Suveks saledaks!
Ma ei tea, mitu korda ma olen endale lubanud, et sünnipäevaks vormi, suveks saledaks, aasta pärast rasedust raseduseelsesse kaalu…
Noh, ma võin ju unistada, aga kui mu kaal seisab nagu tropp 70kg peal, ei grammi üles ega alla, 70 ja nii on, siis… Vahepeal juba tekkis mõte, et ehk see seisab sellest rasestumisvastasest implantaadist, aga kuna ma pole välja suutnud mõelda, mida asemele panna, siis olen ikka implantaadiga ja 70kg.
Jah, ma võiksin olla 62 nagu enne rasedust, aga ma ei sure selle kaheksa kiloga ära ka. Niiet seniks kuni mul sajandiplaani pole, kuidas kaalust alla võtta ja seejuures mitte rasestuda, ma olen 70.
Aga, ma tean, et teie seas on väga palju neid, kes võitlevad kaaluga ja tahaks suveks saledaks saada. Paljud teist osalevad programmis #mallukagavormi ja paljud teevad seda omalkäel. Mul on hea uudis – mulle kirjutas minu armas koostööpartner Valio, kes annab ühele lugejale…
Taramtaraaa… Ott Kiivikase toitumiskava ja terve suure hunniku uusi PROfeel kohupiimakreeme!
Selleks, et see endale krabada, jäta kommentaariks (koos toimiva emailiga), mis sind motiveerib? On see kaalust alla võttev sõbranna? Hoopis mingi kleit või teksad, mis kunagi jalga läksid? Isuäratavad tervislike toitude pildid? Vanad pildid, kui olid saledam… Õigeid ja valesid vastuseid ei ole – kirjuta julgelt.
25.03.2016 võidab üks inimene endale nii Ott Kiivikase (toitumiskava siiski :P) ja hunniku PROfeel kohupiimakreeme! :)
223 Kommentaari
Mind motiveerivad mu vanad pildid. Sain lapse aasta tagasi ja kuidagi ei õnnestu tagasi vormi saada. Nüüd vaatan vanu pilte ja halan.
Mõte kaalu langetada on teismeeast alates olnud ja ka seda on mulle perekonna poolt peale surutud ja motiveeritud lausetega a la stiilis “Kui sa kaalust alla võtaksid võikisid modell olla.” ja minu isiklik lemmik. “Õgiksid vähem siis nii ja naa läheks sul elus.” Kuid mis alustas minu kaalulangetus teekonda enamvähem 2 aastat tagasi oli üks tüli kunagise “hea sõbraga” ja see on ka osake minu motivatsioonist senini.
Detailidesse väga ei lasku aga lõpuks jõudisid solvangud kõige labasema juurde. “Sa oled paks!” Nojah, ega vastu vaielda ei saa. Paks siis paks.
Kuna suuvärki mulle antud siis paugutasin vastu “Minu paksus on midagi mida saan enda juures muuta kui tahan, siis sinu sitt iseloom on sulle eluksajaks- nii sulle endale kui ka teistele kannatada.” Ja kuna sel hetkel teisele korrusele trepist üles minemise tulemuseks oli südamekloppimine nagu oleks maratoni jooksnud käis peas see klikk ära-vaja trenni minna.
Pärast paari kuu möödumist sellest panin endale kaalunõustamisse aja kinni ja hakkasin ka jõusaalis trenni tegema, tervisilikult toituma. Tuleb välja, et eestlaslikult ikkagi millegi kiuste asja teha on hulga parem kui niisama enda jaoks. Motivatsioon tol hetkel oli see tunne, et mina muutun paremaks kui see teine inimene. (Niipalju siis kristlikust ligiinimese armastamisest :D)
Kaalulangetamise teekonnal olen tutvunud ka teiste lahedate inimestega, kellega koos trennis käia mõnus ja motivatsiooni lisaks on tulnud tahe ennast hästi tunda oma kehas. Panna selga sobivamaid riideid (tihti paksu inimese riie justkui kartulikott kuhu augud sisse lõigatud), liikuda ilma, et surm oleks silme ees. Olla lihtsalt ilus :) ja rahul iseendaga.
20 kilo on läinud ja pikk tee (38kg) minna, ehk oleks abiks.
Mind motiveerivad enim sõbrad, kellega käin koos jõusaalis, ja kes on väga pühendunud fitnessile ja enesearendamisele selles vallas. Sõber tegi mulle isegi trennikava, mille järgi olen edukalt treeninud viimased kuud! Vot milline motivaator :D
Trenni osas olen väga tubli ja järjepidev olnud, kuid toitumise koha pealt annaks nuriseda, mistõttu oleks see toitumiskava ehk justkui õnnistus.
Motiveerib see, et saaksin tunda end igas riietuses hästi, nt kanda taas liibuvaid kleite. Kindlasti ka suvel rannas tahaksin tunda ennast enesekindlalt. Trenni teen hea meelega, kui toitumine oleks korras, tuleks ka tulemused kiiremini.
Mind motiveerib Mai kuu lõpus mehega esimesele ühisele sooja maa reisile minek. Kuna oleme nii palju tööd teinud ja vaeva näinud raha kogumisega , siis ootus puhkusele minemiseks aina suureneb, et saaks aasta aega tehtud tööd nautida :)
Sooviks nii väga enesekindlust tagasi , et miski ei segaks puhkust.
