik naine anyway!
Kaaluteema on nii kahetuhandendad, täiesti iganenud, pseudo, “esimese eesti” ja mõelge ise edasi…
Mu meelest on õige kaal siis, kui ise oled rahul ja on mugav ja mees ei igise (tappa, kui igiseb). ERITI siis, kui sa oled kolm kuud tagasi sünnitanud. Unusta ära, kehal läheb umbes aasta, et end tagasi saada.
Iseasi oli vist siin see plaanimine, et peale sünnitust tahaks nii või naa kaalu tagasi, aga see on kõigil esmarasedatel; võiks isegi öelda, see on üks peamisi raseduse sümptomeid :)
Piltide kohta ütleks, et ma ei usu kahjuks, et see esimene pilt on 57kg. Ma olen 156 cm pikk ja kaalun 57 kilo ja ma näen oluliselt peenikesem välja. Väiksemad tissid, peenikesemad sääred ja käed, kõht ei punnita ees. Kuigi tunnen ka, et olen ülekaaluline, peaksin kaaluma ideaalis 52kg, mida on mul väga raske tagasi saada.
Aga iseenesest seal esimesel pildil näed terve ja hea välja. Teisel ka. Kolmandal kahjuks on näha pekivolte ja see ei ole tervisele hea. Ma ei arvagi, et peab megapeenike olema, aga on vahe, kas oled normaalkaalus, kergelt ülekaalus või rasvunud. Loomulikult ei anna võrrelda viimase pildiga, aga hetkel oled ikkagi tugevalt ülekaalus. Ja ma üldse ei imesta, arvestades toidupostitusi, mida teed.
Mu meelest ei oska sa lugeda või ei hooma üldse biiti. Jumala suva mida ma süüa teen, kui ma ei söö sadat kilo korraga. Milline toit see metsikult kaloririkas on olnud muidu? Või mida ma siis sööma peaks? Silo?
Minu 57 kilo sisse arvesta julgelt 3-4 kilo nahka, mida sul ei ole kuskil üle. Mul näiteks on kõhunahk, mis ei olnud siis ja ei ole ka praegu tagasi tõmbunud.
Anna endale ikka aru, et üks asi on olla elu aeg normkaalus ja teine asi langetada kaalu suure ülekaalu pealt alla 60 kg! See punnis kõhu kommentaar on küll eriti lühinägelik, arvestades, et Mari-Leen on korduvalt kirjutanud, et tal on eriti kõhul palju üleliigset nahka.
Appi, no tõesti, häbi on selliste kommentaatorite pärast. Isegi minul kui Sinu blogi täiesti võõral lugejal.
See keskmine pilt, super! Oled tubli naine ning imetlen sinu enesekindlust nendele haukujatele vastu hakata.
Keskmine pilt on super! :) Ilus oled alati! ;)
Millal sa 57 kg kaalusid? :)
loe :D
Ma imetlen su enesekindlust!
Kui inimene seesmiselt on ilus, ise endaga rahul, on kõik hästi. Sa särad, see on põhiline. Su enesekindlus teeb sind kordades ilusamaks kui mõni 50kg kaaluv beib, kes arvab, et kaalunumber on kõike määrav.
Usun, et sa ei peaks selgitama teistele, miks oled selline ja selline :)
Lase samas vaimu edasi ja püüdle oma eesmärkide poole, tasa ja targu!:)
Minul oli op 2,5a tagasi. Kaotasin kehakaalust POOL !! St kaalusin enne opi 136kg ja nüüd 68kg. Kui keegi julgeks mulle paks öelda siis tõmbaks vist vastu hambaid :D
Olen ka arvestanud, et võib stabiliseeruda 10 kg võrra suuremaks. Lepin sellega.
