Selline idee anti meile ka Instas, et võiksime teha ja proovida ja katsetada asju, mis ei ole nö koostöös. Noh, olgem ausad, neli aastat tagasi ostsin ma suurema osa asju ise. Täna on tõesti tänu blogile seis, kus väga palju asju saan katsetada läbi koostööde, teiseks on tekkinud lemmikud, millele ma olen truu ja kolmandaks, pole meil ju üldse eluks vajalikuks megapalju vaja. 

Näiteks, ei ole mul koostööd mitte ühegi mahlabrändiga, aga olen eluaeg, no okei, mitte eluaeg, aga ütleme viimased 15 aastat armastanud üle kõige..

pean googeldama, mis firma see on.. Pure.. aa, ma sain just teada, et see on Eesti firma!!!

…greibi- ja apelsinimahla. Ükski muu sellest sarjast ei meeldi, õun on keskturul kolmeliitrise kankuga ostes parem, pirn, ananass ja segumahl pole üldse minu teema. Okei, Loodusväe pirnimahl meeldib mulle ka. Kuigi ma ütlesin, et pirn pole mu teema, aga see Loodusväe oma ilmselt meeldib sellepärast, et ongi mahe, ilma lisatud suhkruta ja hästi neutraalse maitsega.

Oot, ma mõtlen, mis joogid mulle veel meeldivad. Coolereid ostsin ma 20 aastat tagasi ise vabatahtlikult plokkide viisi. Jah, täna saan neid koostöös, aga mulle on see rabarber aastaid meeldinud ja aastaid olen ise ka ostnud. 

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist. Kui teil on sellega juba probleeme, soovitan perearstilt küsida retsepti Esperali tablettidele.

Peenjoogivabriku Nudist rabarberi ja tikri fake champagne on mulle ka meeldinud juba sellest ajast peale kui esimene partii tuli ja ma ise ostsin. Kastiga. Aastavahetuseks. Ja olen seda tarbinud nüüd aastaid, sest tõesti need on head. Pakkusime neid ka oma fakepulmas sel suvel.

Ma ei teagi, kelle viin see rabarberi oma on. Seda ma jõin umbes kümme aastat tagasi iga päev sõpradega. Jääkülmana ja pitsist. See oli meie suve jook aastal… 2011, siis kui siia korterisse kolisime. Iga õhtu oli midagi tähistada, kes ostis auto, kes sai load, kes lõpetas kooli, kes sai tööle.. Jälle rabarberi viinaga meile. Mäletan, et seal Vana Lõuna Säästukas oli see suht terve suve soodukas 5,95€ pudel. Kus täna nii soodsat viina saaks? :D

Praegu eelistame me Gini juua. Eriti meeldivad Graftersid ja Nordic, aga sendiveeretaja Meelis eelistab Freitagi osta. Gordons näiteks, mida kõik joovad, on minu jaoks megavänge maitsega, üldse ei meeldi. Meile meeldivad kallid toonikud, aga ei raatsi alati osta mingeid väikseid euroseid pudeleid. Nende koostööst küll ära ei ütleks :)

Hea, et Meelisel vahepeal sünnipäev oli, olenemata, et ta selle Rootsis veetis, käisid sõbrad ikka külas.. Ja noh, arvestades kui harva ta joob, siis sellest jagub talle mitmeks aastaks :)

Ja kui veel rääkida, siis ma arvasin, et mida kallim vahukas, seda hullem maitse. Aastatega olen aru saanud, et.. aina parem. Andke vaid Piperit, Mummi ja Möet.

Samas veinide osas ma ei leia, et 25eurone on märkimisväärselt parem kui viiene, sest mulle täiega meeldib roosa BG, mis maksab kordades vähem. 

Okei, aitab alksist!