Kuna aega on 2 kuud, siis hetkel oleme omapäi natukene mehega algust teinud , aga teadmisi napib ja nii tore oleks võita toitumiskava, mis meid mõlemaid aitaks :).
Päikest!
Kõige suuremaks motivaatoriks on püstitatud eesmärkide saavutamine ja iseenda arengu jälgimine. See uhkustunne hinges, kui reaalselt vaatad end peeglist ja näed, kuidas su pingutused kannavad vilja. See tunne tekitab sõltuvust ja soovi edasi püüelda.. ja kui see staadium on saavutatud, siis edasi tuleb juba kõik väga loomulikult.
Suvel kahel sõbrannal pulmad… Tahaks kena välja näha lihtsalt.
Tublide ja järjepidevate inimeste enne-pärast pildid on heaks motivaatoriks!
Mind motiveerib varsti saabuma hakkavad ilusad ilmad. Paar aastat tagasi käisin trennis ja võtsin ligi 20kg alla. Siis jäi kaal toppama ja nüüd paar kilo jälle tagasi tulnud. Tahaks end uuesti kätte võtta ja natukene veel alla võtta. Enesetunne parem ja natukene enesekindlust tuleb ka juurde! :)
Mind motiveerib kõige rohkem see enesetunne, mis mind trenni lõpus valdab. Tunnen end peale trenni nii energilise ja vabana, mis sunnib mind jälle uuesti trenni minema! Ja muidugi motiveerivad mind veel naised, kes tegelevad bikini-fitnessiga.
Mind motiveerib suur soov treeneriks hakata, kuid hetkel tunnen, et vorm pole veel nii hea kui olla võiks, et saaksin olla eeskujuks ka teistele inimestele!
Mind motiveerivad suvel toimuvad pulmad. Minu enda omad siis. Seetõttu hakkasin jaanuarist koos personaaltreeneriga trenni tegema. 5,5 aasta jooksul sünnitatud neli last on kehale omad jäljed jätnud, kuid nüüd on plaanis need eemaldada :) Pildid laste sünnitamisele eelnenud ajast on muidugi ka kõikjal üleval. Teiste inimeste poolt survet pole, kuid motivatsioon tuleb ikka enda seest.
Mind motiveerib õnnetunne! Tunnen ennast enda kehas kõige enesekindlama ja rõõmsamana, kui mu keha minu tegude ja soovidega koostööd teeb. Meil on ju vaid üks elu, miks siis mitte seda ilusa ja tugevana elada :) Igapäevaelu stressis ja tegemistes jääb see mul aga tihtipeale tagaplaanile… Nii et üks väike motivatsioonilaks kuluks vägagi ära!
Mind motiveerib minu mees, väike õde ja hetkel praktikakoht, kus pean esinduslik välja nägem.. Eks tagasilööke tuleb ka vahepeal ette aga siis mees ütleb et homme on parem päev.. :)
Ma tahan end oma kehas hästi tunda. Tahan kanda seda, mis meeldib nii, et ta mul seljas ka hästi istuks. Tahan kõndida mehega mööda tänavat, teades, et tal ilus naine käevangus.
Aga põhiline on see – ma tahan olla enesekindel, et tulevikus seda enesekindlust ka oma praegu aasta ja kolmekuusele pojale õpetada. Aga kuidas ma saan sisendada talle enesekindlust, kui ma iga väikest asja ima kehas põlastan?
See on minu motivatsioon :)
Enim motiveerib mind siiski elukaaslane, kes on alati toeks, kui kipun libastuma. Tean väga hästi, et kehal (eriti alakehal) on paar ülekilokest, kuid vahest tekib nõrkus heade asjade üle.
Lisaks motiveerib ka peeglist nähtu, kuna kaalu ma väga ei jälgi/usalda- olen tugev tüdruk ja lihast on, seega usaldan pigem mõõdulinti ning oma kodu peeglit (mitte kaubanduskeskuse peegleid, mis salendavad :D)
Kindlasti motiveeriks veel rohkem näiteks eratreener vms, kuid üsna kulukaks läheb.
Kevad ja armastus :)
Mind motiveerivad fitnesstreeneri Rebecca Louise’i videod! Need on alati nii positiivsed, võhmale ajavad ja Rebecca on nii julgustav ja ideaalses vormis :)
Peale seda, kui avastasin tema videod olen teinud mitmeid suuri samme parema vormi suunas.
Mind motiveerib mu trennisõltuvus. Armastan seda elusat tunnet, mis tekib jooksmisel ja tantsimisel ja looduses liikumisel. Armastan runner’s high’d. Armastan seda tunnet, et kui olen trennis käinud, siis on mitu päeva pärast seda energiast pakatav ja hea tunne sees. Mulle meeldib tunda, et igapäevaste asjade tegemine on nii kerge – trepist käimine, asjade tõstmine, pikkade distantside käimine. Isegi lihtsalt kehahoiak on teistsugune ja graatsilisem. Ja selleks piisab juba paarist trennikorrast. Mäletan neid aegu, kui olin veel natuke ülekaaluline ja seda depressiooni ja väsimuse tunnet ning peeglisse vaatamise vältimist. Minu praeguse eluga, kus olen õnnelik ja vaba ning võin süüa pitsat nagu jaksan, ei saa võrrelda. Kõige tähtsam on leida trenn, mis endale meeldib, siis alguses võib harjumuse kujundamine võtta paar nädalat aega, aga kolmandast nädalast alates ei kujuta elu trennita enam ette :) :)
Jõudu ja edu sulle!