Võin sulle FB sõnumitesse oma enne/pärast pildi ka panna kui on huvi ;)
saada :)
Pliis kirjuta mulle ka ,tahaks üht teist küsida kui sul selle vastu miskit pole
Mulle meeldid 62kg ja praegusena kuid riided valed, eriti sellel pildil, seekord must saledamaks ei tee.
madalad kingad teevad kohe “paksemaks”
Minu arust näed sa väga ilus välja, peaasi et ise oled endaga rahul see ju ikkagi kõige olulisem :) Ja mina olen vastupidi teine äärmus kaalu ei tule juurde, kõik vinguvad, et olen liiga kõhna jne.
Inimesed ärgu vingugu teiste üle ja üritagu oma elu elada :D
Päikest kõigile :D
62kg on Sinu kohta supper ..natukese siis peaks pingutama ;) Treeningud ja seltskona vaim on 100% toimiv aga suht kulukas ;) samas kui peale kella 18.00 ei söö,natuke oma ampse korrigeerid, Põnn toas magab, keerutad hularõngast -alustad 10 min. ja jõuad 30 min. päevas intensiivselt..see teeb taljega ,tuharate, jalgade ja kätega imesi ;) ja muidugi vankriga jalutamine 10 + km päevas.. Juhtub imesi ;)
Edu Sulle, päikest ja kordaminekuid ;)
Tubli oled!
Aga mu jaoks on hoopis see mõistetamatu, et kui sa koguseliselt tõesti nii vähe süüa saad, kuidas sul kaal kolinal ei kuku? Kui ma nii vähe sööksin, kaaluksin ilmselt 45kg (ma olen 178cm pikk ja üsna sportlik). Ma saan aru, et inimeste kalorivajadus on erinev, aga oskad sa öelda, palju sa umbes keskmiselt kaloreid tarbid?
Lisaks veel nii palju, et minu arust on ka keskmine pilt kõige kaunim ja kui ma oleks sinu pikkune, siis ma kannaks vist 24/7 kontsi :)
no alguses kukkuski, aga ega ta kukkuma ei jää…
keskmine päevasöök – hommikul teen kohvi ja ühe võileiva, selle söön suure äginaga sisse, mõnikord ei mahu ka. kohvi joon pool päeva :D lõunaks söön tavaliselt mingeid Belvita küspsiseid (mis annavad energiat, aga kuna koguseliselt palju ei mahu, mingi 3-4tk, siis sellest piisab), õhtul söön tavaliselt koos Meelisega mingit sööki – suppi, praadi vms, lihtsalt vähe, üks kartul ja pool kulpi kastet, või 1,5 kulpi suppi nt.
ja kui on mingid niksid näksid, siis neid ma loomulikult õhtu jooksul saan süüa – näiteks eile, käisin ühel koosolekul, õhtusöögiks olidki erinevad juustud ja küpsised, aga noh, koguseliselt ikka vast 200 grammi max. lihtsalt aegamööda saan nosida :)
ma ei ole mingit kaloraaži jälginud, aga enne rasedust proovisin, siis sõin 500-600 kcal päevas
500-600 kalorit, siis silme eest mustaks ei kisu v :S
No siiani pole kiskunud :)
Lihtsalt kuskilt nagu mäletan, et inimese kriitiline ellujäämispiir on 1200 kalorit päevas, aga vb sa oled siis nii eriline :D
Võin mingi päev kirja panna siis :) vaatame palju ma söön.. Aga enne rasedust ma mingi aeg kirjutasin üles..
Wow, ma ei saa aru, miks su kaal ei lange sellise toitumise juures. Ma söön nii palju, et häbi kirja panna, ca 2300 kalorit päevas, sporti erilist ei tee ja olen normaalkaalu allotsas.
Igatahes tore, et näed hea välja ja oled mõnusa olekuga.
