Käisime eile Nõo lihatööstuse JÕULULÕUNAL. Eks ajad on sellised, et suve viimastel päevadel juba verivorsti peab vitsutama. Jumal teab, kas oktoobris keegi inimestel koguneda laseb. Lõuna eest vastutas Joel Ostrat, kes mulle inimesena väga meeldib – hullult sellise hea vaibiga tegelane, kellel jutt jookseb ja kes ilmselgelt kokata ka oskab, aga MIKS ON VAJA KÕIK PÜREEKS LASTA?

Kui ma nüüd päris aus olen, siis saime hea lõuna, aga mida Nõo pakub, sellest pole mul suurt aimugi :D

Mina sain Joeliga tuttavaks aastaid tagasi kui ta tegi oma esimese salatite-sarja R-kioskile, need olid täiega head. Ja ta BBQ leivad olid parimad. Aga siis ta sai veel kuulsamaks ja siis ta sai telesse oma saate ja siis.. Sattusin ma vaatama tema saadet Koit Toomega (ma lihtsalt muidu ei vaata telekat, aga kuna KT on mu eluaegne crush, siis oli vaja vaadata, eks..) ja see mida ta vaese Koidu toitudega tegi – kes teeb kanakarrist püree? Koit oli šokeeritud ja.. ma olin lihtsalt.. see pole karri!

Kui teise käiguna jõudis lauda PÜREESTATUD VERIVORST, jõhvikavahuga (jep, see sama siin üleval pildil), siis ma olin.. ee.. verivorstisupp. Ok. Ma ei saa paraku öelda, et see oleks halb olnud, aga see oli imelik. Ja kõik järgnevad toidud olid mingi püreega. Nagu kas meil pole maailmas kartuleid, porgandeid, juurvilju, tomateid, kurke, salateid, pastat, mida iganes, kas kõik peab olema püree? Kes sööb keset talve seapõske või kanafileed mangopüreega? Jep, ma ilmselt sööks, kui ma Tais oleks, aga Eestis..

Jah, see kooslus polnud paha, aga ma eelistan jõulude ajal pigem traditsioonilisi jõulusööke – ikka sülti mädarõika ja äädikaga, verivorsti hapukapsaga, kartulit-seapraadi.. Ja siin ma vist poleks nõus ka sellega, et keegi serveeriks süldipüreed mädarõikavahuga või verivorste hapukapsapüreega.

Sõitsime koju ja arutasime, et ikka megaimelik. Ta võiks oma beebitoitude sarja hoopis välja anda, kõik on püree. Ja siis mõtlesime, et.. kui me läheks ta saatesse ja oleks nagu.. Hm, ma teeks eelroaks Tom Kha, siis ta on jaa.. tavai, teeme püreeks, see tuleb imeliselt kreemine kookospiimast ja serveerime ingveri vahuga näiteks. Või et, pearoaks pardifilee wokitud juurviljadega, siis Joel oleks, jess, fuck yeah, teeme – ratatouille’i püree ja glasuurime pardi ja teeme peale väljaväänatud sibula krõpse.

Ja kui ma magustoiduks pakuks välja meie klassikalise küpsisemagustoidu, siis ta kindlalt leiaks mooduse, kuidas sellest püree teha ja seda serveerida kahe täpina või midagi, sest Joeli stiil on anda sinu söögile ju restoranilikku välimust. Seepärast sai ka Koit Toome kanakarrist kanarull karripüreega.

Ühesõnaga, no offence, Joel, aga päriselt – ära püreeta nii palju. Või siis tee beebitoidu sari, ma ausalt ostaks, sest maitsekooslused on sul imehead. Ma ei saa öelda ühegi toidu kohta, mida ma Joeli “sulest” maitsnud olen, need oleks halvad, aga püreed on lihtsalt liiga palju!