Ma olen oma elus katsetanud ilmselt 90%, no okei, võibolla 50%, poes olevatest geelkapslitest pesu pesemiseks, aga mu lemmik on aastaid, ka umbes 20 aastat, Ariel. Vanasti meeldis pulbrina ja nüüd kasutan ainult 3in1 kapsleid. 

Vaatasime üks õhtu oma vanu Q&A videoid YouTubest ja seal keegi oli küsinud, et mis pesupulbrit me kasutame, et meie box kirbukal lõhnab nii hästi..  Vana hea Ariel 3in1!

Ma ei saa öelda, et kui firma X pakub mulle praegu testimiseks mingit muud pesupulbrit, et ma ei katseta, ikka katsetaksin, aga mulle meeldib Ariel. Mulle meeldib selle lõhn. Näiteks sellel Omol on konkreetselt sapi hais. Ma ei suuda kannatada seda. Mul on meeles kui ma olin väike, ma arvan mingi 10, mul oli megapaha, ma oksendasin ja lõpuks mul oli lihtsalt ämber süles ja istusin.. Ja ropsisin sappi. Ja Omo pesupulbril on täpselt see lõhn. Mäletan, kunagi – no tõesti, 20a tagasi, naabripoiss tuli meile ja ma reaalselt olin, iuuu.. sa oled Omo pesupulbrit kasutanud.

Samas mu tädi just karjus viimane kord kui külas käisime, et rõve, kuidas teil on pesupulbrihais kõigil. Ta kasutab aastaid Miniriski.

No siia vahele kohe üks šokiteraapia – mäletan kui rase olin, ja vist Paavlist hunniku beebiasju ostsin ja keegi küsis kommentaarides vist, et kas ma pesen lapse asju eraldi enda asjadest ja millega ma neid pesen jne. Ma olen Hedoni sünnist saadik, pesnud tema asju koos meie asjadega ja kasutanud seda “kohutavat” Arieli 3in1 kapslit.

Ma ostan neid alati soodukaga, kui suur karp maksab ca 10€ ja sellest jagub päris pikaks ajaks. Tihti ostan veel mitu korraga. Mul on alati kapsleid kodus.

WC paber olgu kolmekihiline

WC paberiga on mul ka mingi kiiks. Ma ostan tavaliselt seda, mis on sooduses, millegipärast 90% juhtudest valin ma Zewa, no näiteks kui on mitu erinevat sooduses. Ma ei tea miks, eelistan lihtsalt seda. Aga, WC paber peab olema 3kihiline. Mitte mingil juhul kahe või neljakihiline. Kahesest vaatad läbi Moskvat ja neljane on liiga paks :D

Või näiteks, ma ei tea, miks see praegu meenus. Kiiksudega vist. Kui ma ostan juurvilju/puuvilju, peab neid alati olema paaritu arv, nt kui võtan kartuleid, siis ma loen neid või sibulat või õuna või mida iganes, peab olema kolm, viis, seitse, viisteist vms. Sama telekapuldi helinivooga :D Peab olema paarituarv pulki 7, 9, 11..

Hedoni beebiajal eelistasin alati Huggiese niiskeid salfakaid ja Naty mähkmeid. Suht enne kui ta mähkmevabaks sai, hakkasin ma mähkmeid hinna järgi ostma, või ootama/vaatama soodukaid ja eelistasin Libero püksmähkmeid.

Niisked salfakad on praegu ka me majapidamises täiesti olemas. Igas kotis, autos ja toas on pakk. Ikka läheb vaja. Ja kui kõrval on eur soodsam midagi, siis ikka võtan Huggiese rohelised. Lihtsalt meeldivad. Ei lõhna liigselt, ei jäta kätele mingit kihti ja no ühesõnaga, mulle meeldivad. 

Jumal, ma pidin kohvist kirjutama, ma jahun mähkmetest

Terve oma teadliku elu mis ma kohvi olen joonud, nö oma ema kõrvalt, jõin ma Merrild in cup kohvi. Tegin alati pätikat ja valasin piima peale. Suhkru asemel kasutasin mett. Aastaid.