Kehakaal on justkui väljamõeldud ja väga lihtne põhjus kellelegi veidi halvasti öelda. Paraku see ka mõjub, isegi kui öelda, et ah, mind ei kõiguta. Ikka jääd korraks mõttesse, et misasja see nüüd ütles….Olenevalt ütlejast kõigutab see kas väga palju või grammikene ja elad edasi. Minu tutvusringkonnas on igas mõõdus inimesi. Nad on enesekindlad. Väike nokkimine käib pigem piitspeenikeste üle. Kõhnemad on pigem öelnud keskmistele ja suurematele naistele, et -sul on vähemalt kanni, tissi…-Ja nii ongi. Tunnistage nüüd piitspeened, et tegelikult on kadeduseuss ka sees, kui sõbrannal on rinnad suuremad ja põsed sellised normaalsed, mitte lohkus. Pealegi, naise teeb ilusaks hoolitsetud juuksed ( rõhutan seda, sest meigitud nägu ei tee naist ilusaks, kui juuksed on salkus, kammimata, pesemata), kaunis naeratus ja sirge selg. Muidugi veel ka lisaks puhtad riided ja enesekindlus. Ja üleüldse hoolitsetud inimene. Vaadake neid pilte siin, Marimell lausa särab, vahet pole mis kaalus.
Olen veendunud, et nende ütlejate mõttemaailm muutub ka varem või hiljem.
Minuga on ka ikka alati olnud see, et kui millegi üle võtta ei ole või öelda ei ole, siis ikka visatakse kommentaare kaalunumbri pihta. Eks see ole olnud minu jaoks hell teema, aga olen aastate jooksul mõelnud, et kaal/välimus on alati muudetav asi, aga s*tt iseloom – vot seda nii naljalt muuta ei saa. Nii et kahju inimestest, kellele teiste mõned ülekilod nii muret teevad. :( :D
Mul oli algklassis/põhikoolis kaaluga kõige suurem jama, sest klassikaaslased alatasa kommenteerisid kaalu. Kui ma täna vanu pilte tagasi vaatan, siis kaalusin 50-52kg. Mida kuradit, lapsed – 50kg ja paks???? Ja ma niiiiii põdesin! Ei söönud, treenisin end nagu segane ja olin õnnetu – nüüd alles saan aru, kuidas kellegi teise surve võib noort inimest megalt lõhestada. Eks nüüd ma tahaks ka kergem olla, aga mul on nii palju teisi mõtteid, millega enda pead vaevata.
Sina oled aga super tubli ja super hott! :D Vaatasin just mõni päev tagasi teie abielushooti ja ahhetasin, et missuguse transformeerumise sa ikka läbi oled teinud. ;)
Pole sul häda midagi. :) Ilus inimene! ;)
Mul viskaks ka taolised rõvedad kommentaarid üle, eriti kellegi kaalunumbri üle.
Minumeelest näed jumala ponks välja, pole midagi viga. Ja nagu üldse ei peaks põdema, kaal ei peegelda alati inimese tervislikku seisundit e et seni kuni tunned end hästi, jaksad asju teha, end liigutada ja elust rõõmu tunda, seni on kõik super!
Ei saa mitte vaiki olla…. Kurb on lugeda, et tänapäeval ei saada aru, mis on tegelikult ilus naine, naisideaal. Aaetakse taga moevoolude poolt meile pähe taotud malle, nagu see oleks õige ja peaks olema eesmärgiks. Blogi kirjutaja ei ole paks, ega rämedalt ülekaaluline. Ta on terve, aktiivne ja pakatab energiast. Ise olen terve elu võidelnud kaaluga, lõpuks lõpetasin sõdimise. Olen 176 cm ja 89 kg kaalun. Mõne meelest väga ülekaaluline. Küll aga on minu keha proportsioonis: on rinnad, tagumik, pikad jalad, kenad käsivarred jne. Visuaalsel vaatlusel ei pakuks keegi mulle nii suurt kaalunumbrit. Lõpetasin numbrite taga ajamise ja armastan oma peegelpilti hoopis. Seda teeb ka mu mees. Tänaval kõndides vaadatakse järgi, väljas olles tehakse komplimente, mehele öeldakse, et sul on supper ilus naine. Näolapiga on mind õnnistatud :) Kuid naist ei tee ilusaks modelli mõõt, vaid enesekindlus, naiselikkus, väärikus, töökus, südamlikkus, võime andestada ja olla samas õiglane. Naine on see, kes ei keela endale häid roogasid ja uskuge, meestele meeldib sööki armastav naine palju enam, kui kapsanosijad. Seega rohkem enesekindlust naised ja laske oma naiselikkusel särada, sest parim tunne on anda iseendale vabadus elada nagu tahad.
Wauuu! See kunagine ammune pilt ja praegune Sina, see on tõeline vauuu! Väga tubli tulemus! Uhke pead olema! :)
Super näed välja!
Kõigile kaalunumbri kallal irisejatele soovitaks oma teadmisi anoreksiast ja buliimiast täiendada.
Ma ei saa aru, mis see üldse teiste asi peaks olema, palju sa kaalud? Kas oma elu jääb elamata, kui Mari-Leen sama peenike pole nagu tänapäeva tibid – jalad sama peenikesed nagu käsivarred ja see peaks siis ilus olema? Mu arust pole sa üldse paks ja mis pekivoldid – inimene sünnitas lapse mõnda aega tagasi!
Ma kaalun 50 kilo (olen 154 cm) ja ikka ma kuulen iga jumala päev, et keegi peab mind paksuks. Kui palju inimene siis kaaluma peab, et teised ka saaks rahulikult oma elu elada? Olen selline nagu olen ja mul on ausalt täitsa savi, kui peenike või paks keegi on. Elage oma elu ja lakse teistel ka elada, ei pea igale poole oma nina toppima!
Inimesed on lihtsalt kadedad nende inimeste peale, kes on säravad ja aktiivsed. Julgevad igal teemal sõna võtta jne. Olulisem on siiski,et me iseendale meeldime ;)
Ütleme nii, et see 57 kg sobib sulle ikka hulga paremini :) ma sinu asemel tõmbleks küll :D
Väga ilus muutus, tubli!
Kuid 70kg sa küll praegu ei kaalu:) Kindlasti palju rohkem.
Kena naine oled endiselt, eriti võrreldes algkaaluga.
Mis ma pean kaalust pilti tegema v?
wow … isegi Elu24 on selle teema kohta uudise teinud. Uskumatu, mida k]ike pliiatsist v2lja ei imeta :D
Hei!
sattusin täiesti juhuslikult siia lehele, pole varem eriti blogipidajast uurinud.
Mind lihtsalt hakkas see huvitama, see teatud operatsioon, millest ma väga palju kuulnud pole ja sellest tulenevalt, et kui Sa saad palju vähem süüa, siis kas ka isu on väiksem? Et kui nt hommikul sööd ühe võileiva ära, kas siis on ka täiskõhu tunne?
Kõike paremat!
Kõht saab ruttu täis jah. Mõnikord poole võileiva pealt..
Jaa, ma olen Sinuga väga nõus. Minu meelest on inimesel õigus ja vabadus elada täpselt nii nagu ta ise soovib ja olla täpselt selline nagu hing ihkab. Ma ei saagi aru, miks inimesed kritiseerivad või hindavad teiste inimeste elu, enamgi veel – neil ei ole vähimatki aimu, milline see tegelikult on, millised probleemid ning millised on inimese unistused ja soovid.
Ma saan aru, et igaühel on oma arvamus aga siiski tuleks arvestada ka mingeid inimlikke ja viisakaid käitumisnorme ning võiks välja näidata kõige lihtsamat austust teise inimese vastu.
Mulle ka võibolla mõne inimese nägu, kaal või misiganes ei meeldi, see on minu isiklik tragöödia aga ei ole õigustus öelda välja kõike, mida sülg suhu toob. Minu kui võõra inimese arvamus niikuinii ei loe võ halvemal juhul teeb haiget.
Ma ei oskagi öelda, mis paneb inimesed nii kibestuma – raske elu või siis kasvatuse puudus?