Kuigi ma olin kohvikoolitustel varemgi käinud ja teadsin, et need 8eurose kilohinnaga kohvid on mingid totaalsed kohvikottide jäägid, õigem oleks isegi öelda põldudelt välja sorditud praht, mis on üleröstitud, täiesti pekki keeratud, siis see ei heidutanud mind. Ma olin selle maitsega harjunud ja kui sa millegagi harjud, siis on kõik muu võõras.

Kolm aastat tagasi kutsus üks mu vana teleaegne kolleg ühte saadet tegema. Tegime pilootosa kohvitehases. Siin samas Eestis. Ei olnud Saku Läte. Seal tehti meile ka kohvitest ja räägiti natuke lähemalt kohvi ajaloost ja saamisloost. Ma olin seda ka varem kuulnud, aga noh, mis ühest kõrvast sisse, see teisest välja. Aga et, nimesid nimetamata, kohvioad on konkreetselt farmide jäägid, kui sealt on kõik võimalik kõlbulik välja sorditud juba ja oskjonile saadetud.. Siis küll kadus korraks isu nende poekohvide järgi ära. Isegi kohalikud joovad kõige viimast nö kihti, kohv Kolumbias pidi maitsema nagu tõrv, sest oad on söeks röstitud põhimõtteliselt. Mul pole olnud au Kolumbias kohvi juua.. Igaljuhul, siis hakkasin kuidagi rohkem mõtlema ja kohvi maitsema.

No palusin alati tellides tuua piim eraldi, et ma saaksin kohvimaitset proovida. Ja siis sain aru, et neil oli õigus, mida hapum kohv, seda kvaliteetsem. Aga see maitse oli võõras. Ma tahtsin oma punases pakis jahvatatud ja üleröstitud Merrildit.

Siis kui meie majja kohvimasin saabus, pidime me hakkama ostma ube. No kus ma oskan osta. Kilo hinna järgi ikka. Okei, see oli tõesti aeg, kui katsetasime erinevaid ube, sest ma teadsin, mida odavam, seda kehvem tegelikult. Merrild oli okei, aga noh, ma olin tema õega juba tuttav ka. Mäletan, et ostsime alati kiloseid pakke ja selle järgi ikka mis parasjagu kampaanias ja sooduses oli. Kõik maitses suht sarnaselt. Siis tuli meie ellu Saku Läte. Koostööga. Aasta tagasi.

Ma tunnistan, kui ma tegin esimese tassi kohvi, siis see ei mekkinud mulle eriti, sest see oli veidi hapu, eks. Aga ma harjusin. Ma ei ole aasta aega ostnud Merrildit. Mulle ei meeldi juua kohvi väljas, sest see on minu jaoks vale maitsega.

Ma tean, ma olen “ära ostetud” Saku Lätte poolt (palgaks kohvioad!) ja ma tean seda ka, et neil ei ole ka kõige kallim uba, aga see on kindlasti parem ja kvaliteetsem kui oksjonil kokku skooritud xxx. Kõige kallim uba, teate? Selleks on Kopi Luwak (kassikakast välja nopitud),  kilohinnaga 1000 või peale ja tassikese eest tuleb välja käia umbes 60€.

Ühesõnaga, mis ma öelda tahan. Ma võtan isegi tööle oma kohvi kaasa hommikuti. Isegi sõbrannade juurde olen oma topsiga läinud. Ühe sõbranna juures ma tean, et saab Saku Lättet ja alati sinna jõudes teen endale kohvi. Raudselt nüüd tuleb välja, et tal ammu Saku Lätte oad otsas ja ma olen ma ei tea mida joonud ja ei olegi aru saanud…

Väljas söömas käies tellisin vanasti alati cappuccino, aga nüüd joon väga-väga harva cappuccinot. Näiteks Butterflys ma tean on hea. Ja Kohalikus. Ja Jah, kallis restos. Viimane kord Pärnus olles tellisin, MA UNUSTASIN, et Steffanis on head pitsad, aga cappuccino on seal KOHUTAV.