Marimell, ma väga imetlen Sinu julgust sellest üle olla ja sirge seljaga oma teed käia :) Aitäh inspiratsiooni eest ja palju päikest ning armastust!
Mulle meeldib see 62 kg pilt aga nagu ütlesid siis kõik ju oleneb riietusest jms.
Kaal on ja mingi “naljakas teema” mu tädi näiteks on selline, kes mind nähes küsib esimese asjana, et oi kas ma olen jälle juurde võtnud (isegi tere ei ütle vaid kohe see lause) Nüüd ootab ta mind minu pisipojaga külla – no ausalt ei kipu nagu väga külla.. eriti veel, kui ta suutis juba last nägemata telefoni vestluse ajal kommenteerida, et beebi on liiga suur ja kaalub väga palju xD!!! Osad inimesed lihtsalt on mingid kaalu hullud päriselt noh. Hea on kui veel võõrad või tuttavad aga kui oma sugulased. Mjah!
Kust tuleb see arvamus, et peale sünnitust kõik kilod ühe nädalaga kaovad? VOT EI KAO nad kuhugi krt :S Kõikidel ei kao, ma isegi julgen öelda, et rohkem kui pooltel ei kao! Võib minna kuni aasta..minul juhtus nii, et võtsin rinnaga toitmise ajal ilusti peaaegu kõik beebikilod alla, ja nii pea, kui rinnaga toitmise lõpetasin, tuli paari kuuga 10 juurde..Ja ma ei õginud, nagu vaal..Vastupidi, ma sõin tervislikku toitu, sama, mis rinnaga toitmise ajal. Point on selles, et 4 kuuga ei peagi kõik üleliigsed kilod alla saama.
Võib-olla tekitab inimestes segadust see, et kui magu on nii väike, siis sa ka sööd ju minimaalselt ja kuidas siis kaal edasi ei lange. See on mulle ka arusaamatu (mitte et ma arvaks, et sa paks oled). Arusaamatu on lihtsalt see, et kuidas mingi aeg pärast oppi kaal seisma jääb. Ma olen sellele tegelikult enne ka mõelnud, et kui nad inimese mao nii väikseks lõikavad, et kas siis ei või juhtuda, et mingi hetk inimene kaalub liiga vähe, kuna ta lihtsalt ei saa süüa. Et kui sa sööd päevaks nt 600 kcal ja keha normaalne kulutus on kuskil 2000 kanti lihtsalt elushoidmiseks ja väheseks liikumiseks, siis kuidas ikkagi kaal ei lange?:D Loogiline ju oleks, et kui tarbid vähem, kui kulutad, siis keha kulutab nö kilosid.
See on ju sama hea, et miks sina elu lõpuni alla ei võta kui nt vähem sööksid? Mingi hetk tuleb ju piir ette, ma ei võta maha lihaseid, luid, verd jne
Mingi hetk ju lihtsalt ei võta anoreksik ka enam alla.. Mis siin arusaamatut on, ma ei saa aru :D
Anorektik on vähe teine skaala. Sul ikka on alla võimalik võtta (ära saa valesti aru, see on täiesti ebavajalik) lihtsalt ma üritan selgitada, et ei ole ju ainult lihas, luud ja veri, on ikka rasva ka. see ongi arusaamatu. Et kui inimene, kes maooperatsioonilt tulnud ja sööb niivõrd vähe, mingi hetk enam alla ei võta. Et kust see sein ette tuleb? Ei räägi siin konkreetselt sinust, vaid nagu sa seletad, siis kõigil pidi nii olema. Et mingi hetk tuleb veel juurdegi. See tekitaski arusaamatust, et tarbite ju igapäevasel jätkuvalt vähem kaloreid kui kulutate. Ühesõnaga ma guugeldasin ja sain mingi vastuse: “One reason for the plateau is physiological. The body reacting to the restrictive caloric intake sends out a signal to start burning less stored fuel. In other words, the metabolic rate (the rate at which the body burns fuel) is reduced as the body attempts to conserve fuel in reaction to a state of famine. Your body is hanging on for dear life to it’s beloved fat.”
Olen kuulnud, et kaaluda tuleks siledal pinnal, vaiba peal kaalumine ei anna adekvaatset nr’t. No mine sa tea.
Kaalun alati ühes kohas :) proovisin ka kivipõrandal – tulemus 69,9
Need elektroonilised kaalud on ebausaldusväärsed. Tee proovi ja kaalu end eri kohtades, see kõikumine minu kaalul on vaat et 10 kilo… Nii et põhiline, mida need näitavad on, et kui kogu aeg samas kohas kaalud, saad teada kas kaal tõuseb või langeb, aga reaalne kaalunumber võib olla pluss-miinus 5-10 kilo. Osa kaale on veel eriti valelikud.
Teiseks see allavõtmise asi ongi selles kinni, et keha harjubki kaloraažiga ära. Ega see mao opp su ainevahetuse tüüpi ei muuda? Kui on aeglane ainevahetus, siis nii ju jääb?
Ma ei tea seda. Aga enda pealt tean öelda, et alla on ka ilma opita võimalik võtta mingi piirini päris kiirelt ja siis kaal jääb pidama, keha lihtsalt kohaneb ja paneb ka vähesest kaloraažist suurema osa varudesse. Kui tahad edasi langetada, siis pead uuesti elustiili muutma ja nö üllatama oma keha uue trikiga, mida see pole veel läbi hammustanud. Näiteks kulutada rohkem kui sööd ehk hakata trenni tegema.
Aga mu meelest on see suht tuuleveskitega võitlemine, organism harjub kõigega lõpuks ja sa ei saa oma kehatüüpi ju muuta. Kui sa oled enam-vähem tervisliku kaalu saavutanud siis ongi okei ja las koerad hauguvad. Sul pole ju põhiline mannekeeniks saada, vaid tervist hoida ja see praegune figuur on täiesti eluterve.
no mu kaal kaalub ühes kindlas kohas korteris õigesti ehk näitab sama kaalunumbrit (paarsada grammi siia sinna), mis pelgulinna naistenõuandla kaal.. seega usun seda, mida see seal ühes kindlas kohas näitab. ma olen viimased neli aastat selle kaaluga ühes ja samas kohas kaalunud :) seega, I know! :)
See on täiesti loogiline, et sellise toitumise juures keha ei langetagi kaalu – keha on säästurežiimil. Hommikul pool võileiba, näksid jne. Korralik õhtusöök alles õhtul. Nii kui keha midagi natuke süüa saab, paneb ta selle energia kohe “rasvalattu” varuks, sest ta ju ei tea, millal uuesti süüa saab. Kui toitumine nats rohkem korras oleks, siis ei hoiaks keha ka rasvu kinni.
Teed aeg-ajalt erinevaid katsetusi ja teste. Proovi ka nt kuu aega korralikumalt ja tervislikumalt süüa ja vaata, mis kaal näitab? :)
Nt hommikusöögiks omlett, puder vms. Lõunasöögiks kala/liha, riis, salat. Vahepalaks kohupiim/kodujuust vms sepikuga. Õhtusöögiks liha/kala salatiga. Ja EI snäkkidele :) Kõige kindlam oleks muidugi spetsialistide abi kasutada või siis ise ennast selle koha pealt natuke harida, et millal, mida ja miks :) Seda oleks põnev jälgida :)
Täiesti ajuvaba jutt! Ma söön üsna tervislikult :) Teiseks, kust kuradi kohast ma võtan selle aja, et endale seitse korda päevas erinevaid sööke vaaritada? Kolmandaks, sa pakud välja – hommikuks omlett või puder – ma ei näe aualt pointi, keeta kaht lusikatäit putru või ühest munast omletti teha. Lõunaks peaksin tegema endale mingi jupi kala ja keetma kolmlusikatäit riisi… Vahepealaks veel mingeid asju… Sellele kulub liiga palju aega + nõudepesu + ettevalmistused + jne… mul on vaja lapsega ka tegeleda, kui ta üleval on. Pole aega nagu vanasti päevad läbi vaaritada. Õhtul saangi süüa teha kui Meelis koju tuleb ja lapsega tegeleb.