Ja reisidel olles, ma elangi kaks nädalat vajadusel ilma kohvita ja unistan oma kodusest Saku Lättest ja see esimene tass kodus on alati niiiiiiiiiii hea!

Ok, mida ma veel ise ostan?

Suurema osa söögiasju, maitseaineid, kastmeid… Aga ma teen sellest eraldi postituse, sest retseptipostitusi küsiti ka väga palju meilt Instas, seega see kokkamisteema vist läheb korda ja sellest ma võiksin ka lehekülgede viisi kirjutada.

Aga Meelis pakkus, et igapäevaseid asju ostame ise. Nojah, ma saan aru, aga mis need on? Bensiini ostame ise. Ja seda ainult Nestest. Aga see on rohkem Meelise teema üldse. Ükskord on ta võtnud Alexelast ja sai mingit jura ja on Nestele truu. 

Nagu teada, on Meelis mega sendiveeretaja. Meil on üks firma pangakaart ja siis ma olen nagu, et kuule, tuli põleb, võtame bena, ta on mingi, ei, kannatab veel sõita ju, ma võtan pühapäeva õhtul/esmaspäeva hommikul. Siis on soodsam. Nagu mis see sent või kaks muudab.. Okei, suures plaanis teeb euro ja kuus ilmselt päris mitu ja aasta lõikes äkki isegi kümpsi. 

Pluss Nestes tankides on vist Rimi kaardiga veel mingi soodus, igaljuhul sellest maailmast tean ma vähe, see on Meelise teema. Nagu ka.. kõik muud autoga seotud kulud, kindlustused, ülevaatused ja ma ei tea, mis ette nähtud on. Sadu eurosid aastas.

Kust võiks kokku hoida

Kui Hedon nuiab, Lotte vannivahtu või talle meeldib üks meloni lõhnaline Prismas, mida ma mõnikord luban tal osta. Puslesid ja mänguasju, millest võiks vabalt loobuda, sest neid on juba omajagu. Igal aastal hoovi mulda ja mingeid aja-asju, täiesti pointless kulu – lõpptulemusena pole neist suurt kasu. Põõsas kasvaks edasi ka ilma selle väetise ja mullata, lilled närtsivad nagunii ära, sest meid pool suve pole. Ehe näide, Hedon kinkis mulle emadepäevaks tomatitaime, panin selle õue kasvama ja.. sellal kui kõik postitasid lasteaiagruppi kuidas neil tomatid sirguvad, siis minu oma vindus seinaääres.. Kuniks praegu on tomatite all lookas. Pole olnud aega teda hellitada ja poputada, aga näed, kasvab väikese hilinemisega ka ise. 

Järgmine eesmärk on mul kaardistada meie igakuised kulud nagu telefon, internet jne ja ma tõsimeeli tahan soodsamaid asju uueks aastaks. Äkki see pole võimalikki, aga no keegi peab ju kuskil töötama ja saab teha mulle parema pakkumise kui letil?

Elisa, Tele2 ja Telia, helistage mulle heaga ja pakkuge soodsamaid lahendusi kui meil hetkel on. Ma ei vaatagi praktiliselt telekat, aga ma tahan, et mul need Eesti telekanalid olemas oleks. Kõik muu võib olemata ka olla, aga nett peab hea olema. 

Sama teema sellega, et mul ei ole EU netti telefonipaketis. Võiks olla, et ma ei peaks 12,50€ nädalas maksma kui ma kuskile reisin. 

Mis on teie kõige suuremad kuluallikad, milleta saaks edukalt hakkama, aga ikka ostate? No nagu mul Hedoni pusled näiteks. Mulle endale ka meeldib neid kokku panna ja ta paneb vabalt juba sajatükilisi kokku väikese abiga :)