Ma ei söö hommikul/päeval mingeid rasvapalle vms. Kui ma söön hommikuks võileiva ja lõunaks küpsiseid või salatit, siis ma ei näe probleemi. Ja ka õhtul ma ei tee üldjuhul midagi megarasvast vms. Tavalist sööki.
Ma ei ole klassikaline näide naisest, kes peab alla võtma. Ma olen maovähendusoperatsiooni läbinud naine ja ilmselgelt ei käi kõik nii nagu teistel. Ja ausalt, ma ei viitsi enam sel teemal rääkida. Tõsine kopp on ees kõikidest targutajatest, kes teavad, kuidas ma mida tegema peaks.
Hmm, ma küll praen endale hommikuti 1-2 muna. Panen selle endale vorsti asemele leivale või söön tomatiga. Ei näe küll, et sellele kuluks liigselt aega. Ilmselt suhteliselt vähesed teevad endale eraldi õhtusöögi. Kodus olles süüakse pigem eelmise päeva õhtusööki (kala, kana) või isegi kui ei ole, siis kui kaua võtab poole kanafilee lõikamine aega? Eriti poolprofil. :D Ja no ilmselgelt kaal ei lange, kui süüakse juustu, küpsiseid (mis siis, et tervislikumad) ja mekitakse veini. Süsivesikul ja süsivesikul on ka vahe sees.
Ei tasu käsitleda teemasid, mis tekitavad inimestes küsimusi ja huvi, kuid on samas enda jaoks ebamugavad (laen, kaal). Lihtsalt jäta Askis vastamata ja lugu lahendatud. Muideks, näed imeilus esimesel pildil välja.
minul on rumal küsimus – mis see sünnikaal on, kuhu Sa jõudma pead? See vist pole see, millega siia ilma sündisid? :))
Inimesed jauravad, et peaksin vähem kaaluma.. Ma ei ole aru saanud siiani, kui vähe, kas sama palju kui sündides?!
Tead, ära lihtsalt pööra tähelepanu nendele kaalu kallal inisejatele. Enamikel teiste kaalunumbri negatiivsel moel kommenteerijatel on kas kadedus või mingi isiklik viha ja ei midagi enamat. Eriti kui tegu on võõraste inimestega, kellega sa päris elus kokku ei puutu ning kes ei tea ega tunne sind. Oluline on see, kuidas sa ennast ise tunned ja millises kaalus sul endal hea olla on. Sa oled väga tubli olnud ja mulle meeldib, et sa pole ka ära keeranud selle kaalust alla võtmisega – sa oskad siiski nautida elu ja ka head toitu ning ei põe iga grammi pärast, mida sööd. Seda ei oska paljud ning kaalust allavõtmine saab projektiks, kus tähtis on vaid number kaalul ning kõik käib läbi vaeva ja raskuse. Elust peab minu arust ikka mõnu ja rõõmu ka tundma.
Esiteks, ei pea see sind mitte huvitama, mida teised sinu kaalu kohta kobisevad. Sest üldjuhul ei tea need kobisejad ei kaalulangusest, suurest kaalust langetamisest siis ja säilitamisest eriti midagi.
Teiseks ma olen nõus, et su toitumisharjumused ei ole kõige tervislikumad, aga ma saan aru, et inimesel, kel on väike laps ei ole aega päevad läbi süüa teha. Ja tõepoolest kui tahta 100% tervislikult süüa, siis sa veedadki oma päevad süüa tehes või söögist mõeldes. Tean seda omast kogemusest suurepäraselt. Üliõpilasena kaalu langetades oli mul selleks aega, praegu pole mul seda kusagilt võtta.
Kolmandaks kaal jääb seisma kuna kaloreid tarbitakse vähem kui peaks, organism hakkab säilitamisega tegelema. See on ilmselt paratamatus, kui makku ikka rohkem ei mahu, siis ei mahu ja kogu moos.
Neljandaks naine, kes on nii suurest kaalust alla 57 või 60 kg peale tulnud ei saa kunagi välja näha nagu see, kes on koguaeg normaalkaalus olnud. Esiteks on lihased suure kaalu kaasas kandmisest teisiti kujunenud ja teiseks on pahatihti ka üleliigset nahka palju. Minul on sääred minu meelest ülijämedad, ma ei saa elades endale kõrge säärega saapaid. Iseenesest ei aita kindlasti ka see säärelihase vähenemisele kaasa, et ma jooksen ja teen muidu rasket trenni, aga ju siis peab nii olema ja jääma. Olen siis oma jämedate säärtega, kellele ei meeldi vaadaku kusagile mujale. Õnneks üleliigset nahka minul ei ole, aga venitusarmid on ja kõhtu lihastest hoolimata päris trummina siledaks ei saa.
Minul ei olnud maovähendusoperatsiooni, aga ma kaalusin ka vaid 95 kg ja rabelesin sealt iseseisvalt alla 63-64 kg peale. Õnneks püsib pidevalt trenni tehes kaal ilusti, aga kohe kui trenni ei tee võin imetleda, kuidas kaalunäit kasvab.
Mulle meeldiks, kui inimesed elaksid oma elu, teisi arvustamata ja kobisemata, kui nad ise pole just täpselt samas olukorras olnud.
Minu meelest oled sa väga tubli, eriti meeldib mulle esimene pilt. :) Jätka samas vaimus.
haa, nüüd ma saan aru, mismõttes “sünnikaalus” ;)
Aga tahtsin öelda, et Meelisel on lahedad püksid jalas, ja ausalt öeldes näed Sa igal pildil (loe: igas kaalus) lihtsalt imeliselt särav rõõmupallike välja, ja see on ainus, mis on oluline! ;)
Tegelikult on kommenteerijate huvi ja jutt ju mõistetav. Kui keegi on oma elu niimoodi välja pannud, siis kommenteeritakse. Ja kui keegi on lasknud end lõigata (mis on väga radikaalne sekkumine), siis oodatakse imesid. Loogiline oleks 155 cm ja 50 kg. Ka 165 cm ja 55 kg. Rohkem on juba palju kui inimene ei söö.
Seda kommenteerijad imestavadki. LÕigatud on, inimene ei söö aga ikka suur. No kuidas?!
aga miks mõni mittelõigatu, kes ainult salatit sööb ikka paks on?
Mingi terviseviga vist, eks?
Lihtsa füüsika järgi läheb ju paksuks ainult see, kes tarbib rohkem kui kulutab.
No ju mul ka siis terviseviga, et ma endiselt vaal olen :)
Ta on sellepärast endiselt veel suur, et sinusugused ka edasi saaks elada – mõtle, kui ta oleks peenike kõrend, kuidas sa siis oma päevad kirja saad? Ei saagi enam küsida, miks tal kaal ei lange, miks ta paks on, miks, miks, miks.. Ta hoolitsebki teie eest ka, et te ikka igakord saaks uurida ja puurida, ega elu jääb ju muidu elamata!
Minul opist möödas üle 3 aasta. Enne oppi nägin samasugune välja kui Sina, Marimell. Olen lühike, alla 1.50. kaalun 42 kg, aga sooviksin kaaluda rohkem…Sa näed väga kena välja kõigil piltidel. Ja su kaal võib veel langeda. Minul langes kaal üle 2 aasta. Vahepeal sain kaaluks 48 kg, olin nii õnnelik. Praeguseks aga jälle kukkunud ja ma pole üldse endaga rahul Vat nii…Nii et tunne rõõmu..päikest!